Eesti Panga 2001.aasta aruande kinnitamine 4.juunil 2002

EESTI PANGA 2001.AASTA ARUANDE KINNITAMINE

V. Krafti kõne Riigikogus 4.juunil 2002

(stenogrammi põhjal)

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Möödunud aasta oli edukas nii Eesti majandusele kui Eesti Pangale. Vaatamata maailma majanduskasvu langusele säilis kiire arengutempo. Kui maailma majandus kasvas ligikaudu 1,2% ja euroala 1,5%, siis Eesti majandus kasvas 5,4%. Eesti majanduspoliitika oli usutav ja usaldustäratav. Meie usaldusväärsus tugineb kaunis olulisel määral Eesti eelseisvale ühinemisele Euroopa Liiduga. Usku Eesti majanduspoliitika tänaste põhisuundade jätkuvusse tõendab viimase kümne aasta suurim välisinvesteeringute sissevool - esmakordselt rohkem kui 9 miljardit krooni, aga ka üldine investeerimisaktiivsuse tõus. Eesti riigireiting tõsteti uuele, Euroopa Liidu kandidaatriigi jaoks märkimisväärselt kõrgele tasemele A-. Majanduse ja investeeringute kasv tõi praktiliselt esimest korda pärast taasiseseisvumist aastakokkuvõttes kaasa ka tööga hõivatud inimeste arvu suurenemise.

Eelmise aasta edu aluseks oli tasakaalustatud areng. Majanduse sisemised riskid ja ka jooksevkonto suhteline puudujääk ei suurenenud ning eelarve oli üle pika aja ülejäägiga. Teenuste ekspordi stabiilne kasv jätkus ja õnnestus lõigata vilju ka nendes tööstusharudes, mida varasemate investeeringutega on rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisemaks muudetud.

2002. aasta alguses on maailma majandus taas üles näidanud elavnemise märke, kuid siiski veel suhteliselt tagasihoidlikke. Viimaste aastate tüüpiliste keskmiste kasvunumbrite taastumist ei näe me ette enne selle aasta lõppu. Eesti jaoks tähendab see aga, et lähikuudel ei ole loota eksporditingimuste märkimisväärset paranemist. See on ka peamine põhjus, miks me oma kevadises prognoosis hindasime Eesti tänavuse aasta majanduskasvu madalamaks kui eelneval kahel aastal. Kiiremat, Eesti arengupotentsiaalile vastavat majanduskasvu tempot võib taas oodata järgmisel aastal.

Kui nüüd minna edasi Eesti Panga ülesannete juurde, siis Eesti Panga põhiülesanne on tagada Eesti krooni stabiilsus. Selleks on keskpangal ette nähtud ulatuslikud õigused, millega kaasneb ka suur vastutus. Edukas majandusaasta eelmisel aastal võimaldas keskpangal senisest enam pühenduda temale eriomaste ülesannete tõhusale täitmisele.

Eesti Panga poolt ringlusesse lastud kroonid ning kommertspankade arved Eesti Pangas peavad olema igal ajal tagatud turvaliselt paigutatud välisreservidega. 2001. aasta lõpuks oli Eesti Panga välisreservi suurus 14,6 miljardit krooni. Eelmise aasta 11. septembri terrorirünnakust tingitud ebastabiilsus maailma majanduses ja finantsturgudel ei ohustanud ühelgi hetkel Eesti välisreservi. Majanduskasvu üldise aeglustumise ja 11. septembri sündmuste tõttu oli möödunud aasta maailma finantsturgudel eelmistest heitlikum. Et vältida võimalikke siit tulenevaid riske, vähendas Eesti Pank novembris veelgi oma investeerimisportfelli niigi madalat riskitaset. Erakordne aasta maailma finantsturgudel tõi Eesti Pangale kaasa välisreservidelt viiendiku võrra enam tulu kui oli prognoositud ja Eesti Panga eelmise aasta auditeeritud kasum oli 530,9 miljonit krooni. Tuleb aga arvestada, et käesoleval aastal me opereerime hoopis teistsuguses majanduskeskkonnas.

Kindlustunde krooni püsivuse suhtes tagab usaldus Eesti majanduse vastu. Majanduse ja majanduskeskkonna pidev analüüs on Eesti Panga kõige olulisem töövaldkond. Eelmisel aastal muutus oluliselt majandusanalüüsi korraldus. Eesti Panga hinnangud põhinevad kvartali ja kuu majanduspoliitilisel analüüsil, analüüsitulemuste võrdlusel prognoosiga ning siit tulenevatel raha ja finantspoliitilistel järeldustel. Neid majandusanalüüsi kokkuvõtteid avaldame kord kvartalis.

Eesti Panga otsene kohustus on tagada pangasüsteemi ja rahaturu likviidsus. Selleks kasutame kaht peamist rahapoliitika vahendit. Esiteks on kommertspankadel iga hetk võimalik välisraha eest osta Eesti Pangast Eesti kroone ja neid välisraha saamiseks keskpangale tagasi müüa. Teiseks, peavad Eesti kommertspangad hoidma teatud osa oma varadest kohustuslikus reservis likviidsena. Koos Eesti panganduse ja rahaturu arenguga on muutunud ka kohustuslike reservide süsteem ja eelmisel aastal Eesti pankade likviidsusjuhtimisse toodud muudatused peegelduvad Eesti majanduse ja finantssüsteemi jätkuvat integreerumist Euroopa Liitu. Samuti vähenevad pangasüsteemi kulud, mis tähendab, et omakorda kahaneb ka laenu- ja hoiuintresside vahe.

Lugupeetud Riigikogu! Oluline osa usalduse püsimisel Eesti krooni vastu on ka kindlustundel krooni kui maksevahendi suhtes. Eelmisel aastal jõudis Eesti Pank lõpule uue kõrgeimatele rahvusvahelistele nõuetele vastava pankadevahelise arveldussüsteemi rajamisega.

Stabiilset raha ei saa olla usaldusväärse finantssüsteemita. Eesti tänane finantssüsteem on piisavalt tugev ja arenemisvõimeline ning suudab toime tulla eelseisvate aastate muutuste ja väljakutsetega. Eelmisel aastal suurenesid pankade varad 10,5 miljardi krooni võrra, laenuportfelli kvaliteet oli aga jätkuvalt hea. Residentide hoiused kasvasid 26,4%. Eelmise aasta olulisem muutus finantspoliitika korralduses oli Finantsinspektsiooni moodustamine. Sel moel eraldati finantspoliitika institutsionaalselt järelevalvest. Pangandus ja finantspoliitika kujundamine, sealhulgas vastavate õigusaktide väljaandmine on nüüd Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi kompetentsis ning Finantsinspektsiooni ülesandeks on finantstegevuse vahetu kontrollimine. Eelmisel aastal tehtud muudatused Eesti krediidiasutuste seaduses lubavad aga öelda, et Eesti pangandust reguleerivad seadusandlikud aktid on täna täielikus kooskõlas Euroopa Liidu omadega. Võiks öelda, vaid mõned normatiivid on rangemad kui seal sätestatud.

Lugupeetud Riigikogu, valuutakomitee süsteemi rakendamine ja krooni kursi sidumine euroga on vahend madala inflatsioonitaseme saavutamiseks ning seeläbi Eesti majanduse arengu toetamiseks. Olen kindel, et sarnaselt teiste arenenud Euroopa riikidega on ka Eesti jaoks kõige tulemuslikum tee lähiaastatel hinnastabiilsuse ja kiire majanduskasvu saavutamiseks ühinemine Euroopa Liidu, euroala ja Euroopa keskpankade süsteemiga. Ühinemine Euroopa keskpankade süsteemiga on Eesti Pangale mitmes mõttes oluline väljakutse. Me peame kolme aasta pärast olema valmis osalema Euroopa ühtse rahapoliitika elluviimisel. See tähendab valmisolekut Eesti jaoks uute rahapoliitika vahendite kasutamiseks. Me peame olema valmis täieõigusliku liikmesriigina osalema Euroopa keskpanga juhtorganite ja komiteede tegevuses. See esitab meile, meie analüüsidele ja otsustusmehhanismidele täiesti uued nõudmised. Samas peame niisama tulemuslikult kui seni täitma oma praeguseid ülesandeid, tagama Eesti maksesüsteemide töö, kujundama panganduspoliitikat ja tagama ühiskonnale sularaha kättesaadavuse. Kõik see nõuab keskpanga töötajatelt pidevalt enesearendamist ning meie organisatsioonilt seniselt veelgi tulemuslikumat ning läbimõeldmat tegutsemist. Eesti Pank on sellel eesmärgil läbi viinud oma organisatsiooni reformi, kujundanud ümber panga juhtimise. Võime öelda, et keskpank täidab efektiivselt kõiki põhiseadusega temale ettepandud ülesandeid. Tänan tähelepanu eest!

Eesti Panga 2001.aasta aruande kinnitamine 4.juunil 2002