Eesti osales Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadkoosolekutel

22. ja 23. aprillil osales Eesti delegatsioon Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) ja Maailmapanga kevadkoosolekutel Washingtonis.

Eesti Panga asepresident Andres Sutti sõnul tõusid oodatult Rahvusvahelise Valuutafondi kevadkoosoleku põhiteemadeks maailmamajandus ja Rahvusvahelise Valuutafondi reform. Koosoleku tulemusena leiti, et hoolimata kõrgetest naftahindadest, on maailmamajandus üllatavalt tugev ja ka arenguväljavaated on head. USA ja Aasia kiiret majanduskasvu on toetanud majanduskasvu tugevnemine nii Euroopas kui ka Jaapanis.

"Koosoleku ühe olulisema järeldusena leiti, et praegust head majanduskeskkonda peavad Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigid kasutama selleks, et vähendada majanduskeskkonna riske," kommenteeris Sutt. Tema sõnul tähendab see eelkõige säästmise suurendamist Ameerika Ühendriikides ja kodumaise nõudluse tugevdamist Aasias. "Ka Jaapan ja Euroopa peavad keskenduma struktuursete reformide jätkamisele," lisas Sutt.

Eesti Panga rahvusvahelise ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Rossi sõnul on Euroopa Liidu uued liikmesriigid endiselt üks kiiremini arenevaid ja atraktiivsemaid majanduspiirkondi maailmas. Rossi sõnul toetab nende majandusarengut Euroopa Liidu liikmelisusest tulenev positiivne mõju, ühisturg ning tugev institutsionaalne raamistik. "Uute liikmesriikide hulgast paistavad kõige dünaamilisema piirkonnana silma Balti riigid ning kuigi kiire kasvuga kaasnevad ka riskid, on need Euroopa Liidu liikmesriikides siiski kvalitatiivselt erinevad kui nn. arenevatel turgudel," lisas Ross.

Asepresident Sutti sõnul oli Rahvusvahelise Valuutafondi reformi puudutavates diskussioonides positiivseks tulemuseks suurte riikide (G-7)üksmeel vajadusest võtta suurem juhtroll maailma tasakaalustatud arengu tagamisel. Sutti sõnul tähendab see eelkõige senisest suuremat tähelepanu RVFi majanduspoliitiliste soovituste jälgimisele kõikide liikmesriikide poolt. "Eesti on pidevalt suhtunud koostöösse RVFiga täie tõsidusega ja jätkab seda ka tulevikus," kinnitas Sutt.

Maailmapanga Arengukoostöö komitee kohtumise kaks põhilist teemat olid taastuvenergia areng ning üleilmne kontrollaruanne. Aruande põhiteemadeks on sel aastal arenguabi efektiivsus, kaubandusega seotud tehnilise abi andmise raamistik ja hea valitsemistava rakendamine arenguriikides, sealhulgas korruptsiooni vastu võitlemine. 2006. aasta eesmärkideks on doonorriikidevahelise ühtse arenguabi andmise ja abi kasutamise kontrollisüsteemi juurutamine ja rakendamine, mis vähendab arengumaade koormust erinevate doonorriikidega suhtlemisel.

Maailmapanga president Paul Wolfowitz rõhutas oma sõnavõtus, et 2005 oli kokkulepete sõlmimise ja lubaduste aasta, mille raames lubasid doonorriigid kahekordistada abi Aafrika riikidele ning suurendada abi mahtusid üldiselt. Samuti lubati parandada doonorriikidevahelist koordinatsiooni ning abi andmise efektiivsust. Abi saavad riigid lubasid omaltpoolt tugevdada heade valitsemistavade juurutamist ja abi läbipaistvust ressursside kasutamisel. Maailmapanga presidendi sõnul tuleb 2006. aastal hakata tehtud lubadusi ellu viima.

Lisaks kevadkoosoleku raames toimunud ametlikele kohtumistele, toimus Eesti delegatsioonil mitmeid kahepoolseid kohtumisi RVFi töötajatega. Nende raames arutati augustis toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide ajakava ja eeldatavaid põhiküsimusi, eelkõige Eesti majanduspoliitikat euroalaga liitumise valguses ning finantsstabiilsusega seotud teemasid kiire krediidikasvu tingimustes Põhja-Balti regioonis.

Eestit esindasid Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga koosolekutel Eesti Panga asepresident Andres Sutt, rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Ross, sama osakonna peaspetsialist Maris Leemets, juhtivspetsialist Evelin Tamla ning rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Riina Laigo.