Usaldus Eesti majanduse vastu on taastunud

Vahur Kraft
Eesti Panga president

Eesti majanduskeskkonnas viimastel kuudel toimunud muutused tõid esile, et integreerunud maailmas pole erandid võimalikud. Seda eriti Eesti taolise väikese ja rahvusvahelistest turgudest sõltuva majandusega riigi jaoks.

Hinnagud valitsuse ja Eesti Panga poolt rakendatavatele meetmetele, mis vaatavad kaugemale hetkeoludest ja tagavad majandusarengu jätkumise, on erinevad. Räägitakse Eesti majanduse "mahajahutamisest" tulenenud kriisist, usalduse kaotusest välismaal ning valitsuse ja Eesti Panga läbimõtlemata otsustest ja tegevusetusest.

Vaatamata paljudele ilukõnelistele epiteetidele, mis sageli on vägagi tumedad, pole eeltoodud seisukohtadel alust. Õigeaegsete meetmetega õnnestus peatada ilmselt suvisest palavusest mõjutatud ja tõsiselt makromajandusliku tasakaalu ähvardanud eufoorilise kiirenduse hukutav mõju. Pikemat aega tunda olnud ohumärkide analüüsist tulenevad vastumeetmed koos konservatiivse ja säästmisele suunatud majandusprogrammiga hoidsid ära makromajanduse tasakaalutusele järgneda võiva tegeliku usalduse kaotuse välisturgude silmis ja tõelise majanduskriisi.

Eesti majandus suutis kriisi ületada

Võime kindalt tõdeda: oleme lörtsisel teel vibama hakanud auto õigeaegse manöövriga teel hoidnud ja jätkame soovitud kiirusega ehk Eesti majanduses ei ole kriisi. Aktsiahindade langusele ja intressimäärade tõusule vaatamata pole alust väita, et sellega on kaasnenud tagasilöök majanduses ja kannatanud finantssektori usaldusväärsus. Rääkimata majanduse "mahajahutamisest" ja "külmutamisest", millest mõned erakonnad kõnelevad. Pigem rajaneb meie edasine areng kindlamal alusel ja on stabiilsem.

Paljukäsitletud usalduse kaotuse teemas on silmist lastud, et majandusprobleemide lahendamiseks tehtud samme hinnates on mõistlik koduõuest kaugemale vaadata ja kasutada "sama keelt" rahvusvaheliste finantsturgudega. Seda selleks, et tagada Eestis reformide alguses valitud majanduspoliitika ja tehtavate korrektuuride mõistmine võimalikult laial skaalal.

Eesti majanduse edukas areng on sõltunud ja sõltub edaspidigi reageeringutest väljaspool - nii rahvusvahelistel finantsturgudel kui ka usalduses Eesti majanduskeskkonna suhtes. Usaldusväärsus määrab ka intressimäärade edasise liikumise ja seega osaliselt ka majandusliku aktiivsuse.

Ühise majanduspoliitilise programmi alusel tegutsevate valitsuse ja Eesti Panga tegevuse tulemusena õnnestus usalduse kaotust vältida sedavõrd, kui see on üldises usalduse languses ülemineku- ja arengumajanduse puhul võimalik.

Kahtlusi tekitasid sisemajanduse koguprodukti kasvu ja jooksevkonto defitsiidi suurus. Kuigi kiire ekspordi kasv, mis ulatus kolmandas kvartalis 35 protsendini möödunud aasta III kvartali suhtes, kapitalikaupade suur osatähtsus impordistruktuuris (ligi 25 protsenti) ja välisinvesteeringute suurenenud tulukus viitavad sissevoolanud kapitali edukale kasutamisele, tuleb näha ka varjukülgi. Kiirelt kasvavat tarbimist ja peaaegu kümneprotsendilist jooksevkonto defitsiiti peetakse vaatamata siinsete majandusekspertide optimismile majandusarengut ohustavaks.

Mikrotasandil tegi välisilma ärevaks pankade ekspansiivne areng laenuturul, kus laenumahud kasvasid aastast aastasse näitajate alusel kuni 100 protsenti. Kiire kasvuga harjunud majandus vaatab hulljulgele laenamisele sageli läbi sõrmede, majanduse aeglustumisel annavad halvad laenud aga tunda. Seetõttu on ekspansiivse arengu puhul kahtlused kerged tekkima.

Lahendus eelnimetatud probleemidele ja usalduse säilitamisele tuli pärast nende teadvustamist ja fikseerimist leida. Seda enam, et ootame Euroopa Liidu otsust liitumisläbirääkimiste alustamiseks Eestiga. Meenutan, et panganduse üldiselt hea hinnangu taustal oli üks suurem küsitavus Eesti majanduse hindamisel eelnimetatud suur jooksevkonto defitsiit ja Eesti riigi suutlikkus seda majanduse regulatsiooni abil vähendada.

Praktilised sammud seisnesid valitsuse ja Eesti Panga hinnangul kahesuunalises tegevuskavas: ühiskonna nõudluse piiramises avaliku sektori ülejäägi kaudu ning pangandussektori tugevdamises normatiivide karmistamisega. Riskide maandamist näeb keskpank pankade kapitaliseerituse kasvus.

Seega pole välismaailma usaldus kuhugi kadunud, pigem on kõikumalöönud usaldus taastunud. Tugev märk rahvusvahelistele finantsturgudele on antud valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitilise programmiga ja selle esimeste eesmärkide kõrvalekaldumatu elluviimisega.

Lihtne oleks loota, et Eesti majandust saab edasi viia, kui meil endil puudub eneseusk ja koostöövalmidus majanduse sõlmpunktide lahendamisel. Võiks arvata, et esimene eeldus on viimaste sündmuste taustal kannatanud, ent tähtsamaks tuleb pidada saadud õppetundi. Vanade heade aegade tagasiootamise asemel tuleb end kätte võtta ja saadud kogemust kasutades edasi minna.

Majandusagendid hindavad nüüd tulevikku kriitilisemalt, analüüsivad enne pikaajaliste otsuste langetamist kõiki tegureid, kaasa arvatud võimalikud muutused rahvusvahelistel turgudel. Muututakse heas mõttes konservatiivsemaks.

Stabiilsuse tagamiseks majanduskeskkonnas on võimalused ka riiklikel institutsioonidel. Eesti Pank kinnitab, et valuutakomitee ja Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss saksa marga suhtes jäävad rahapoliitika alustoeks. Kogu finantssektori usaldusväärsuse tugevdamiseks jätkab Eesti Pank rahvusvahelistest standarditest kõrgemate nõudmiste rakendamist ning peab vajalikuks jätkata pankade kapitaliseerituse tugevdamise poliitikat. See on vaid osa vajaliku stabiilsuse saavutamiseks.

Samas ei ole monetaarpoliitika võimalused otseselt kasutatavad makromajandusliku stabiliseerimise igapäevase vahendina, eeskätt on see võimalik eelarvepoliitikaga. Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitilises programmis fikseeritud eesmärgid ja tegevus selles osas vajab aga ühiskondlikku konsensust, mille osalisteks on kõik ühiskonnagrupid alates poliitilised jõududest, õpetajatest ja kultuuritegelastest, pangandus- ja äriringkondadest kuni üksikisikuni välja.

Reformide jätkamine nõuab ühiskondlikku kokkulepet

Kokkuleppe objekt peab olema konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine, mille olulisim eesmärk on eelarve ülejääk. Stabilisatsioonifond, mis järgmisel aastal kujuneb 1,3 miljardi krooni suuruseks, on loodud ja vastavalt kokkuleppele tegutseb valitsuse agendina siin keskpank. Tuleb märkida ka stabilisatsioonifondi teist rolli makromajandusliku stabiliseerimise kõrval - säästa raha võimaliku majanduslanguse ajaks, mil läheb vaja lisaraha suurenevate toetuste maksmiseks ja strukuurseteks ümberkujundusteks.

Põhimõtteline samm 1998. aastal, mis puudutab kogu ühiskonda ja nõuab konsensust, on pensionireformi käivitamine. Kuna peamine eesmärk on kogumiskindlustuse osatähtsuse suurendamine, siis toob see kaasa riigi finantspositsiooni tugevdamise ja säästmise kasvu. Avalikus sektoris ootab reformimist haridussfäär. Tulemuseks peab olema avaliku sektori kulude kärpimine.

Olulisel kohal 1998. aasta majanduspoliitikas seisab struktuursete reformide jätkamine, eeskätt infrastruktuuride erastamise kaudu. Seniste riigimonopolide Eesti Energia ja Eesti Raudtee erastamine eelseisval aastal toob kindlasti kaasa majanduse efektiivsuse tõusu.

Pensionireformiks vajalike seadusandlike aktide vastuvõtmine, haridusreformi ettevalmistamine ning infrastruktuuride erastamine nõuavad üksmeelt kogu ühiskonnas. Maailmas tuntud eestlase jonnakuse võiks jätta rohkem töötegemiseks, püüdes saavutada kompromisse ja hoida üksmeelt põhiküsimustes. Kui jätkame reforme samal teel ja eelistame pikaajalisi sihte ja fundamentaalprobleemide lahendamist lühiajalistele, pole mingeid takistusi Eesti majanduskasvu edasiseks kiireks kasvuks.

Avaldatud: 
05.12.1997
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht