Eesti majandus pööras eelmise aasta neljandas kvartalis tõusule peamiselt tänu ekspordisektori paranenud olukorrale. Neljandas kvartalis kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2,6 protsenti võrreldes kolmanda kvartaliga. Kasvu soodustas eelkõige maailmamajanduse elavnemine, kuid ka mitu ühekordset tegurit. Majanduse arenguga on kooskõlas Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaarium, mille kohaselt ulatus majanduslangus mullu 14,2 protsendini. Prognoosi järgi majanduse taastumine jätkub, kuid samas ei ole kriisi mõju veel möödas ning jätkuvalt eksisteerib oht, et maailmamajanduse edasisel paranemisel esineb tagasilööke.

Kuigi majandus juba elavneb, ei ole Eesti tööturg veel taastuma hakanud - hõive jätkas neljandas kvartalis langemist ja tööpuudus suurenemist. Aasta alguses on märgatavalt kasvanud töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arv ning aktiivsete tööturumeetmete rakendamine. Lähiajal ei ole olukorra kiiret paranemist oodata, sest majanduse taastudes hakkab esmalt kasvama tootlikkus ning alles seejärel suurenema töötundide arv ja palgafond.

Eesti Panga prognoosi kohaselt alanevad hinnad käesoleval aastal mõõdukalt. Nõrga tööturu tingimustes on kodumaine hinnatõususurve tänavu väike, ehkki välismajanduse tegurid võivad aastast inflatsioonitempot lähiajal tõsta. Kuigi jaanuaris tõusid hinnad võrreldes detsembriga maksumuudatuste tõttu 0,4 protsenti, oli jaanuari hinnatase madalam kui mullu samal ajal.

Eelmisel aastal läbi viidud eelarveparandused suurendasid Eesti majanduse usaldusväärsust ja aitasid majanduse taastumisele kaasa. Erinevad indikaatorid, mis peegeldavad usaldust raha- ja majanduspoliitika vastu, hakkasid möödunud aasta viimastel kuudel kiiresti paranema. Näiteks vähenesid Eesti ja euroala rahaturu intressimäärade erinevused, Eesti krooni forvardpreemiad ja krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS).

Eestil on kõik võimalused täita kevadise hindamise ajaks Maastrichti kriteeriumid ning ühineda euroalaga 2011. aastal. Eelmise aasta viimaste kuude maksulaekumised olid prognoositust mõnevõrra suuremad ja seetõttu jäi eelarvedefitsiit Eesti Panga hinnangul eelmisel aastal kindlalt alla 3% SKPst. Valitsuse lähiaastate põhiülesanne on viia eelarve ülejääki ja taastada reservid.

Eesti finantssektori stabiilsust mõjutavad riskid on vähenenud ning pankade laenuportfellide halvenemise tempo on märgatavalt aeglustunud. Pangad tegid võimalike laenukahjumite katteks neljandas kvartalis 2,2 miljardi krooni eest allahindlusi ehk vähem kui kahes eelmises kvartalis. Eesti Panga põhiprognoosi täitumisel peaksid pangad selle aasta teises pooles jõudma jooksvasse kasumisse.

Eesti majanduse väljavaate ja usaldusväärsuse tõus on loonud soodsad eeldused laenutingimuste paranemiseks. Väliste hinnangute põhjal aset leidnud majanduse usaldusväärsuse suurenemine jõuaks madalamate laenumarginaalide kaudu ka kohalike ettevõtjate ja eraisikuteni, toetades nende investeerimistegevust. Samas pole oodata, et laenumarginaalid alaneksid uuesti buumiaegsele tasemele, mil riskid olid alahinnatud. Stabiilselt väga madal baasintressimäärade ehk Euriboride tase on seni hoidnud laenuintressimäärad suhteliselt väiksed ning pankade laenutingimused pole viimase poole aasta jooksul oluliselt muutunud.