Eesti laenuturg on kohandumas väiksema investeeringunõudluse ning suurenenud määramatusega

Siret Vildo, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist

Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingu jääk vähenes jaanuaris 1,1 miljardi krooni ehk 0,4 protsendi võrra. Finantseerimisportfelli vähenemine oli laiapõhjaline, kõige enam vähenes laenu- ja liisinguportfell kinnisvaraga seotud ettevõtete, kaubandusettevõtete ning tööstusettevõtete puhul. Eluasemelaenude portfell peegeldab kinnisvaraturu madalseisu, mis on osaliselt ka tingitud talvekuudele iseloomulikust vähesest aktiivsusest kinnisvaraturul. Varem võetud eluasemelaenude tagasimaksed ületasid teist kuud järjest uute väljastatud laenude mahtu. Jaanuaris vähenes eluasemelaenude portfelli maht 124 miljoni krooni võrra.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes jaanuaris 1,5 miljardi krooni ehk 1,4 protsendi võrra 104 miljardi kroonini. Kui eraisikute hoiuste maht suurenes jaanuaris 111 miljoni krooni võrra 53,9 miljardi kroonini, siis ettevõtete hoiuste maht vähenes 1,6 miljardi krooni võrra. Hoiuste aastakasvutempo vähenes 2,7 protsendini. Ka jaanuaris suurenes tähtajaliste hoiuste osakaal kogu hoiuste mahus - eraisikute puhul moodustasid tähtajalised hoiused 61 protsenti ning ettevõtete puhul 42 protsenti kogu hoiuste mahust.

Majanduskeskkonna halvenemine on kaasa toonud raskused laenude tagasimaksmisel. Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis jaanuari lõpus 3,6 protsendini laenuportfellist detsembri 2,9 protsendi tasemelt. Ligikaudu poole jaanuaris lisandunud üle 60 päeva viivises olevate laenude mahust moodustasid kinnisvaraga seotud ettevõtete laenud. Üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude maht kasvas 453 miljoni krooni võrra, suurenedes detsembri 1,9 protsendilt 2,3 protsendini portfellist jaanuaris. Viivislaenude mahu suurenemist on oodata ka järgmistel kuudel.

Pankade keskmine kapitali adekvaatsus suurenes detsembri 18,8 protsendilt 19,6 protsendini jaanuaris. Pangad on viimaste aastate jooksul teenitud kasumite abil moodustanud märkimisväärsed kapitalipuhvrid, mida praeguses keerulisemas majandusolukorras saab kasutada laenukahjumite katmiseks.

Rahvusvahelise rahaturu intressimäärad on jätkanud liikumist laenuvõtjale soodsas suunas. Jaanuaris väljastatud uute eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alanes baasintressimäärade languse tõttu vastavalt 4,9 ja 5,4 protsendini. Rahaturu intressimäärade alanemine mõjutab eelkõige varasemate laenuvõtjate intressimakseid, mis järgnevatel kuudel peaksid oluliselt vähenema.


Joonis 1. Finantseerimisportfellide aastakasv sektorite lõikes


Joonis 2. Ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ning aastakasv


Joonis 3. Uute eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäärad

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Livia Kulm
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5291 449
E-post:
livia.kulm [at] epbe.ee