Eesti majanduse võlgnevus välismaailma ees kahanes 2010. aasta III kvartalis

Raoul Lättemäe, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna peaspetsialist

2010. aasta kolmandas kvartalis jätkus Eesti majanduses finantspositsioonide paranemine. Finantsvarad suurenesid ligi 300 miljoni euro (üle 4,6 miljardi krooni) võrra rohkem kui finantskohustused ning Eesti majanduse netokohustused välismaailma suhtes kahanesid kvartali lõpuks 75,1 protsendini SKPst.

Reaalsektoris jäid finantsvarade muutused kolmandas kvartalis siiski tagasihoidlikuks. Ettevõtete finantsvarad kasvasid 58 miljoni euro (915 miljoni krooni) võrra. Aastaga on ettevõtete finantsvarade jääk suurenenud kõigest 0,2 protsendi võrra. Nii nagu teises kvartalis, kasvasid ettevõtete finantsvarad ka kolmandas kvartalis peamiselt likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu. Sealjuures vähenesid ettevõtete hoiused kodumaistes pankades, suurenesid aga nõuded teiste ettevõtete ja välissektori vastu. Selline areng on kooskõlas majandusaktiivsuse tõusuga. Ka finantskohustused on aastaga 3,1 protsendi võrra kasvanud. Kolmandas kvartalis suurenesid kohustuste poolel eelkõige välisomanike poolt Eestis reinvesteeritud kasumid ning ettevõtete kreditoorsed võlgnevused. Samal ajal kahanes jätkuvalt võetud laenude maht ning ettevõtete finantsvõimendus.

Kodumajapidamiste finantsvarad vähenesid kolmandas kvartalis 17 miljoni euro (273 miljoni krooni) võrra. Selle tingis eelkõige hoiuste mahu vähenemine, samas kui kodumajapidamiste investeeringud väärtpaberite soetamiseks ja pensionikindlustusmakseteks suurenesid ka III kvartalis. Aastaga on kodumajapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 6,7 protsendi võrra. Kuna kodumajapidamiste laenunõudlus on endiselt tagasihoidlik, on laenumaht pidevalt kahanenud. Kodumajapidamiste finantskohustused vähenesid kolmandas kvartalis kokku ligi 95 miljoni euro (1,5 miljardi krooni) võrra.

Valitsemissektori finantsvarad suurenesid kolmandas kvartalis tänu sesoonsetele teguritele ja oodatust paremale maksulaekumisele. Sealjuures kasvasid nii kodumaal hoiustatud kui ka välismaistesse väärtpaberitesse investeeritud vahendid, kokku 266 miljoni euro (4,2 miljardi krooni) võrra. Mõnevõrra suurenesid ka valitsemissektori kohustused, kuid kokkuvõttes panustas valitsemissektor kolmandas kvartalis Eesti majanduse finantspositsiooni paranemisse kõige enam.


Joonis 1. Kogumajanduse netolaenuandmine (+) ja -võtmine (-) kvartali jooksul ning sektorite panus netolaenamisse

Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse nii erinevate majandussektorite kui ka kogumajanduse finantsvarasid ja -kohustusi, finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehinguid ning finantsvarade ja -kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi. Tehingukonto tasakaalustavaks näitajaks on netolaenuandmine (+) / -võtmine (-), mis kujuneb vaadeldaval perioodil finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahena. Majandussektor on netolaenuandja, kui soetatud finantsvarade maht ületab sama perioodi jooksul kaasatud kohustuste mahtu või kui vaadeldaval perioodil kohustuste mahu vähenemine ületab finantsvarade realiseerimise.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post:
ingrid.mitt [at] eestipank.ee (  )