Usaldus loob usaldust

Andres Sutt
Eesti Panga asepresident

Eesti olulisim majanduspoliitiline eesmärk on euro kasutuselevõtt

Inimestevahelised suhted põhinevad usaldusel ja vastastikusel austusel. See peab paika ka rahamaailmas.

Turud on kaotanud usu

Investorid on mures, sest tuleviku osas valitseb suur ebakindlus. Nii võib ühe lausega võtta kokku hetkeseisu maailma finantsturgudel. Juhtivad aktsiaindeksid on kaotanud tipptasemega võrreldes kolmandiku kuni poole, pangad on kirjutanud alates möödunud aasta augustist kahjumisse enam kui 2,8 triljonit dollarit. Pankade vahel valitseb usalduskriis. Maailma riikide valitsused on lubanud pankadele abi kokku mitme triljoni dollari ulatuses. Nii USAs kui ka ELis on riigistatud pankasid ja finantsettevõtteid. Keskpankade bilansid on rahaturu toimimise tagamiseks mitmekordistunud.

Seekordne finantskriis hõlmab kogu maailma - haaratud on arenenud ja arenevad turud. See on üks suuremaid ja olulisemaid erinevusi võrreldes varasemate finantskriisidega, näiteks möödunud kümnendil. Eelmised kriisid puudutasid eelkõige kas arenevaid turge, nagu Aasia, Venemaa, Argentina, või olid selgelt regionaalse iseloomuga, nagu näiteks 90. aastate kriis Põhjamaades.

Üleilmastumise tulemusel on riikidevahelised majandusseosed ja omavaheline sõltuvus kasvanud ning seetõttu ulatub kriisi mõju praktiliselt igasse maailma punkti. Seetõttu nõuab käesolev kriis erakordseid meetmeid ja koostööd maailma riikide vahel. Praegu on tähtsaim ülesanne taastada pankadevaheline usaldus ja finantsturgude normaalne toimimine. Vaid nii saab vähendada finantskriisi mõju reaalmajandusele. Tegevusetus süvendaks vaid probleeme.

Eelnev puudutab otseselt või kaude meist igaüht. Investorit, kes on soetanud kas aktsiaid või fondiosakuid. Pensionile siirdujat, kel on raha pensionifondis. Perekonda, kel on juba laenukohustusi, või neid, kes kavatsevad laenu võtta. Ettevõtjat, kel on plaanis investeerida, et tõsta efektiivsust või tegevust laiendada.

Arusaam sellest, milline risk on vastuvõetav ja milline on õiglane riskipreemia, on kardinaalselt muutunud. Laenutingimused, mis tundusid aasta tagasi karmid, on muutunud kontekstis laenuvõtja unistuseks. Kuid eilne tava on tänaseks möödanik. See on tõsiasi, millega tuleb kõigil arvestada.

Kriis ja Eesti

Eesti kuulumine ELi ja tihedad majandussidemed Põhjalaga suurendavad meie majanduslikku julgeolekut. Tõsiasi, et üle 90% Eesti pangandusturust kuulub neljale suurele Rootsi ja Taani pangandusgrupile, on pehmendanud finantskriisi mõju. Näiteks viitas ka reitinguagentuur S&P oma viimases otsuses jätta Eesti riigireiting muutmata panganduse omanike struktuurile kui ühele reitingut toetavale tegurile.

Rahvusliku pangandussüsteemiga oleksime praeguses turuolukorras tõenäoliselt kogenud märgatavalt suuremat laenuintresside kasvu ja karmimaid rahastamistingimusi. Nii nagu see oli 1997.-1998. aastal.

Investor, kes oli viimastel aastatel harjunud kahekohalise tootlusega, peab leppima uue tegelikkusega. Raha kasvatamine võtab kauem aega ja nõuab suuremat pingutust.

Iga kriis on võimalus. Kui tulevikku vaadata, on Eesti olulisim majanduspoliitiline eesmärk euro kasutuselevõtt. Järgneva kahe-kolme aasta majanduspoliitika peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Kuulumine eurotsooni suurendab ka meie majanduslikku julgeolekut.

Mure kliendi pärast

Riigi huvi on tagada, et finantssüsteem toimiks kindlatel alustel. Mida tugevam ja tõhusam on finantssektor, seda rohkem aitab ta kaasa majanduse kasvuvõime realiseerimisele ning seda paremini on kaitstud hoiustajate ja laenuvõtjate huvid.

Panganduse stabiilsuse huvidest lähtudes kehtestas Eesti Pank juba mitu aastat tagasi pankadele rangemad kapitali- ja likviidsusnõuded. Nii on Eestis tegutsevate pankade võimekus tulla toime ka praegusemast keerulisemates majandusoludes meie hinnangul endiselt hea. Hoiustajate huvisid kaitseb täiendavalt Tagatisfond ning Eestis on hoiused tagatud 50 000 euro väärtuses.

Nendes riikides, kus valitsus on praeguses finantskriisis tulnud pankadele appi, on pankade liigse riskivõtmise seni kinni maksnud panga omanikud. Ka riigistatud pangad erastatakse kriisi möödudes taas ning pankadele antud laenud tuleb koos intressidega tagasi maksta, garantii eest tasu ei võeta.

Panga või mistahes finantsettevõtte edu tugineb pikaajalisele usalduslikule kliendisuhtele. Nii on iga professionaalse finantsettevõtte kohus olla kliendiga ka rasketel aegadel. Pikaajalist kasu ei saa alati mõõta jooksva majandusaasta kasumi- või kahjuminumbritega. Seetõttu on raskuste tekkimisel lahenduse leidmine mõlema poole huvides. Usaldus loob usaldust.

Avaldatud: 
07.11.2008
Väljaanne: 
Õhtuleht