Eesti finantssektori seis tervikuna on hea

Eesti finantssektor on heas seisus ning enamik finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähema poole aasta jooksul väikesed. Finantsstabiilsuse hinnang näitab seda, kui tugevad ja usaldusväärsed on pangad ja kui hea on nende võime halvematel aegadel hakkama saada.

Peamiseks riskiks on kerkinud võimalus, et väliskeskkond halveneb, sealhulgas Venemaa ja Ukraina konflikt. Väliskeskkonna võimalik halvenemine võib tuua kaasa majanduslanguse ja pankade laenukvaliteedi halvenemise. Eesti finantsstabiilsusele on endiselt ohuks Põhjamaade majanduse ja pankade riskide võimalik ümberhindamine finantsturgude poolt, mis võib suurendada ka siinsete pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Tänu Eesti kinnisvara hindade kasvu aeglustumisele on siiski vähenenud oht, et jätkuva hinnatõusu ootuses hakatakse eluasemelaenuturul liigseid riske võtma.

Eesti majanduskasv oli selle aasta esimesel poolel endiselt tagasihoidlik, kuid järgmistel aastatel peaks see mõnevõrra kiirenema. Majanduskasv võib siiski väliskeskkonna võimaliku negatiivse arengu tõttu kujuneda prognoositust märksa kesisemaks. Euroala majandus on taastunud oodatust aeglasemalt. Paljude euroala riikide kõrge töötuse ja võlakoormusega seotud pikaajalistele probleemidele on lisandunud Venemaa ja Ukraina konfliktiga kaasnenud majandussanktsioonide pärssiv mõju nii kaubavahetusele kui ka kindlustundele. Sanktsioonide mõju Eesti majandusele ei ole seni olnud eriti suur. Konflikti edasise laienemise ja sanktsioonide lisandumise korral võivad aga riskid majanduskasvule ja finantsstabiilsusele kasvada.

Kinnisvara hindade tõus ja eluasemelaenude kasv on Rootsis jätkunud ning sellest tulenevad riskid Eesti pankadele kestavad. Rootsi suured pangagrupid rahastavad oma tegevust suurel määral finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Kui investorid peaks pankadega seotud riske ümber hindama, siis võib see muuta pangagruppide rahastamise märksa keerulisemaks ja kallimaks. Lisaks sellele võib kinnisvara hindade langus tuua kaasa eratarbimise ja investeeringute vähenemise kaudu majandusaktiivsuse kahanemise. Rootsi finantsjärelevalveasutus on teavitanud, et riskide maandamiseks peavad Rootsi pangad suurendama likviidsus- ja kapitalipuhvreid.

Tänu Eesti ettevõtete ja majapidamiste heale finantsseisule paranes Eesti pankade laenukvaliteet ja selle jätkumist on oodata ka järgmisel aastal. Laenuportfelli kvaliteedi paranemine toetas pankade kasumlikkuse säilimist ja selle tulemusel pankade kapitaliseeritus tõusis. Kuigi Venemaa sanktsioonide mõju võib üksikutele ettevõtetele olla väga suur, on see ettevõtlussektorile tervikuna siiski üsna tagasihoidlik, mistõttu on ka sellest tulenev krediidirisk pankadele pigem piiratud. Lisaks sellele asub Eestis tegutsevate pankade varadest Venemaal vaid väike osa.

Eesti kinnisvaraturg on hakanud stabiliseeruma. Eluaseme keskmiste hindade kasv selle aasta teises kvartalis pidurdus ning tehingute arv vähenes. Kuigi palgakasv on aeglustunud, võivad madalate intressimäärade püsimise ja sissetulekute suurenemise korral kinnisvara hinnad nõudluse kasvu tõttu liialt kiiresti tõusma hakata.

Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kavandab Eesti Pank ennetava sammuna kehtestada pankadele uute eluasemelaenude väljastamisel kolm piirmäära: laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele, laenu- ja intressimaksete ja laenuvõtja sissetuleku suhtele ning laenu tähtajale. Piirmäärad on kavas kehtestada tasemel, mis lähtub praegu pankade antavate eluasemelaenude tingimustest. Eesti Panga nõuded ei muuda seega eluasemelaenude andmise tingimusi praegusest karmimaks. Nõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et pankade eluasemelaenude tingimused arvestaksid piisavalt võimalike riskidega. Juhul kui eluasemelaenudega seotud riskid kasvavad, siis saaks kehtestatud nõudeid karmistada.

Täispikk ülevaade: Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2014

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee