Eesti 1998.a. I kvartali esialgse maksebilansi kommentaar

1998. aasta I kvartali maksebilansi struktuur on varasemaga võrreldes märgatavalt muutunud. Jooksevkonto 1,83 miljardi kroonine puudujääk on ligilähedaselt sama suur kui 1997. aasta I kvartalis, kuid 40% väiksem kui eelmise aasta viimases veerandis. Jooksevkonto puudujääk sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ei ole võrreldes 1997. aasta lõpuga oluliselt paranenud ning ületab endiselt 11% piiri. Finantskonto ülejääk kahanes võrreldes viimaste kvartalitega mitmekordselt ning oli ligi poole väiksem ka 1997. aasta I kvartaliga võrreldes (vt. tabel).

Jooksevkonto defitsiidi suurim mõjutaja oli väliskaubandusbilansi puudujääk, mille absoluutsuurus on võrreldes eelmise aasta algusega mõnevõrra kasvanud. Kui 1995. ja 1996. aastal kasvas import ekspordist kiiremini, siis 1997. aastal alanud ekspordi ennakkasv jätkus ka 1998. aasta alguses. I kvartalis kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10 protsendipunkti impordist kiiremini. Kaubaekspordi ligi 41%-line tõus annab tunnistust riigi rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Peamised eksportkaubad olid masinad ja seadmed, toidu- ning garderoobikaubad. Enim imporditi masinaid, keemiatooteid ja toidukaupu. Suurim väliskaubanduspartner oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi, Venemaa ja Saksamaa.

Peaaegu poole väliskaubandusbilansi defitsiidist kattis teenuste bilansi ülejääk, mis ulatus ligi 1,5 miljardi kroonini. Sarnaselt 1997. aastal alanud tendentsiga kasvas teenuste import kiiremini kui nende eksport, seda eelkõige ehitus-, transpordi- ja turismiteenuste osas. Reisiteenuste impordi kiire kasv on seotud nii Eesti elanike ostujõu kasvuga kui ka viisavabadusega Skandinaavia riikidega.

Tulude bilansi ligi 350 miljoni krooni suurune puudujääk on tingitud eelkõige välismaiseid otseinvesteeringuid omavate firmade jooksva aasta kasumi arvestuslikust reinvesteerimisest.

Finantskontol kajastub nii otse- kui ka portfelliinvesteeringute osas ligikaudu 1 miljardi krooni suurune kapitali netosissevool. Muu kapitali väljavool oli aga rohkem kui miljardi krooni võrra suurem kui sissevool.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (679 miljonit krooni) olid väiksemad kui aasta varem, kuid suuremad kui eelmises kvartalis. Eesti otseinvesteeringud välismaale olid ligi 300 miljoni krooni ulatuses positiivsed, kuna mõned suurfirmad vähendasid märgatavalt nõudeid oma välismaistele tütarettevõtetele (maksebilansi esitustava kohaselt tähistab plussmärk üldjuhul kapitali sissevoolu, antud juhul mitteresidentide kohustuste vähenemist Eesti residentide ees). Eestisse paigutatud otseinvesteeringutes olid eelistatud majandussektorid töötlev tööstus ning kaubandus. Peamised investeerijad pärinesid sarnaselt varasemate aastatega Skandinaaviast.

Portfelliinvesteeringute puhul kasvas mitteresidentide omanduses olevate omandi- ja võlaväärtpaberite hulk ligi 1,1 miljardi krooni väärtuses, samas vähenesid mõnevõrra Eesti residentide portfelliinvesteeringud välismaale. Aktiivseimad investeerijad ja investeeringute kaasajad olid endiselt pangad ja nendega seotud liisingfirmad.

Erinevalt 1996. ja 1997. aastast toimus muude investeeringute osas kapitali netoväljavool, eelkõige lühiajalise laenukapitali vormis. Suurim mõju oli pangandussektoril ja pankadega seotud finantseerimisasutustel ning nende likviidsusjuhtimise mõningatel eripäradel esimeses kvartalis. Aasta alguses tugevdas ka valitsussektor oma finantspositsiooni, seda peamiselt tänu Stabiliseerimise Reservfondi kantud summadele.

Maksebilansi reservid kahanesid 1998. aasta I kvartalis üle 1,1 miljardi krooni. Seega oli üldbilanss negatiivne.

Täpsustused 1996. ja 1997.a. maksebilanssides

Seoses väliskaubanduse andmete täpsustamisega muutusid 1996. ja 1997. aasta maksebilansid, eelkõige jooksevkontod. Esiteks korrigeerisid Tolliamet ja Statistikaamet 1997. aasta väliskaubanduse numbreid, mille tulemusena import suurenes ligikaudu 2 miljardit krooni ja eksport 700 miljonit krooni. Teiseks kasvas eksport Eesti Panga poolse ümberhindamise tulemusena, mille käigus võeti arvele väliskaubandusstatistikas mittekajastuvad hinnamoonutused kaupade ekspordil läbi tolliladude. 1996. aastal moodustas see üle 300 miljoni ja 1997. aastal umbes 2,1 miljardit krooni (vt. ka EP pressiteade "Ekspordistatistika täpsemaks" 7. juuni 1998).

Korrigeeritud on ka finantskonto mõningaid numbreid. Sellised hilisemad täpsustused on tuntud kõikide riikide statistikas, ertiti ulatuslikud on need tavaliselt üleminekuriikide maksebilansi näitajates. Täpsustatud jooksevkonto ja SKP andmetel moodustas jooksevkonto defitsiit SKP-st 1996. aastal 9,1% ning 1997. aastal 12%.

1998.a. I kvartali täpsustatud ning II kvartali esialgne maksebilanss avaldatakse 21. septembril 1998 kell 12:00.

Infoosakond