Eesti Panga kvartalikommentaar

MAAILMA MAJANDUS

Majandusaktiivsuse elavnemine toimus aasta alguses enamikes suuremates majanduskeskustes. Võrreldes 2001.a lõpuga kiirenes majanduskasv märgatavalt USA-s ning vähemal määral ka Euroopas ja Jaapanis.

Samas on aastaalguse optimism kasvu kiire taastumise osas mõnevõrra taandunud. Aastases võrdluses jäi kasv kõigis suurriikides, sh ka Eesti peamiste kaubapartnerite juures, veel märgatavalt madalamaks viimaste aastate keskmisest. Praegu on suurte majanduspiirkondade (USA, Euroala) väljavaated mõnevõrra erinevad - kui Euroalal on siiani probleemiks kasvu taastumine ja oodatust mõnevõrra kõrgem inflatsioonitase, siis USA-s on probleemiks kasvu jätkusuutlikkus. Põhiliste rahapoliitiliste intresside tõstmine on nii USA-s kui Euroalal lükkunud edasi aasta teise poolde, mida eriti Euroopas eeldavad praegu rahaturu intressid.

Majanduskasvu taastumist oodatakse aastavahetuseks

Maailma majanduse kasvu edasine kindlustumine aasta teisel poolel sõltub eratarbimisest ja eelkõige kapitaliinvesteeringutest. Hetkel on nende kulutuste kiirema kasvu taastumiseks veel mitmeid takistavaid tegureid. Neist peamised on kütusehindade kõrge tase, arenenud riikide tööturu ja tarbijate nõrk kindlustunne, ettevõtete tootmisressursside alakoormatus ning jätkuvalt madal kasumlikkus.

Pea kõigis välismaistes majandusprognoosides eeldatakse siiski enamike suurriikide majanduskasvu taastumist viimaste aastate keskmisele tasemele tänavuse aasta lõpus või järgmise alguses.

EESTI MAJANDUS

Eesti suuremate eksportturgude majanduskasv oli esimeses kvartalis jätkuvalt madal ning välismaine nõudluskeskkond Eesti ettevõtete jaoks pole 2001. aasta lõpuga võrreldes paranenud. Enamik Euroopa Liidu riike impordib hetkel jätkuvalt vähem kaupu kui aasta tagasi samal perioodil.

Kasin eksport ei toetanud majanduskasvu

Nõrk välismaine nõudluskeskkond mõjutas aasta alguses järjest enam ka Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Ekspordi ja tootmismahtude kasvu pidurdumine leidis aset pea kõigis suuremates tööstusharudes, mistõttu Eesti otseekspordi mahud kasvasid jaanuarist märtsini vaid 6,8 protsendi võrra ehk kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta lõpus. Seega peegeldas Eesti esimese kvartali majanduskasv (3,6 protsenti) viimaste aastate nõrgimat välisnõudluse keskkonda.

Kuna enamikes rahvusvahelistes majandusprognoosides eeldatakse maailma majanduse kiirema kasvu taastumist alles aastavahetusel, siis tõenäoliselt ei toeta ka Eesti ekspordi arengud lähikuudel märkimisväärselt meie majanduskasvu.

Sisenõudlus endiselt tugev

Nõrga eksporditulude kasvutempo taustal on sisenõudlus tugev. Rahvusvahelise intressitaseme langus peatus küll aastavahetusel, kuid tõusu asemel järgnes sellele stabiliseerumine. Lisaks madalatele välisintressidele soodustab Eesti ettevõtete ja eraisikute poolset laenuvõtmist meie finantssektor. Tänu soodsamatele krediiditingimustele on reaalsektori laenuintressid langenud kõigi aegade madalaimale tasemele - aprillis langes ettevõtete pikaajaline keskmine laenuintress juba alla 7 protsendi taseme. Kõige selle tulemusena kujunes Eesti sisenõudluse kasv tänavuse aasta alguses ekspordiarengutest kiiremaks.

Jooksevkonto puudujääk viimase nelja aasta suurim

Majanduskasvust kiirem sisenõudluse kasv tähendas seda, et Eesti majanduse välistasakaal halveneb. Tänavuse aasta esimeses kvartalis toimus märgatav kaubabilansi ja jooksevkonto defitsiidi suurenemine. Uue volatiilse nähtusena suurenes teenuste import.

Eesti 2002. aasta esimese kvartali esialgse maksebilansi jooksevkonto puudujääk moodustas 3,5 miljardit krooni, mis on suurim puudujääk alates 1998.a algusest. Viimase nelja kvartali keskmisena on jooksevkonto puudujääk sisemajanduse koguprodukti suhtes jõudnud 8,1 protsendini. Selline areng saab kesta aga üksnes lühiajaliselt ning praeguse sisenõudluse kasvutempo jätkumine eeldab ekspordimahtude taastumist juba lähiajal. Vastasel juhul toob järjest kasvava laenuraha toel elamine endaga kaasa tasakaalustamatuse edasise süvenemise.

Konkurentsivõime säilitamine nõuab tootlikkuse kasvu

Nõrga välisnõudluse taustal tekitab õigustatult küsimusi keskmise palga kasv esimeses kvartalis, mis küündis 12,3 protsendini. Lühiajaliselt ei pruugi palga ja tootlikkuse kasvud kokku langeda, kuid pikaajaline palga eeliskasv tootlikkuse suhtes on ohtlik konkurentsivõimele. Aasta esimese nelja kuu jooksul on tarbijahindade kasv järginud üldiselt hästi Euroala inflatsiooni arenguid, aprillis lisandus sellele ka elektrihindade kasv.

Sisenõudluse jätkuv tugevnemine ja palgakasvu jätkumine esimese kvartali tasemel võib tähendada ka inflatsiooniliste survete tugevnemist ja ohtu Eesti majanduse konkurentsivõimele.

ETTEVAADE

Lähimas perspektiivis soosib välismaine majanduskeskkond läbi madalate intressimäärade pigem Eesti sisenõudluse kui kaubaekspordi arengut läbi välisnõudluse kasvu. Seetõttu muutub järjest olulisemaks eelarvepoliitika roll Eesti majanduse sisemise ja välimise tasakaalu tagamisel. Esimeses kvartalis baseerus eelarve maksutulude hea laekumine suuresti ühekordsetel teguritel - tugevast sisenõudlusest ja nõrgenevast ekspordikasvust tingitud kaudsetel maksudel. Aasta teisel poolel on oodata selle trendi pöördumist.

Arvestades esimeses kvartalis aset leidnud välistasakaalu halvenemist ja maksude tugeva laekumise ajutist iseloomu, tuleks kõik hetkel planeeritule täiendavalt eelarvesse laekuvad summad kasutada riigieelarve tuludestruktuuri tugevdamiseks. Praeguste arengute jätkudes tuleks välistada uute täiendavate lisaeelarvete vastuvõtmine.

Tabel 1. Eesti olulisemad majandusnäitajad 1995-2001

  1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001
SKP reaalkasv (%) 4,3 3,9 10,6 4,7 -1,1 6,4 5,3
Põhiekspordi kasv (%) 21,6 11,8 48,8 18,8 -2,1 50,9 3,6
Põhiimpordi kasv (%) 36,4 26,4 41,0 13,0 -8,5 43,1 4,1
Jooksevkonto tasakaal (% SKP suhtes) -4,4 -9,2 -12,2 -9,2 -5,8 -7,5 -6,7
Üldvalitsuse eelarve tasakaal (% SKP suhtes) -1,2 -1,5 2,2 -0,3 -4,6 -0,7 0,4
Tarbijahinna 12 kuu indeks (%) 29,0 23,1 11,2 8,2 3,3 4,0 5,8
Ekspordihinna 12 kuu indeks (%) 15,2 11,4 7,5 2,1 0,0 7,8 32,9
Kommertspankade koondbilansi maht (% SKP suhtes) 38,1 43,7 63,1 55,9 62,5 68,7 71,6
Välisomandi osakaal pangasektoris (% aktsiakapitalist) 29,0 33,4 44,2 60,7 61,6 83,6 85,4
Kommertspankade kapitali adekvaatsus (%) 13,7 12,1 13,5 17,0 16,2 13,2 14,4
TALSE muut (%)   60,3 65,6 -65,8 38,3 10,1 4,7
Kommertspankade koondportfelli maht (% SKP suhtes) 25,3 27,5 30,3 30,7 33,4 40,7 42,6
M2 (% SKP suhtes) 33,2 34,9 40,4 35,5 43,1 48,7  
2 kuu TALIBOR (%)   7,9 15,7 18,1 5,1 6,1 3,9