Ühtsed maksetingimused kogu Euroopas muudavad elu lihtsamaks

Rainer Olt
Rainer Olt
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist

Euroopa Komisjon tegutseb muu hulgas selle nimel, et muuta pangaklientide asjaajamine Euroopa Liidus lihtsamaks ja mugavamaks ning ühtlasi suurendada nende valikuvõimalusi. 2012. aasta kevadel võeti vastu määrus, mille kohaselt minnakse 1. veebruaril 2014 terves Euroopas üle ühtsele euromaksete piirkonnale (Single Euro Payments Area, SEPA). Sellega muudetakse maksete tegemine lihtsamaks, kiiremaks, turvalisemaks ja soodsamaks. Eelkõige tähendab see muudatus, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad kogu Euroopas igapäevaseid pangatoiminguid teha oma kodupanga pangakontot ja -kaarti kasutades, kuna kõikidele pankadele kehtivad ühesugused reeglid ja tingimused. Teisisõnu – kui Eesti elanik läheb näiteks õppima või töötama välismaale, pole tal enam vaja avada selles riigis pangakontot kohapealsete arvelduste tegemiseks, sest oma rahaasjade korraldamiseks piisab vaid pangakontost tema koduriigis ja kodupangas.

Alles hiljaaegu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku, mille siht on lihtsustada pangakonto avamist kogu Euroopas. Sisuliselt soovitakse luua võimalus pankade teenustasude paremaks võrdlemiseks riikide vahel, lihtsustada uues pangas konto avamise tingimusi ja arveldusteenuste üleviimist. Euroopa Komisjoni 2011. aasta andmetel ei ole ligi 59 miljonil eurooplasel pangakontot. Seega soovitakse teha võimalikuks, et kõik inimesed saaksid soovi korral avada pangakonto ja kasutada igapäevaseid pangateenuseid.

Eesti inimesed on juba võitnud – euroalas on maksed soodsamad ja kiiremad

Euromaksete kohalejõudmise kiirus Euroopa riikide vahel on juba paranenud: kui seaduse järgi peab raha saajani jõudma hiljemalt järgnevaks arvelduspäevaks, siis sageli saabuvad maksed tegelikult kiiremini. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on ühtsed üleeuroopalised maksetingimused, sh rahvusvahelise kontonumbri ehk IBANi kasutamine, vähendanud Eesti inimeste kulutusi, kuna siseriiklike ja rahvusvaheliste maksete hind muutus ühesuguseks. SEPA maksete statistika põhjal on Eesti inimesed pärast euro kasutuselevõttu kahe aasta jooksul maksetelt säästnud hinnanguliselt 15 miljonit eurot.

Võrreldes Euroopaga jõuavad Eestis maksed ühest pangast teise kiiremini. Tööpäeval jõuab raha maksjalt saajale umbes pooleteise tunniga. SEPA võimaldab pankadel tänast arvelduskiirust säilitada, aga kuna vaba konkurentsi tingimustes saavad pangad ise valida, millist maksesüsteemi kasutatakse, on lõplik sõna pankadel.

Eesti on pangateenuste kättesaadavuselt Euroopas esirinnas

Eestis ametlikult elavatel, töötavatel või õppivatel inimestel on üsna lihtne avada pangas konto, võrrelda teenustasusid ning vahetada soovi korral panka ja automaatselt üle viia juba salvestatud maksekorraldused ning teised makseteenused. Pangateenuste kättesaadavus on Eestis heal tasemel ja inimesed saavad oma igapäevaseid pangatoiminguid teha lihtsalt ja pangakontorist sõltumatult – internetipanka või mobiilirakendusi kasutades on võimalik makseid teha ükskõik millises Euroopa punktis.

Eestis on üsna tavaline, et ühel inimesel on konto mitmes erinevas pangas, sest konto omamine on tasuta. Ka on tavaline, et lapsevanema soovil avatakse pangakonto kooliealisele lapsele, et ta saaks oma taskuraha turvalisemalt hoida.

Kuna eri pankade teenustasude võrdlemine on Eestis lihtsaks tehtud, saavad inimesed paremini analüüsida oma kulutusi ja valida endale panga, kus tingimused on nende jaoks kõige sobivamad. Teenustasude võrdlemiseks piisab mõnest hiireklõpsust www.minuraha.ee keskkonnas.

Uue aasta algul laienevad maksete tegemise võimalused veelgi

Kui juba täna saavad Eesti inimesed teha eurodes ülekandeid kogu Euroopas sama soodsalt kui Eestis, siis alates 1. veebruarist 2014 tekib juurde piiriülese otsekorralduse võimalus (SEPA otsekorraldus). Sisuliselt tähendab see seda, et kui näiteks Brüsselis korterit üüriva isiku üürilepingus nähakse ette kommunaalarvete tasumine otsekorraldusega, siis on võimalik seda teha ka Eestis asuvalt pangakontolt. Kuna tegemist on uue teenusega, ei pruugi seda esialgu pakkuda iga pank. Nõudluse kasvades peaks aga ka teenusepakkujate ring laiemaks muutuma.

Kui Euroopas tekivad tulevikus paremad võimalused teenustasude võrdlemiseks ja pangakonto avamise tingimusi ühtlustatakse, siis saavad kõik eurooplased valida endale sobivaima teenusepakkuja riigist või oma elukohast sõltumatult. Näiteks kui Hollandisse õppima suunduv tudeng leiab, et seal on pangateenused soodsamad, siis saab ta oma kodupanga valida Hollandis ja jääda selle panga teenuseid kasutama ka siis, kui ta Eestisse naaseb.

Kokkuvõttes võivad järgmise aasta alguses kehtima hakkavad uued reeglid ja eeskirjad tuua kaasa vajaduse oma makseharjumusi natuke muuta, kuid see-eest muutub rahaasjade ajamine kogu Euroopas sarnasemaks ja kiiremaks. Kui Eesti või ükskõik millise Euroopa riigi inimene asub välismaale elama, saab ta rahulikult edasi kasutada oma kodupanga kontot ja teha sellelt makseid teiste riikide inimestele või asutustele. Samas saab tulevikus soovi korral ka lihtsamalt panka vahetada ja valida kodupanka kogu euroala piires.

Avaldatud: 
02.07.2013
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht