Eesti Panga ja valitsuse täiendavast majanduspoliitilisest programmist

Üle-eelmisel nädalal kirjutasid Valitsus ja Eesti Pank alla kokkuleppele täiendava majanduspoliitilise programmi elluviimise kohta järgneva seitsme kuu jooksul. Programmi eesmärk on rakendada täiendavaid meetmeid makromajandusliku stabiilsuse ja tasakaalustatud majandusarengu jätkumiseks. Valitsus ja Eesti Pank tegid programmi koostamisel tihedat koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi spetsialistidega.

Eesti majanduse üldolukord

1997.a. oli Eesti majandusele küllalt soodne: sisemajanduse koguprodukt kasvas 11,4% ja inflatsioon langes 11,2%-ni. 1997.a. üldeelarve ülejääk ulatus ülikiire majanduskasvu ning Valitsuse mõõduka fiskaalpoliitika tulemusena 2%-ni SKP-st; eelmisel aastal loodud majanduse stabilisatsioonifondi kanti 700 miljonit krooni. Eesti konkurentsivõime maailmaturul väljendus ekspordi 46 % kasvus ja Eestisse tehtud otseinvesteeringute mahu kahekordistumises.

Kiire majanduskasvu tingimustes oli peamiseks potentsiaalseks ohuks jooksevkonto puudujäägi jätkuv kasv. Defitsiit moodustas 1997.a kokkuvõttes ligi 12% SKP-st. Üle 54% jooksevkonto defitsiidist finantseeriti pangandussüsteemi välisvõlgnevuse suurenemise kaudu, millest oluline osa, 52 %, oli suhteliselt lühikese, alla üheaastase tähtajaga. Kapitali kiire sissevooluga kaasnes pankade laenuportfellide järsk suurenemine. Pangandussüsteemi poolt residentidele välja antud laenude maht suurenes 1997. aastal 69%.

Käesoleval aasta esimestel kuudel on majanduskasv jätkunud, ulatudes I kvartalis esialgsetel andmetel 8%ni. Kuigi inflatsioon aasta alguses peamiselt reguleeritud hindade muutuse tõttu kiirenes, on tarbijahinnaindeksi kasv seejärel aeglustunud ja tarbijahinnad olid maikuu seisuga 12 kuu keskmisena kasvanud 10,8%. 1998.a. I kvartalis lisas Valitsus stabilisatsioonifondi planeeritud 300 miljonit krooni ja üldeelarve ülejääk ulatus 1,2%ni SKPst.

Eesti endiselt soodsat positsiooni maailmaturul näitab I kvartalis võrreldes 1997.a I kvartaliga toimunud ekspordi 41% kasv; kaupade väljavedu kasvas impordist ligi 10 protsendipunkti võrra kiiremini. Jooksevkonto puudujääk on kahanenud aastases arvestuses 11,4%ni SKPst; defitsiit finantseeriti peamiselt otse- ja portfellinvesteeringutega, pankade välisvõlgnevus ei ole 1998.a. kasvanud.

Suuresti tänu 1997.a. kevadel ja sügisel rakendatud meetmetele on pangandussüsteemi kapitaliseeritus ning likviidsusolukord küllalt tugev. Pankade laenumahu kasv on aeglustunud ja ulatus 1998.a. esimese viie kuuga 12,7%ni. Samas võib tulevikus pankade varade kvaliteeti ohustada nende laenuportfellide kiire kasv eelnevatel perioodidel. Laenutegevus on aasta esimestel kuudel toetunud senisest enam kodumaistele säästudele, kuid lühiajalise välisfinantseerimise jätkuvalt suur osakaal on endiselt potentsiaalseks ohuteguriks.

Majanduspoliitika prioriteedid 1998.a.

1998.a. alguses toimunud majanduse areng on üldjoontes vastanud prognoositule ja sellest tulenevalt ei pea Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank praeguses olukorras vajalikuks põhimõtteliselt uute majanduspoliitiliste meetmete kasutamist. Sarnaselt sügisese programmiga jagunevad majanduspoliitilised sammud eelarvepoliitilisteks, raha- ja panganduspoliitilisteks ning majanduse struktuuri edasisteks muutusteks.

Fiskaalpoliitika

Tugev fiskaalpoliitika on majandusprogrammi võtmeelement. Riigi eelarvepoliitika peaeesmärk on majanduskasvu perioodil piisavate säästude loomine, et jätkata avaliku sektori reformi ja kaitsta majandust potentsiaalsete šokkide puhul. Neist põhimõtteist tulenevalt planeerib Valitsus 1998.a. avaliku sektori ülejäägi suuruseks 2,5% SKP-st. Majanduse Stabilisatsioonifondi suurus ulatub 1998.a. lõpuks 2,8 miljardi kroonini.

Eelarvepoliitika seadusandlikes alustes algatab Valitsus eeloleval sügisel kaks olulist täiendust. Esiteks, hiljemalt 1.jaanuariks 1999.a. täpsustab Valitsus Stabilisatsioonifondi õigusliku staatuse ja määrab kindlaks protseduurireeglid Stabilisatsioonifondi täiendamiseks eelarve ülejäägist järgnevatel aastatel. Teiseks esitatakse 1999.a. riigieelarve konsolideeritud kujul, s.t. arvestades kõiki eelarveväliseid fonde ja välislaenude kasutamist. Need üldmajanduslikult tähtsad muudatused ühtlustavad Eesti eelarvepoliitika alused Euroopa Liidu vastavate põhimõtetega.

Pensionireformi raames käivitatakse k.a. III kvartalis uue pensionisüsteemi vabatahtlikel kindlustusmaksetel põhinev kolmas sammas.

Raha- ja panganduspoliitika

Eesti krooni Saksa marga suhtes fikseeritud vahetuskurss ja valuutakomitee süsteem jäävad kindlalt ja tingimusteta Eesti rahapoliitika alustugedeks. Selle tagamiseks on Valitsuse ja Eesti Panga peamine prioriteet 1998.a. finantssektori usaldusväärsuse järjepidev tugevdamine, mis saavutatakse parima rahvusvahelise järelevalvekogemuse rakendamise, pankade kapitaliseerituse edasise tõstmise ja piisava likviidsusvaru tagamisega.

Olulisima sammuna selles suunas alustab Eesti Pank alates teisest poolaastast pankade järelevalvet konsolideeritud alustel ning täiendab olemasolevat regulatsioont hõlmamaks seni katmata riske. 1.juulist rakendub kapitalinõue tururiskidele, mis põhineb Euroopa Liidu Kapitali Adekvaatsuse Direktiivil ning täidab tühimiku, mis on põhjustatud turu ja regulatiivide mittesünkroonsest arengust. Samuti kehtestatakse kõigile pankadele ühtsed laenude hindamise standardid ning täiendatakse riskide kontsentreerumise, investeeringute ning likviidsusregulatsiooni.

Pangandussüsteemi piisava likviidsuse tagamiseks ning regulatiivse arbitraazi vähendamiseks laiendab Eesti Pank alates 1.juulist kohustuslike reservide arvestusbaasi teistele finantseerimisasutustele antud garantiidele. Vajadusel astub Eesti Pank 1998.a. sügisel täiendavaid samme pangandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

Pankade olukorra ja nende poolt võetud riskide jälgimine finantsturgude ja avalikkuse, eelkõige hoiustajate ja aktsionäride poolt, on esmatähtis panganduse usaldusväärsuse tagamiseks. Võimaldamaks turgudel ja avalikkusel senisest sagedamini saada adekvaatset ning ajakohast teavet pankade finantsolukorra kohta, kinnitab Eesti Pank pärast konsultatsioone pankadega, alates 1998.a. oktoobrist finantsinformatsiooni avalikustamise uued reeglid.

Struktuursed muutused

Majandusstruktuuri muutuste eesmärk on endiselt erastamise lõpuleviimine ja maareformi kiirendamine. Vastavalt 1998.a. erastamiskavadele jätkub infrastruktuuriettevõtete, sealhulgas Eesti Telekomi, Eesti Energia, Eesti Põlevkivi ja Eesti Raudtee tegevuse ümberkorraldamine ja erastamine.

Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank avaldavad 1998.a. täiendava majanduspoliitilise programmi teksti täielikult lähitulevikus.

Finantssektori hetkeolukord

Viimastel kuudel pankades ilmnenud probleemid viitavad kiire arengu ja liigse optimismiga kaasnevatele juhtimisvigadele, mis ühel äärmuslikul juhul on viinud panga maksejõuetuseni. Finantssüsteemi tugevdamiseks rakendatud majanduspoliitilised meetmed on ära hoidnud üksikute pankade probleemide ülekasvamise süsteemseks kriisiks. On alust väita, et vaatamata mõningatele raskustele on olukord finantsturul muutunud endisest kindlamaks. Ka kommertspankade majandustegevus on muutunud konservatiivsemaks ja nad tegelevad üldjuhtimise tugevdamisega.

Eesti Pank loodab, et viimase aja otsused pangandussüsteemi korrastamiseks avaldavad oma positiivset mõju rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide suhtumisele Eesti pangandusse ning toetavad Eesti valuutakomiteel põhinevat rahasüsteemi tervikuna.

Eesti Pank