Väljakutsed laiast maailmast

Märten Ross
Eesti Panga asepresident

Eesti majandusel pole kõige kergem aeg. Ühtaegu tuleb lahendada sisemise tasakaalustumise probleem ja samal ajal võidukalt läbida üleilmsete hädade kadalipp, kus varitseb ebakindlus finantsturgudel ja segadus toiduainete hindadega.

Majanduse väljavaateid hinnates tuleb esmalt mõista üleilmseid olusid. Seda enam, et nende vastu võitlemiseks puudub võlurohi ja ainus, mis aitab, on mõjudega võimalikult osavalt kohaneda.

Kuigi Eesti panku ei puuduta otseselt Ameerika kinnisvaralaenude ulatuslik korstnasse kirjutamine, kajastub see probleem laiemalt riski võtmise kartuses ja kapitali varasemast kõrgemas hinnas.

Samal ajal vajab Eesti majandus endiselt investeeringuid ja kui need kapitali kõrge hinna tõttu osalt tegemata jäävad, oleks sellest kahju kõigile.

Õnneks ei ole olukord siiski nii hull. Kuigi Euroopa rahaturu intressid on tõusnud, jääb nende tase ajaloolises võrdluses esialgu tavapärase piiresse ega ole põhjust kurta, et eluaseme või ettevõtte laenuintressid oleksid veel liiga koormavad.

Samuti on meie pangad osa tugevast Põhjamaade pangandussüsteemist, mille riskid on hästi juhitud ja järelevalve tõhus. Kindlust lisab teadmine, et kiire kasvu ajal seadsime oma pankadele nõudeid, mis olid tavalisest karmimad. Seega on siinsetel pankadel piisavalt kapitalipuhvreid ja likviidsust nii halbade laenude katmiseks kui ka investeeringute jätkuvaks rahastamiseks.

Teine ilmne häda, mille käes majandus praegu vaevleb, on üleilmne hinnatõus, mis väljendub eelkõige energia ja toidu kallinemises. Arvata võib, et kallima toidu ja energiaga peame elama veel mõnda aega. See aga tähendab, et teised tooted ja teenused - ka tööjõud - peavad nende suhtes esialgu odavnema. Ükski rahasüsteem või riiklik poliitika ei aita ega peagi aitama selliste suhteliste hindade muutumise vastu.

Et samade probleemide käes vaevlevad ka konkurendid, siis ei mõjuta säärased hinnatõusud eriti meie ettevõtjate konkurentsivõimet välisturul. Kui suudame tänu oma väiksusele ja paindlikkusele enda tooteid parandada ning konkurentidest kiiremini suuremat tulu teenida, siis annab olukord isegi võimaluse parandada oma positsiooni turul. Kuigi toidu- ja kütusehinna tõus on halb ja ebamugav, siis Eesti majanduse arenguvõimet see ei takista.

Muutuste võimalused

Peamine põhjus, miks Eesti majanduskasv praegu aeglustub, tuleneb sellest, et Euroopa Liiduga liitumisele järgnenud kasvusüst hakkab ennast ammendama ja meie majandus pöördub tagasi mõõdukama arengu trajektoorile. Selline areng on loomulik ega peaks tekitama üllatust või ängi.

Ei ole mõtet üritada hoida seni kasvu vedanud sektoreid üleval riigi kulusid vägisi suurendades. Arvestades sisenõudluse kasvu paratamatut raugemist, peavad kasvu senisest rohkem vedama välisturule tooteid ja teenuseid müüvad ettevõtted. Selle asemel et hoida kinni vanast, peab riik toetama sellist majanduskeskkonda, mis innustaks ja sunniks majandust uusi töökohti looma.

Seega, kui meie rahasüsteem püsib endiselt tugevatel alustel, riik jätkab range eelarve kurssi ja finantssüsteem arengu rahastamist ning maksumaksja raha üritatakse suunata võimalikult taiplikult näiteks haridusse, siis ettevõtetel ja eraisikutel on kindlasti alust olla lootusrikas, et majandus elab ka välismaailma riugaste kiuste raskema kohanemisaja üle.

Avaldatud: 
14.05.2008
Väljaanne: 
Eesti Päevaleht