Eesti majandus püsib euroala võrdluses tugev

Eesti majanduskasv aeglustub 2012. aastal väliskeskkonna halvenemise tõttu 2,9%ni. Euroala võlakriisist tulenev määramatus ning väliskeskkonna oodatust aeglasem taastumine on muutnud 2013. ja 2014. aasta väljavaate juuniprognoosiga võrreldes pessimistlikumaks. Järgmisel aastal on Eesti oodatav majanduskasv 3,0% ja 2014. aastal 4,0%. Prognoosi järgi on mitmed Eesti majandusnäitajad tasakaalu lähedal, kuid tasakaalust eemaldumine võib toimuda kergesti. Seetõttu on eelseisvatel aastatel Eesti majanduspoliitika peamine ülesanne hoida ja tugevdada siinse majanduskeskkonna usaldusväärsust. Usaldus Eesti majanduse vastu soodustab investeeringuid ning loob pinnase kestlikuks majanduskasvuks. Samas tuleb madalate intressimäärade tingimustes vältida liiast laenukasvu. Tööturul on oluline jälgida, et palgad ülemäära ei kasvaks, kuna see põhjustaks hinnatõususurvet ning kahjustaks majanduse konkurentsivõimet. Lisaks sisemaistele teguritele on stabiilse majanduskasvu saavutamiseks oluline, et euroala võlakriis laheneks ning et taastuks Eesti peamiste ekspordi sihtriikide majandusaktiivsus.

Käesoleval aastal on euroala kriisi leevendamiseks astutud mitmeid olulisi samme. Euroopa Ülemkogu otsustas luua ühise pangajärelevalve ja kasutada pankade kapitaliseerimiseks Euroopa stabiilsusmehhanismi. Euroopa Keskpank juurutas uue rahapoliitilise instrumendi riigivõlakirjade ostmiseks. Koos struktuurireformidega ja kokkulepitud eelarvekavade täitmisega kõrge võlatasemega euroala riikides peaksid need sammud võimaldama kriisil aegamisi taanduda. Euroala keskpankade koostöös valminud prognoosi järgi pöördub euroala majanduskasv positiivseks aastal 2014. Seni on hinnakasv euroalal olnud kiirem kui seatud inflatsioonieesmärk (veidi alla kahe protsendi keskpikas perspektiivis). Alla kahe protsendi langeb euroala inflatsioonimäär aastal 2013. Turgudel oodatakse, et intressimäärad jäävad euroalal rekordmadalaks kogu prognoosiperioodi vältel, stimuleerides piirkonna majanduskasvu.

Erakordselt madal baasintressimäärade tase soosib kogu prognoosiperioodi ajal laenuvõtmist. Eesti pangandussektori kõrge kapitaliseeritus ning kiirelt kasvanud hoiused moodustavad hea aluse ettevõtete ja majapidamiste rahastamiseks. Soodsad laenutingimused, majanduskasvu parem väljavaade euroala teiste riikidega võrreldes ja usaldusväärne majanduspoliitika loovad Eestis ettevõtetele soodsa keskkonna investeeringute tegemiseks ja tootmisvõimsuse suurendamiseks. Laenunõudlus jääb aga ilmselt tagasihoidlikuks, kuna ettevõtted otsivad ebakindlates tingimustes järjest enam võimalusi rahastada investeeringuid omavahenditega. Ka majapidamised jäävad üldist ebakindlust arvestades laenamise suhtes pigem ettevaatlikuks. Seetõttu kasvab laenujääk prognoosi põhistsenaariumi kohaselt nominaalsest sisemajanduse koguproduktist (SKP) aeglasemalt ning laenude suhe SKPsse väheneb ka edaspidi.

Tööturu areng on 2012. aastal olnud soodne, hõive on püsivalt suurenenud ning tööpuuduse määr alaneb jätkuvalt. Majapidamiste rahaline olukord paraneb tänu palkade ning hõive kasvule ka tulevikus, kuigi uute inimeste hõivesse lisandumine on varasemast aeglasem. Tööjõupuuduse olulisus tootmist piirava tegurina on viimasel ajal suurenenud ning kõrge struktuurse tööpuuduse püsimine võib ettevõtete arengut takistada, pidurdades edasist majanduskasvu. Tööjõunappusega võib kaasneda ka surve palkade liialt rutakaks tõusuks ning hinnakasvu hoogustumise oht. Et tööpuudus veelgi väheneks ja tööjõunappusega seotud probleemid laheneksid, on vaja toimivaid aktiivseid tööturumeetmeid ning riskirühmade naasmist hõivesse.

Inflatsioon on 2012. aastal 4,3% ning ületab energia ja toiduainete oodatust ulatuslikuma kallinemise tõttu juunis prognoositut. Kahe järgmise aasta jooksul inflatsioon aeglustub, langedes 3,6%ni aastal 2013 ja 2,4%ni aastal 2014. Hinnakasvu aeglustumiseks on tähtis, et langeks maailmaturul kõrgele tõusnud naftahind ja odavneks ka 2012. aastal kiirelt kallinenud toidutoore.

Valitsemissektori rahandus püsib euroala võrdluses jätkuvalt tugev. 2012. aasta eelarvepuudujääk on umbes üks protsent SKPst, mis on väiksem, kui juunis prognoositi. Vahe peamine põhjus on investeeringukulude edasilükkumine. Aastaks 2014 jõuab valitsemissektori eelarve nominaalse tasakaalu lähedale. Majanduse olukorda arvestades oleks eelarve pidanud jõudma tasakaalu või ülejääki juba 2013. aastal, nagu see oli kavandatud 2011. aastal valminud riigieelarve strateegias. Seega peegeldab prognoos eelarvedistsipliini mõningast nõrgenemist. Valitsemissektori usaldusväärsuse säilitamiseks ei tohi taganeda 2014. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgist.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*

  Erinevus eelmisest prognoosist

 

2011

2012

2013

2014

2012

2013

2014

Nominaalne SKP (mld eurot) 15,95 17,01 18,17 19,50 0,0 0,1 0,1
SKP püsivhindades, muutus (%) 8,3 2,9 3,0 4,0 0,3 -0,6 -0,1
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%) 5,1 4,3 3,6 2,4 0,4 0,4 -0,3
SKP deflaator, muutus (%) 2,9 3,7 3,8 3,2 -0,3 1,2 0,3
Jooksevkonto (% SKPst) 2,1 -1,1 -2,1 -2,5 1,5 -1,8 -2,1
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%) 3,5 2,8 3,0 4,1 -1,4 -0,1 0,4
Valitsussektori tarbimine püsivhindades, muutus (%) 1,4 2,2 1,2 2,0 -0,2 0,0 0,3
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%) 25,7 16,3 5,0 7,6 0,7 3,8 2,0
Eksport püsivhindades, muutus (%) 23,4 6,3 3,7 5,4 2,4 -2,7 -1,2
Import püsivhindades, muutus (%) 25,0 7,0 2,9 6,2 -0,9 -1,6 -0,3
Tööpuuduse määr (%) 12,5 10,2 9,4 8,9 -0,3 -0,7 -0,1
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%) 7,0 2,4 0,5 0,2 0,4 0,2 -0,7
SKP töötaja kohta püsivhindades, muutus (%) 1,2 0,4 2,5 3,7 -0,9 -0,5 0,5
Palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%) 0,8 5,6 5,8 6,8 -0,6 -0,1 0,6
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%) -4,0 2,1 2,3 4,3 -0,3 -0,4 1,0
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%) -4,3 1,5 3,2 5,0 2,3 1,2 0,6
Brutovälisvõlg (% SKPst) 97,2 100,9 97,2 93,7 2,3 2,1 2,7
Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,1 -1,0 -0,5 -0,1 0,5 0,0 -0,1
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank              
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena              

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee

Eesti Panga pressikonverents: majandusprognoosi esitlus 12.12.2012