Eesti Panga kevadprognoosi kommentaar

  • Maailma majanduse olukorda arvestades on Eesti majanduse väljavaated head, kuid riskid jäävad; prognoosi eeldustes ei ole ühe-kahe kuu jooksul olulisi muutusi toimunud
  • Eesti majandus läbib tänavu mõnevõrra riskantsema arengufaasi ning väliskeskkonna paranemise märke võib loota alles talvel 2003/2004
  • Eesti Pank prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 4,4 protsenti, eriti aasta esimesel poolel toetab seda tugev sisenõudlus. Väliskeskkonna paranemise korral on 2004. aastal oodata SKP kasvu kiirenemist.
  • Inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank tänavu 3,2 protsenti. Seega kasvavad tarbijahinnad mõõdukalt, kuigi 2003. aasta teisel poolel on oodata inflatsiooni kiirenemist.
  • Välistasakaal paraneb aastal 2003 vähemärgatavalt, seda eeldusel, et ekspordi-impordi suhe ei halvene ning sisenõudlus püsib samal tasemel
  • Selged ohutegurid on seotud nii majapidamiste kui ka ettevõtete investeerimis- ja tarbimiskäitumisega: majanduskeskkonna halvenemine ja laenuintresside tõus võivad olla edaspidi mainitud majandusagentide probleemide põhjustajaks
  • Kui väliskeskkonna madalaseis pikeneb ja Eesti väliskaubandusbilanss ei parane, võib SKP kasv jääda prognoositust madalamaks ning jooksevkonto defitsiit veelgi halveneda

1. Väliskeskkond

a. Euroala tänavust kasvuprognoosi on järk-järgult langetatud ning see on kahanenud eelmise aasta alguse 2,7 protsendilt ühele protsendile. Mullu kevadel oodati 2003. aasta majanduskasvuks USA-s keskmiselt 3,5 protsenti, nüüd aga 2,3 protsenti ehk 0,1 pp vähem kui aastal 2002.
b. Raskused maailmas manitsevad ka Eesti majanduse väljavaadete osas ettevaatlikkusele, mis tähendab prognooside allapoole korrigeerimist. Väliskeskkonnast tingitud riskid on säilinud. Samas on Eesti riigi, ettevõtete ning eraisikute valmisolek oodatust halvemateks stsenaariumideks ebaselge.
c. Rahvusvahelisel tasandil valitseb teadmatus, kuidas maailma majanduse seisak eri sektoreid mõjutab. Kesk- ning Ida-Euroopas peaks jätkuma muu maailmaga võrreldes pisut kiirem majanduskasv - eeldusel, et säilib investorite usaldus nimetatud regiooni, sealhulgas Eesti majanduse suhtes.

2. Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud

a. Tänavu kasvab eratarbimise osakaal SKP-s (reaalkasv 6,3 protsenti). Ühelt poolt mõjutab eratarbimist selle hoogustumine 2002. aastal ning teisalt kommertspankade senine aktiivne tegevus , mis kasvatab laenunõudlust ning ajendab 2003. aasta prognoosi ülespoole korrigeerima.
b. Tänavuse riigieelarve analüüs kinnitab, et valitsussektori osakaal tarbimises püsib senisel tasemel. Eelarvekulude suurenemine aasta jooksul võib süvendada Eesti majanduse tasakaalustamatust.
c. Prognoosi kohaselt investeeringute osakaal SKP-s tänavu väheneb (reaalkasv 2,6 protsenti). Võrreldes detsembri prognoosiga on investeeringute väljavaateid oluliselt kärbitud, mille põhjuseks ülikõrgele tõusnud võrdlusbaas ning edasilükkunud kasvuperspektiivid. Oma psühholoogilist mõju võib avaldada meie rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrge jooksevkonto puudujääk.

3. Väliskaubandus ja jooksevkonto

a. Ekspordi reaalkasvuks prognoosib keskpank tänavu 11,7 protsenti - eeldusel, et eelnevate perioodide investeeringud kajastuvad ekspordi kasvus. Ekspordi kosumist peaks toetama allhange, mille mullune võrdlusbaas on madal. Tänavu ei ole olulist ekspordikasvu Euroopa Liidu riikide suunal oodata, suhteliselt kiiremini kasvavad kaubavahetuse mahud aga Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.
b. Juhul kui Eesti ekspordikasv vastab prognoositule ning riiki sisseveetud kaupade nõudlus stabiliseerub, siis käesoleva aasta jooksevkonto defitsiidiks kujuneb 10,9 protsenti SKP-st.
c. Jooksevkonto defitsiidi edasine vähenemine sõltub eelkõige väliskeskkonna paranemisest ning mõningal määral investeeringute kasvu aeglustumisest. Järgmisel aastal võiks oodata jooksevkonto defitsiidi teatud vähenemist. Seda eeldusel, et Eesti ekspordinõudlus taastub pikkamööda ning kodumaine sääst prognoosiperioodil oluliselt ei muutu.

4. Majanduskasv

a. Tulenevalt väliskeskkonna väljavaadete halvenemisest prognoosib Eesti Pank SKP kasvuks 2003. aastal 4,4 protsenti (detsembris 2002: 5,3 protsenti). Seega jääb majanduskasv potentsiaalist ligikaudu protsendipunkti võrra allapoole, olles siiski märkimisväärselt kõrgem kui euroalal.
b. Madala välisnõudluse tõttu on endiselt oodata kiiremat kasvu suletud sektoris. Olukord muutub mõnevõrra avatud sektori kasuks alles aastal 2004.

5. Tarbijahinnad

a. Tulenevalt väliskeskkonna väljavaadete halvenemisest prognoosib Eesti Pank SKP kasvuks 2003. aastal 4,4 protsenti (detsembris 2002: 5,3 protsenti). Seega jääb majanduskasv potentsiaalist ligikaudu protsendipunkti võrra allapoole, olles siiski märkimisväärselt kõrgem kui euroalal.
b. Madala välisnõudluse tõttu on endiselt oodata kiiremat kasvu suletud sektoris. Olukord muutub mõnevõrra avatud sektori kasuks alles aastal 2004.

6. Eesti majanduse riskid

Prognoose võib halvendada järgmiste riskide realiseerumine:

  • Maailma majanduskasvu taastumine viibib veelgi; Eesti peamistel eksporditurul ehk Euroopa Liidus madalseis süveneb
  • Välisinvestorite usaldus Eesti suhtes väheneb; ohtu satuvad praegused kõrged krediidireitingud, mis võib kaasa tuua intressimäärade tõusu
  • Palgakasv ületab tugeva sisenõudluse toel tootlikkuse kasvu ning kahjustab konkurentsivõimet
  • Majanduskasvu aeglustumise ning ekspordi kiratsemisega võivad ettevõtted tootmist piirata, mis toob kaasa tööpuuduse kasvu
  • Valitsussektori kulude kiire kasv süvendab eelarvedefitsiiti
  • Erasektori ja kodumajapidamiste ootused on liialt optimistlikud ning ei tunnetata adekvaatselt majanduskasvu aeglustumisega kaasnevaid riske
  • Tagasilöögid võivad avalduda kiiremini kasvanud sektorites, s.h. kinnisvara

Tabel 1. Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

  2000 2001 2002 2003* 2004*
SKP, mlrd. krooni 87,2 96,6 106,5 115,2 128,1
SKP reaalkasv, % 7,1% 5,0% 5,8% 4,4% 5,7%
Inflatsioon, % 4,0% 5,8% 3,6% 3,2% 4,8%
Jooksevkonto, % SKP-st -5,8% -6,1% -12,5% -10,9% -9,6%
Primaarne jooksevkonto, % SKP-st -1,8% -1,0% -7,3% -5,7% -4,5%
Eratarbimise reaalkasv, % 6,7% 4,8% 8,2% 6,3% 6,2%
Valitsussektori tarbimise reaalkasv, % 0,1% 2,1% 5,0% 3,5% 4,0%
Investeeringute reaalkasv, % 13,3% 9,1% 17,5% 2,6% 5,9%
Ekspordi reaalkasv, % 28,6% -0,2% 5,5% 11,7% 15,8%
Impordi reaalkasv, % 27,9% 2,1% 10,2% 11,6% 14,8%
Hõivatud, tuh. 566,3 575,9 582,7 582,7 585,05
Tootluse kasv, % 8,8% 4,0% 4,0% 4,1% 5,4%

Tabel 2. Väliskeskkonna eeldused

  2000 2001 2002 2003* 2004*
Inflatsioon          
US 3,4% 2,8% 1,6% 2,4% 2,0%
EU-15 2,1% 2,4% 2,2% 1,9% 1,6%
Soome 3,4% 2,7% 2,0% 1,6% 1,2%
Rootsi 1,3% 2,6% 2,4% 2,6% 2,0%
SKP kasv          
US 3,8% 0,3% 2,4% 2,3% 3,6%
EU-15 3,5% 1,4% 0,8% 1,0% 2,0%
Soome 6,1% 0,6% 1,6% 1,7% 2,8%
Rootsi 4,5% 1,4% 1,8% 1,7% 2,4%
EURIBOR 3M 4,4% 4,5% 3,3% 2,6% 3,0%

Prognoosi allikas: Consensus Forecast 07.04.2003, Soome Panga prognoos 04.2003