Eesti kommertspangad võivad paigutada kuni poole kohustuslikust reservist likviidsetesse võlakirjadesse

Alates 1. juulist 2001 võivad Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse. Muudatuse sätestab Eesti Panga presidendi määrus nr. 13 22.detsembrist 2000.

Kommertspankade poolt Eesti Pangas hoitavale kohustuslikule reservile maksab Eesti Pank intressi, mis võrdub Euroopa Keskpanga deposiidiintressiga. Euroopa Keskpanga intress on reeglina madalam võlakirjade intressimäärast turul. Seega suurendab välisvõlakirjadesse investeeritava osa kasv pooleni kohustuslikust reservist kommertspankade kasumit, millest märkimisväärne osa peaks olema võimalik ühel või teisel viisil üle kanda klientidele. Samuti toetab see samm Eesti pangandusssüsteemi ühinemist Euroopa finantsturgudega ning loob aluse Eesti rahasüsteemi kohandamiseks Euroopa ühise rahapoliitika vahendite kasutamiseks tulevikus.

Eestis registreeritud kommertspangad peavad hoidma 13% kõigist hoiustest ja teistest võõrvahenditest kohustusliku reservina Eesti Pangas või Eesti Panga poolt määratud likviidsetes väärtpaberites, et tagada klientide maksekorralduste ja sularahanõuete õigeaegne ja tõrgeteta rahuldamine. Kohustusliku reservi alla ei kuulu pankade võlgnevused teistele Eesti krediidiasutustele, võlgnevused välispankadele võetakse arvesse netona. Käesoleva aasta 1.jaanuarist alates võisid pangad kuni veerandi oma kohustuslikust reservist hoida välisriikide likviidsetes, kõrgekvaliteetsetes võlakirjades.

Kohustusliku reservi arvestuse muutus mõjutab teisel poolaastal nii Eesti Panga bilanssi kui Eesti maksebilanssi. Kui pangad otsustavad osa vahendeid Eesti Pangast välja võtta ja investeerida välismaale, vähenevad nii keskpanga kohustused kui varad, mida nende kohustuste vastu tuleb hoida. Selline keskpanga bilansimahu vähenemine on ainult tehniline ja, nagu öeldud, peegeldab rahasüsteemi suuremat efektiivsust. Pankade võimalikud investeeringud välisvõlakirjadesse kirjeldatakse Eesti maksebilansis portfellinvesteeringute väljavooluna, mille võrra alanevad ka Eesti ametlikud välisreservid ja kohustused. Finantssüsteemi kui terviku, s.t., keskpanga ja kommertspankade välisreserve see tehniline muutus ei mõjuta.

Rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond
Tel: 668 0900