Eesti majanduse finantsseis paranes 2010. aastal

Viljar Vald, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist

2010. aastal tugevnes ettevõtete finantsseis. Mittefinantsettevõtete võlakohustused vähenesid kodumaiste laenude tagasimaksmise tagajärjel aastaga 3,3 protsenti. Samal ajal kasvasid ettevõtete finantsvarad peamiselt hoiuste kasvu toel 1,5 protsenti. Taastus ka ettevõtete kasumlikkus, mis suurendas nende omakapitali. Viimastes kvartalites suurenes märgatavalt välismaalt laenuvahendite ja omakapitali kaasamine ning selle taas väljalaenamine grupi välismaal tegutsevatele äriüksustele.

Kodumajapidamiste finantsseis paranes 2010. aastal tuntavalt. Kodumajapidamiste varad kasvasid 2,6 protsenti, millesse panustasid olulisel määral elu- ja pensionikindlustuse maksed. Nende finantskohustused kahanesid 3,7 protsenti, eelkõige pangalaenude tagasimaksmise tagajärjel. 2010. aasta neljanda kvartali lõpuks moodustasid kodumajapidamiste laenud suhtena SKPsse veidi üle 53 protsendi.

2010. aasta neljandas kvartalis paranes ka valitsemissektori finantspositsioon. Varad kasvasid ligi 850 miljoni euro võrra, mis tulenes peamiselt riigivara arvelevõtmisest. Samal ajal kahanes likviidsete varade maht nii neljandas kvartalis kui ka kogu aasta jooksul. Ka valitsemissektori laenukohustused vähenesid terve aasta vältel, kokku 4 protsenti.

Eesti majandus oli 2010. aasta viimases kvartalis välismaailma suhtes kaheksandat kvartalit järjest netolaenuandja. Kogumajanduse netolaenuandmine oli neljandas kvartalis 296 miljonit eurot. Aasta lõpuks kahanesid Eesti majanduse netokohustused välismaailma ees 73 protsendini SKPst.


Joonis 1. Kogumajanduse netolaenuandmine (+) ja -võtmine (-) kvartali jooksul ning sektorite panus netolaenamisse

Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse nii erinevate majandussektorite kui ka kogumajanduse finantsvarasid ja -kohustusi, finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehinguid ning finantsvarade ja -kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi. Tehingukonto tasakaalustavaks näitajaks on netolaenuandmine (+) / -võtmine (-), mis kujuneb vaadeldaval perioodil finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahena. Majandussektor on netolaenuandja, kui soetatud finantsvarade maht ületab sama perioodi jooksul kaasatud kohustuste mahtu või kui vaadeldaval perioodil kohustuste mahu vähenemine ületab finantsvarade realiseerimise.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post:
viljar.raask [at] eestipank.ee