Eesti jooksevkonto puudujääk vähenes III kvartalis enam kui kaks korda

Postitatud:

22.12.2008

Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Maksebilansi näitajad kajastavad jätkuvalt möödunud aasta teisest poolest alguse saanud kahte arengusuunda: sisenõudluse vähenemist ning samal ajal endiselt kiiret kaupade ja teenuste ekspordi kasvu. Imporditud kaupade maksumus oli jooksvates hindades mõõdetuna 4 protsenti suurem kui aasta tagasi, samas kasvas kaupade väljavedu endiselt ligi 17 protsenti. Selle tulemusel vähenes 2008. aasta III kvartali kaubabilansi puudujääk veidi rohkem kui 30 protsenti.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes ka teenuste müük, millest ümmarguselt 40 protsenti moodustasid mitmesugused äriteenused. Tavapäraselt suure osatähtsusega olid veonduse abiteenused, moodustades 30 protsenti juurdekasvust. Märkimisväärne on III kvartali sideteenuste ja reisijateveo aastane kasvutempo, mis on käesoleva aasta kiireim. Samuti on ehitamise maht välismaal püsinud aasta jooksul pea muutumatuna.

Erinevalt 2008. aasta varasematest kvartalitest mõjutas jooksevkonto puudujäägi vähenemist III kvartalis ka investeerimistulude vähenemine. Ühelt poolt suurenes tulude sissevool, mis peegeldab Eesti ettevõtete edukat tegevust välismaal lähiminevikus. Teiselt poolt oli märgata välisinvestorite Eesti paigutatud kapitali puhul juba majanduslangusest johtuvat kasumlikkuse vähenemist. Kokkuvõttes vähenes investeerimistulude väljavool võrreldes eelmise aasta sama perioodiga rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kvartali SKP suhtes ning kogu jooksevkonto puudujääk alanes 7,5 protsendini.

Arvestades majanduslangusega, kujunes kapitali sissevool III kvartalis varasemaga võrreldes oodatult väiksemaks, kuid rahavoogude struktuur oli sarnane eelmise aasta keskmisele. Otseinvesteeringute sissevool kattis endiselt umbes kolmandiku jooksevkonto puudujäägist ning portfelliinvesteeringute puhul olid ülekaalus välismaale tehtavad rahapaigutused, millega hajutati Eesti investorite riske.

Välistasakaalu paranemine jätkub ka järgnevate kvartalite jooksul, ehkki aeglasemas tempos ja sõltudes peamiselt kaupade impordi mahust.