Eesti Panga majanduskommentaar

Majanduskasv aeglustub järsult väliskeskkonna nõrgenemise tõttu

Eesti majandus on alates aasta algusest kuni sügiseni kasvanud oodatust kiiremini. Nüüd on majanduse kasvuhoog raugemas, määramatus väliskeskkonnas suurenenud ning Eesti, nagu ka ülejäänud Euroopa edasine käekäik sõltub kriisiolukorra lahenemisest mitme euroalariigi võlakirjaturul. Seetõttu prognoosib Eesti Pank 2012. aastaks Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist. Kui väliskeskkonna olukord pingestub veelgi, ei saa välistada ka majanduslangust.

Võlakriisi laienemine ja nakkusohu suurenemine on vähendanud majanduslikku kindlustunnet nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ebakindlust on suurendanud ka poliitilised pinged mitmes euroala riigis, millega on kaasnenud turgude umbusk väljapakutud majanduspoliitiliste lahenduste suhtes. Euroopa keskpankade ehk eurosüsteemi prognoosi kohaselt jääb euroala inflatsioon sel ja järgmisel aastal vastavalt 2,6-2,8 ning 1,5-2,5 protsendi vahemikku. Euroala majanduskasvu prognoos 2011. aastaks on 1,5-1,7 protsenti ning 2012. aastaks -0,4...1 protsenti. Eesti jaoks oluliste väliskaubanduspartnerite majandusolukord on 2011. aasta teises pooles euroala võlakriisi tõttu märkimisväärselt halvenenud. Samas on Eesti majanduse sisemise tasakaalustamatuse ilmingud mõne aasta tagusega võrreldes taandunud, mis on suurendanud vastupanuvõimet väliskeskkonna nõrgenemisele. Väiksemat majandusaktiivsust leevendavad Euroopa Keskpanga nõukogu viimastel kuudel tehtud otsused alandada peamist rahapoliitilist intressimäära 1 protsendini ja pakkuda euroala pankadele lisalikviidsust.

Eestis tegutsevate pankade piisav kapitaliseeritus ning paranenud hoiuste ja laenude suhe loovad hea aluse ettevõtete ja majapidamiste rahastamiseks. Laenutagasimaksetest ja hoiusemahu kasvust tulenevad rahavood on piisavad, et toetada praegusest märgatavalt suuremat laenukäivet. Samas võivad ettevõtted ja eraisikud lükata väliskeskkonnast lähtuva ebakindluse tõttu oma laenusoove edasi, mistõttu laenuportfell kahaneb ka 2012. aastal.

Eesti tööturg on pakkunud sel aastal ridamisi positiivseid üllatusi - hõive on tõusnud ja tööpuudus alanenud. 2012. aastal ees ootav madalseis võib tekitada tööandjates taas soovi tööjõudu mõnevõrra vähendada, ent see olukord teravneb märkimisväärselt alles siis, kui tegu on pikemaajalise seisaku või siis majanduslangusega.

Jõulist majanduskasvu on sel aastal saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme kiire kallinemine maailmaturul. Alates 2011. aasta esimesest poolest ei ole väliskeskkond lisasurvet Eesti hinnatõusule siiski enam avaldanud. Seetõttu aeglustub Eesti inflatsioon nii neljandas kvartalis kui ka järgmisel aastal. Praegu ei saa palgasurvet veel väga tugevaks pidada ning tõenäoliselt pidurdab majanduskasvu aeglustumine ka palgatõusu. Pikemas ettevaates võib aga tööturult tulenev surve ohustada Eesti majanduse tasakaalukat arengut.

Suur määramatus väliskeskkonnas seab suuremad nõudmised ka eelarvepoliitikale. Praegu on väga raske hinnata, milliseks kujuneb järgmiste aastate majanduskasv ning sellele vastav maksutulude tase. 2012. aasta riigieelarve põhjal prognoosime järgmiseks aastaks valitsussektori kulude kiiremat kasvu võrreldes majanduskasvuga, mis lükkab edasi koondeelarve ülejääki jõudmise ja võib tekitada ülepaisutatud ootusi.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa

Allikad: statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank