Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti ettevõtetele ja eraisikutele väljastatud laenu- ja liisingujääk vähenes märtsis 1,7 miljardi krooni ehk 0,6 protsendi võrra. Valdav osa laenu- ja liisingportfelli kahanemisest tulenes ettevõtete tagasihoidlikumast laenamisest, kus omakorda suurim mahu vähenemine puudutas kaubandusettevõtteid. Tööstussektori ettevõtetele väljastatud laenumaht suurenes märtsis 120 miljoni krooni võrra. Eraisikute ettevaatlikum finantskäitumine on mõjutanud eelkõige tarbimislaenude võtmist, mille maht on eelmise aasta lõpu seisuga võrreldes kahanenud rohkem kui miljardi krooni võrra. Kinnisvaraturu madalseisu tingimustes vähenes neljandat kuud järjest ka eluasemelaenude maht.

Eraisikute ja ettevõtete kodumaine võlakoormus vähenes 2008. aasta lõpuga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ja moodustas I kvartalis ligikaudu 107 protsenti SKPst. Eeldades majanduse mahu jätkuvat vähenemist sel ja järgmiselgi aastal, kaasneb sellega ootuspäraselt ka laenumahu kahanemine. Eesti Panga kevadprognoosi eeldustel kahaneb pankade laenu- ja liisingportfelli maht 2009. aastal 7,5 protsendi võrra.

Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste kogumaht suurenes märtsis 1,4 miljardi krooni ehk 1,3 protsendi võrra. Suhteliselt tugev kasv tulenes ettevõtete hoiuste mahu suurenemisest, mis tasandas eraisikute hoiuste mahu väikese kahanemise. Hoiuste aastakasv suurenes märtsi lõpuks 2,4 protsendini.

Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis märtsi lõpuks 4,5 protsendini laenuportfellist veebruari 4,1 protsendi tasemelt. Samas kogu viivislaenude maht, mis arvestab ka lühemaajalisi maksehäireid, vähenes märtsis nii eraisikute kui ka ettevõtete osas. Laenuteenindamisega on enam raskuseid ehitus- ja kinnisvarasektori ettevõtetel, kus probleemseks võib hinnata ligikaudu 8 protsenti vastavast portfellist. Eluasemelaenude hulgas on üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal märksa väiksem, ulatudes 3 protsendini portfellist.

Tulenevalt laenuportfelli vähenemisest suurenes pankade keskmine kapitali adekvaatsus märtsis 22 protsendini. Seejuures ka turu madalaim näitaja (16%) oli oluliselt kõrgemal kohustuslikust 10 protsendi määrast. Kõrge kapitaliseeritus on pankadele vajalikuks puhvriks, et toime tulla võimalike suurenevate laenukahjumite korral. I kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad 444 miljonit krooni kahjumit. Pankade kvartalitulemusi mõjutasid peamiselt laenude 1,5 miljardi krooni ulatuses tehtud allahindlused, mis moodustasid 0,6 protsenti laenuportfellist.

Euribori alanemine aitas kaasa uute eluasemelaenude keskmise intressimäära langusele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes märtsis 4,2 protsendini veebruari 4,6 protsendi tasemelt. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär seevastu ei muutunud, püsides 4,8 protsendi tasemel. Rahvusvaheliste rahaturu intressimäärade alanemine on oluliselt vähendanud varasemate laenuvõtjate igakuiseid laenumakseid.

Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu kuine kasv

Joonis 2. Eesti ettevõtete ja eraisikute kodumaine võlakoormus (laenu- ja liisingumahu suhe SKPsse)

Joonis 3. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ja hoiuste aastakasvutempo

   Joonis 4. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOOorOROR    OR   

      Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel:    www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.