Vastutustundlik poliitika on olnud ja jääb Eesti edu aluseks

Ardo Hansson
Ardo Hansson
Eesti Panga president

Tänavu 95-aastaseks saanud Eesti Pank on alati pakkunud valitsusele tuge majanduspoliitika elluviimisel, ent tulemus – rahva heaolu kasv – sõltub paljudest teguritest, sealhulgas valitsuse ja keskpanga poliitika kokkusobivusest. Pilguheit Eesti ajalukku näitab, et õnnestumise korral on tulemuseks majanduskeskkonna tasakaalustumine, mis loob pinnase heaolu kasvuks.

Eesti Pank on sageli rõhutanud alalhoidliku eelarvepoliitika ja varude tähtsust. Teeme seda Eesti majanduse stabiilsuse huvides ka tänavu, mil väliskeskkond on küll halvenenud, kuid euroala riikide ühine rahapoliitika püsib meie jaoks väga soodne: intressimäärad on madalad ja laenutingimused head. Eesti valitsussektori niigi madalat võlataset ja eelarvetasakaalu eesmärki silmas pidades võiks ju ka nuriseda, et pingutame üle, aga väikeriigi poliitika usaldusväärsus oma rahva ja välismaailma silmis on hindamatu väärtusega.

Usalduse säilitamise tähtsust kinnitab ka ajalugu. Eesti Panga tegevuse algusaegadesse tagasi minnes näeme, et Eesti oma riik ja oma raha on alati koos käinud. Nii loodi peatselt pärast Eesti Vabariiki ka Eesti Pank (mille esimene raamatupidamislik kanne tehti 3. mail 1919) ja Eesti oma raha – Eesti mark, mida küll esialgu andis välja Riigikassa. Usalduse Eesti riigi ja Eesti raha vastu pidid valitsus ja Eesti Pank alles välja teenima.

Eesti iseseisvuse saavutamist ja hoidmist rahastati esialgu paljuski raha trükkimise abil. 1919. aasta kevadel nentis tollane rahaminister Juhan Kukk: „Ei suudeta … nii palju toota rahapaberit, kui iga päev vaja läheb.“ Riigi ülesehitamise ja sõjaga kaasnesid tohutud kulutused, kuid majandus, kust maksutulu koguda või siselaenu saada, oli nõrk. Ka välislaenu oli verivärskel riigil keeruline saada. Et Eesti mark välismaal ei maksnud, kujunes Eesti Panga esimeseks tähtsaks ülesandeks välisvaluuta hankimine.

Eesti olukorda raskendas poliitiliste, majanduslike ja rahanduslike teadmiste nappus ning kapitali puudus. Osaliselt seetõttu käis valitsusel üle jõu ka tööstuse taastamine. Tsaari-Venemaalt päritud tootmine tugines suurettevõtetele, mille tooraine ja oskustöölised toodi sisse välismaalt ja toodang viidi Venemaale. Riigil ja ettevõtjatel kapitali ei olnud ning laenu saamine oli kallis ja keeruline. Lahendusena pakkus Eesti Pank ettevõtetele kuni 6-kuulisi riiklikult garanteeritud laene. Need moodustasid kõikidest Eestis väljastatud laenudest ligi 60%. Isegi tollane Riigikogu liige Jüri Uluots, kes oli „riikliku sotsialismi“ suhtes skeptiline, tunnustas Eesti Panka kui edukalt toimivat riigiettevõtet.

Paraku tõi see majanduspoliitika kaasa üha kiireneva hinnatõusu ja marga kursi languse. Eesti mark toimis nagunii ainult Eesti piires ja sedagi peamiselt maksevahendina. Laenamine ja säästmine toimus algselt pigem kuldrublades. Kui Venemaa turg sulgus, järgnes majanduskriis ning kaupade impordi eest tasumiseks ei jätkunud välisvaluutat.

Majanduse päästmiseks ja hüperinflatsiooniohu vältimiseks tehti 1924. aastal rahaminister Otto Strandmani juhtimisel mitu reformi. Muu hulgas püstitati eelarvetasakaalu eesmärk ja seoti marga kurss kuldfrangiga. Lisaks kehtestati kindel kord valitsuse ja Eesti Panga suhetes, pannes Eesti Pangale ülesandeks marga kursi hoidmise ja andes Eesti Pangale selleks piisava tagatisfondi. Sellele järgnes 1928. aasta reform, millega tuli käibele Eesti kroon ja võeti Eesti Pangalt pikaajaliste laenude andmise õigus. Toetus nendele muudatustele ei olnud sugugi üksmeelne, sest kiire inflatsioon oli nii mõnelegi kasulik: see vähendas võla väärtust. Sellest lõikasid kasu nii talu väljaostmiseks laenu võtnud kui ka teised võlgnikud, sealhulgas valitsus. Inflatsiooni aeglustumisest võitsid eelkõige palgatöötajad ja säästjad. Lisaks sellele jõudis valitsuse eelarve reformide tulemusena tasakaalu ja investeeringud suurenesid. Väliskaubandus arenes. Välisvaluutareservid kasvasid. Eesti raha muutus lõpuks usaldusväärseks valuutaks.

Selle kogemuse põhjal rõhutas tollane Eesti Panga president Jüri Jaakson ettevaatavalt: „Iga majanduse nurgakiviks on kindel rahaüksus, … millel peab olema kindel, püsiv väärtus … [Selle] hoidmine on … igas riigis suur, raske ja väga vastutusrikas ülesanne.“

Eesti raha stabiilsust püüdis Eesti Pank hoida ka 1929.–1933. aastal maailma räsinud majanduskriisi ajal. Kriisist ajendatud protektsionistlikud meetmed ja krooni kallinemisest tingitud konkurentsivõime langus andsid aga löögi Eesti majandusele: tekkisid tõsised eelarveprobleemid ja ettevõtete makseraskused. Tööpuuduse kasv süvendas rahva rahulolematust. Kui lisaks Suurbritanniale ka teised Eesti peamised kaubanduspartnerid oma valuuta kullast lahti sidusid, oli Eesti sunnitud 1933. aastal kullastandardist loobuma. Kriisist väljumine ja jõudne majanduskasv järgnevatel aastatel toetus aga olulisel määral heale majanduskonjunktuurile Euroopas, mis suurendas nõudlust Eesti kaupade järele. Üleilmse majanduskriisi kogemus näitas, et majanduse kestvaks elavdamiseks ainuüksi ekspansiivsest rahanduspoliitikast ei piisa.

Esimese Eesti Vabariigi ajal kogutud kullavarude toel taastati Eesti kroon ka 1992. aastal. Osalt varasema kogemuse tõttu seati eesmärgiks tagada krooni usaldusväärsus ning kiirendada majanduse stabiliseerimist fikseeritud kursi abil. Selle eest vastutas Eesti Pank. Kuid ilma heaperemeheliku eelarvepoliitikata ja majanduse paindlikkust soodustava majanduspoliitikata ei oleks Eesti kroon püsima jäänud.

Pärast euro kasutuselevõttu on Eesti majanduse käekäik olnud märksa parem kui mitmes teises euroala riigis. Selles on mänginud tähtsat rolli vastutustundlik eelarvepoliitika. Kui ongi neid, kes soovitavad eri põhjustel seda distsipliini nõrgendada, annab ajalooline kogemus alust suhtuda sellistesse nõuannetesse skeptiliselt.

Paljugi on muutunud. Oleme Euroopa Liidu ja euroala liige. Euroopa Liiduga ühinemine on suurendanud Eesti mõju maailmas. Koos Eesti inimeste heaolu kasvuga on suurenenud ka nõudmised iseendale, oma riigile ja selle keskpangale. Majanduse tasakaalus hoidmiseks tarvilik alalhoidlikkus aga on ja jääb meie edu aluseks.

Avaldatud: 
05.11.2014
Väljaanne: 
ERR