Töölepingu seaduse reformi piiratud mõju

Liina Malk
Liina Malk
Eesti Panga ökonomist

2009. aastal Eestis jõustunud töölepingu seadus muutis töösuhete lõpetamise küll paindlikumaks, kuid Eesti ja Leedu tööjõu mobiilsuse võrdlemisel ei ilmnenud selle muutuse positiivset mõju hõivesse liikumisele. Pigem seletab hõive kiiret kasvu Eestis majanduse kiire taastumine, samas töölepingu seaduse reformi mõju majanduskasvule uuritud ei ole.    

Majanduse kiire areng nõuab nii ettevõtetelt kui ka töötajatelt kohanemisvõimet ja kiiret reageerimist majanduses toimuvatele muutustele. Kohanemise üks eeldus on töösuhet puudutavate regulatsioonide paindlikkus, mis võimaldab tööandjatel vastavalt majandusolukorra muutumisele kiiresti ja lihtsalt töötajaid värvata ning vallandada. Tööjõu suurem mobiilsus aitab majandusel liikuda kõrgema lisandväärtusega tegevusalade suunas. Inimeste jaoks tähendab töösuhete paindlikkus rohkem võimalusi töötusest väljumiseks ja ametikoha vahetamiseks, aidates neil leida töökohta, mis vastaks enim nende teadmistele ja oskustele ning võimaldaks neil seega end produktiivsemail moel teostada. Suurenev tootlikkus ergutab aga majanduse arengut ning seega ka inimeste sissetulekute ning heaolu kasvu.

Suurem paindlikkus tähendab aga ka suuremat ebastabiilsust. Et inimesed oleks valmis muutustega kaasnevaid riske vastu võtma, vajavad nad toetavat sotsiaalkaitsesüsteemi, mis aitaks neil uue olukorraga võimalikult valutult kohaneda ning tööturul liikuda. Sotsiaalse turvalisuse tagamine pole vajalik mitte ainult ellujäämiseks, vaid ka selleks, et säilitada inimkapitali ehk tervist, tööks ja toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi ning suhetevõrgustikku. See tähendab inimeste hoidmist töövõimelisena, et teha nende tööturule naasmine võimalikult lihtsaks.

Eestis palju kõneainet tekitanud töölepingu seaduse (TLS) 2009. aasta reformi peamine eesmärk oligi suurendada töötingimuste ja töösuhete paindlikkust. Vastukaaluks kavatseti tõsta töötuskindlustushüvitist ning laiendada selle saajate ringi, mida paraku ei juhtunud. Küll sai Eesti endale töösuhete oluliselt liberaalsema regulatsiooni, mis tõi kaasa paindlikumad töötingimused ning tööandjatele lihtsamad võimalused töölepingute ülesütlemiseks.

Ühe olulise muudatusena kärpis uus TLS koondamishüvitist. Töötajaid motiveerib koondamishüvitise vähendamine võimalikult ruttu uut töökohta otsima ja lühem töötusperiood tähendab omakorda suuremat töö leidmise tõenäosust. Tööandjaid pole aga mõistlik niigi raskes majanduslikus seisus koormata kõrgete hüvitiste maksmisega lahkuvatele töötajatele. Madalamad koondamishüvitised annavad neile võimaluse panustada enam oma majandusliku olukorra parandamisse, näiteks uute investeeringute, allesjäänud töötajate koolitamise jms abil.

TLS vähendas ka koondamisest ette teatamise kohustuslikku aega. Kuna majandusraskused nõuavad enamasti ettevõtetelt kiiret reageerimist, pole mõistlik eeldada, et tööandja on pärast koondamisotsuse tegemist suuteline likvideeritavat töökohta veel pikalt säilitama. Samas on koondamisest ette teatamise aeg vajalik töötajale ümber kohanemiseks, andes talle aega uue töö otsimiseks enne, kui lõpeb olemasolev töösuhe. Seega on vastukaaluna etteteatamisaja vähendamisele mõistlik kohustada tööandjat etteteatamisaja jooksul andma töötajale tasustatud vaba aega uue töökoha otsimiseks, mida TLSiga ka tehti.

On selge, et väiksemad vallandamiskulud teevad tööandjatele töösuhete lõpetamise lihtsamaks. Ent kuna tööandjad arvestavad võimalike tulevaste vallandamiskuludega juba töösuhte sõlmimisel, siis peaksid madalamad vallandamiskulud soodustama ka uute töötajate palkamist. Teisisõnu – väiksemad vallandamiskulud suurendavad nii töö kaotamise kui ka töö leidmise tõenäosust. Töösuhete lõpetamiste ja sõlmimiste kasv tähendab aga tööjõu mobiilsuse suurenemist. Niisiis tuleks TLSiga seatud eesmärgi täitmist vaadeldes hinnata selle mõju tööjõu mobiilsusele ja seda ka kõnealuses uurimistöös tehti.   

Hindamise tulemusena selgus, et alates 2009. aastast on tööjõu mobiilsus Eestis suurenenud ning et TLS mõjutas seda positiivselt. Analüüs näitas, et TLS suurendas tööhõivest välja liikumist. Samas hõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestunud reformi olulist mõju tuvastada. Lisaks ilmnes, et seadusemuudatus vähendas töökoha vahetamise tõenäosust. Need tulemused näitavad, et Eesti tööturg on pärast TLSi reformi muutunud küll paindlikumaks ning töötajate mobiilsus on suurenenud, kuid samas on tööjõud liikunud pigem hõive ja töötuse kui töökohtade vahel.

See, et oodatud positiivset mõju hõivesse liikumisele ei ilmnenud, ei tähenda aga, et Eestis poleks hõive kasvanud. Vastupidi, Eesti tööturg on kriisist ruttu taastunud ning tööhõive on suurenenud. Ent sellel positiivsel tendentsil ei ilmnenud seost TLSiga. Pigem viitasid uurimistulemused üleüldise majanduskeskkonna kiire paranemise positiivsele mõjule. Samas ei saa Eesti majanduse kiirema taastumise ühe tegurina välistada justnimelt paindlikuma tööseadusandluse rolli.

Mis puutub töökoha vahetamisse, siis majanduslanguse ajal ei kiputagi seda väga tegema. Kriisi ajal püütaksegi pigem säilitada oma olemasolevat tööd, kuna sobivaid vabu töökohti pole piisavalt ning konkurents vähestele olemasolevatele kohtadele on tihe, sest töötute hulk on suur.

See, et TLSi reform töökohtade vahetamist veelgi vähendas, läheb aga tavapärase majandusloogikaga mõneti vastuollu. Peaksid ju madalamad vallandamiskulud tööjõu mobiilsust ja seega vabade töökohtade valikut suurendama. Samas võisid töötajad töösuhete lihtsama lõpetamise võimaluse tõttu tunnetada tööturul suuremat ohtu jääda töötuks ega julgenud seepärast enam töökoha vahetamist ette võtta. Kaasneb ju iga töökoha vahetusega ka võimaliku ebaõnnestumise risk, mida aga Eestis vabatahtliku töökohast loobumise korral ei kompenseerita.

Teatud roll võis töökohtadevahelise liikumise kahanemises olla ka koondamisest ette teatamise aja lühendamises. On võimalik (ent kahjuks mitte kontrollitav), et kui varem suutsid paljud koondatavad ette teatatud aja jooksul leida endale uue töökoha niimoodi, et nad said vahepeal töötuks jäämata vanalt kohalt uuele liikuda, siis etteteatamisaja lühendamine võis vähendada tõenäosust uue töökoha leidmiseks enne, kui vana töösuhe päriselt lõpeb. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Praxise eestvedamisel teostatud töölepingu seaduse uuringust ilmnes, et ligi kolmveerand koondatutest ei kasutanud etteteatamisaja jooksul vaba aja saamise võimalust, seda peamiselt teadmatuse tõttu. Võib järeldada, et selle võimaluse kehtestamine pole ilmselt suutnud täita oma rolli kohustusliku etteteatamisaja vähendamise kompenseerijana.      

Kokkuvõttes võib öelda, et 2009. aastal läbi viidud tööõiguse reform küll suurendas töösuhetes vajalikku paindlikkust, kuid selle roll hõivesse liikumise juures pole tuvastatav ning töökohtade vahetamisele ilmes sootuks selle pärssiv mõju. Seega tuleks tööturu paindlikkuse edasisel suurendamisel pöörata enam tähelepanu sellele, kuidas toetada nii töötuskindlustuse kui ka aktiivsete tööturumeetmete abil inimeste mobiilsust tööturul ja seda nii töökoha kaotuse korral uue töö leidmiseks kui ka vabatahtliku töökohavahetuse korral.

Uurimistöö metoodikast

Uurimistöö viidi läbi Eesti ja Leedu tööjõu-uuringute andmete põhjal. Eesti ja Leedu sarnanevad tööealise elanikkonna struktuuri ning tööturu arengute poolest. Mõlemas riigis on ametiühingute roll tagasihoidlik, kollektiivlepingutega kaetus madal ning palgad paindlikud. Seetõttu on võimalik TLSi reformi mõju hindamiseks kasutada Leedu inimesi kui seadusemuutusest mõjutamata indiviide kontrollgrupina Eesti inimestele. Võrreldes nende kahe grupi olukorda enne ja pärast reformi, eemaldati mõjuhinnangust sarnased trendid (näiteks majanduskriisi mõju) ning tehti järeldusi reformi mõju kohta. Kuna uuring hõlmab ajaperioodi 2007. aasta algusest kuni 2011. aasta kolmanda kvartalini, siis võimaldab see teha järeldusi pigem lühiajaliste mõjude kohta. Tausta huvides on oluline märkida, et ainult Eesti kohta kättesaadavad andmed näitavad töökohtade vahelise mobiilsuse kasvu 2012. aastal.   

Kirjutis väljendab autori isiklikku seisukohta ja ei pruugi kattuda Eesti Panga ametliku seisukohaga.

Avaldatud: 
11.07.2013
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht