Eesti Panga ja Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumine

Eesti Panga ja Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel kohtumisel arutati Eesti majanduse hetkeolukorda, majanduspoliitika põhiküsimusi ning euro kasutuselevõtu perspektiivi.

Majandusülevaadet tehes märkis Eesti Panga asepresident Märten Ross, et Eesti majanduse alustalade tänane tugevus on järjekindla majanduspoliitika tulemus. "Eesti majanduspoliitikal lähiaastate peaeesmärkideks on vältida sisenõudluse edasist kiirenemist ning maandada laenuvõtjate kaudu kogu majandusele kanduvaid riske," sõnas Ross.

Sisenõudluse ohjeldamiseks tuleb riigi eelarvet sel ja järgmisel aastal hoida tuntavas ülejäägis. Eelarvepoliitiline tasakaalukus ei tähenda, et riik ei peaks tegema vajalikke investeeringuid või tõstma riigitöötajate palkasid, küll aga seda, et valikute tegemisel arvestataks nende mõjuga majandusele.

Laenukasvuga seotud riskide maandamiseks on esmatähtis finantssektori tugevus. Eesti majanduse üheks peamiseks riskiks on laenuvõtjate liigoptimistlik tulevikuvaade. Seetõttu on eriti oluline, et pangad ei lõdvendaks tihedas konkurentsis püsimise eesmärgil liigselt laenuandmise standardeid. Selle kindlustamiseks on Eesti Pank viimase aasta jooksul suurendanud nii pankade kapitalinõuet (suurendanud eluasemelaenude riskikaale 50%-lt 100%-ni) kui tõstnud kohustusliku reservi taset (13%lt 15%ni). Vajadusel on Eesti Pank valmis rakendama täiendavaid meetmeid.

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on oluline päevaprobleemide lahendamise kõrval ellu viia reforme ja meetmeid, mis toetavad majanduskasvu jätkumist kaugemas tulevikus. "Nii elanikkonna vananemisega kaasnevate küsimuste lahendamisega, kui majanduse paindlikkust kindlustavate meetmetega on õige tegeleda just kiire majanduskasvu aastatel," toonitas Andres Lipstok.

"Eesti majandus põhineb tugevatel alustel, kuid selle oluliseks ankruks on eesmärk liituda euroalaga nii kiiresti kui võimalik. Seetõttu ei tohi alahinnata pikaajalise euroalaga liitumise edasilükkumisega seotud peamist riski: usaldusväärsuse vähenemise, mis võib kaasa tuua välisinvesteeringute sissevoo aeglustumise ja kõrgema kapitali hinna. Selle riski maandamiseks on oluline jätkata tugevat majanduspoliitikat, sh eelarvepoliitikat, ja töötada euro võimalikult kiire kasutuselevõtu nimel," lisas Lipstok Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Panga juhatus kohtub regulaarselt kaks korda aastas. Kohtumised on osaks riigieelarve seaduse eelnõu menetlusprotsessist Riigikogus, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.