Eesti Panga majanduskommentaar

Majandus vajab tasakaalustatud palgakasvu

Eesti majandus jõudis viimastes kvartalites väga kiire kasvu perioodi, toetudes eelkõige eksporditulude suurenemisele. Riikide kaubavahetuse hoogustumine on soosinud Eesti majanduse taastumist pärast sügavat langust. Kaupade väljavedu on kasvanud kõikides kaubagruppides, kuid edaspidi on oodata vaoshoitumat kasvutempot. 2010. aasta teises pooles alanud sisenõudluse elavnemine jätkub ja see muutub edasises majanduskasvus järjest olulisemaks. Lähiaastatel jääb kasv siiski pisut aeglasemaks kui viimastes kvartalites.

Väliskeskkonna arenguga seotud ohud on varasemaga võrreldes mõnevõrra selgemini piiritletavad, kuid ei ole veel taandunud. Seetõttu tuleb väliskeskkonna suhtes säilitada ettevaatlik hoiak, et paremini vastu seista võimalikele tagasilöökidele. Üldise majandusseisu paranedes alaneb tõenäoliselt majapidamiste säästmine lähiaastatel, kuigi headel aegadel on mõistlik sääste koguda. Üleilmse kriisi üks õppetund on, et väike avatud majandus peab omama piisavalt sääste, et pehmendada ebasoodsate turutingimuste meelevalda sattumist.

Eesti inflatsioon hakkas 2010. aastal kiirenema, seda suuresti toorme hinnatõusu toel, mida võimendas siinsete ettevõtete kasumikasv. Väliskeskkonnast tulev hinnatõususurve taltub eelduste kohaselt järgnevatel aastatel. Samas püsib oht, et toormehinnad on maailmaturul väga heitlikud. Nii sellel kui ka järgmisel aastal on oluline, et praegune kõrge inflatsioon ei kujuneks palga tõstmise põhjuseks, kuna see võib põhjustada täiendavat hinnatõusu. Majanduse tõhusamaks toimimiseks on vaja hoida palgakasv tootlikkuse kasvuga kooskõlas, vastasel korral võib see kergesti hakata õõnestama majanduse konkurentsivõimet.

Paraku annavad tööturu andmed märku sellest, et palgad võivad praegu tootlikkusest kiiremini kasvada. Kuigi hõive on viimase aasta jooksul kiiresti taastunud, on pikaajaline töötus jätkuvalt tõusuteel. Ühtlasi kasvas 2010. aasta teisel poolel inimeste huvi töötada välismaal. See aga vähendab Eesti majanduse kasvuvõimekust ning võib suurendada palgasurvet. Tasakaaluka majandusarengu seisukohalt on vajalik, et ettevõtete palgapoliitika suudaks palgakulu erinevalt möödunud buumist järgnevatel aastatel kontrolli all hoida.

Majanduskasvu kiirenemine ei ole seni toonud kaasa laenukäibe suurenemist. Laenukäibe kasv jääb ka järgnevatel aastatel tagasihoidlikuks, kuigi eksporditulu kasv ja palgatõus on kaasa aidanud ettevõtete ja majapidamiste laenuvõtmise võime paranemisele. Ettevõtted rahastavad oma tegevust rohkem omaenda ja grupisisestest vahenditest ning laenukäive kasvab eelkõige lühiajaliste laenude toel, millega rahastatakse käibekapitali. Majapidamiste laenunõudlus taastub samuti visalt, kuna inimesed on investeerides uute pikaajaliste kohustuste võtmisel jätkuvalt ettevaatlikud. Pankade kapitaliseeritus on tugev ning vaba raha laenude andmiseks on piisavalt, kuna hoiuste maht on kasvanud. Edaspidi on oluline, et pangad oleks valmis rohkem riske võtma ning rahastama majanduse jätkusuutlikuks kasvuks vajalikke projekte.

Eelarvepoliitikas on valitsus seadnud eesmärgiks saavutada koondeelarve nominaalne ülejääk 2013. aastal. Eesti Panga prognoosi põhisstsenaariumi kohaselt on see ülesandepüstitus mõistlik ja kulude kasvu tagasi hoides ka küllalt hõlpsasti saavutatav. Hiljutine kriisikogemus näitas, et Eesti peab oma eelarvepoliitika raamistikku täiendama, et kulude kasvu paremini ohjeldada.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*

   Erinevus
eelmisest prognoosist
  2009 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012
SKP (mld eurot) 13,9 14,5 15,9 17,1 18,4 0,3 0,8 1,0
SKP muutus püsihindades (%) -13,9 3,1 6,3 4,2 4,2 0,6 2,2 0,4
Ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon (%) 0,2 2,7 4,7 2,5 2,9 0,3 2,0 0,8
SKP deflaatori muutus (%) -0,1 1,5 2,8 3,2 3,5 1,6 1,0 0,5
Jooksevkonto (% SKPst) 4,5 3,6 1,7 1,0 -0,2 2,3 4,3 3,8
Eratarbimise muutus püsihindades (%) -18,8 -1,9 2,8 4,8 5,4 -1,0 -3,9 0,4
Valitsussektori tarbimise muutus püsihindades (%) 0,0 -2,1 2,1 0,6 1,0 -1,2 1,8 0,1
Investeeringute muutus püsihindades (%) -32,9 -9,2 25,3 13,2 9,7 -2,1 8,4 4,0
Ekspordi muutus püsihindades (%) -18,7 21,7 22,5 4,7 6,4 7,4 16,1 -2,2
Impordi muutus püsihindades (%) -32,6 21,0 22,6 6,3 8,6 3,2 12,1 -1,5
Tööpuudus (%) 13,8 16,9 13,0 11,5 10,1 -0,9 -1,8 -1,9
Hõivatute arvu muutus (%) -9,9 -4,8 5,1 1,4 0,9      
SKP muutus töötaja kohta püsihindades (%) -4,5 8,3 1,2 2,8 3,3      
Reaalse palgafondi muutus töötaja kohta (%) -2,4 -2,3 -1,8 3,7 3,3      
Palgafondi muutus töötaja kohta (%) -3,3 -0,2 3,2 6,1 6,3      
Rahapakkumise muutus perioodi lõpus (%) 0,8 3,0 5,0 7,9 7,8 -2,6 -2,2 1,3
Laenujäägi muutus perioodi lõpus (%) -6,2 -6,4 -3,2 4,0 7,5 -2,7 -4,2 2,6
Koguvälisvõlg (%SKPst) 125,5 114,2 100,9 92,7 88,0 -6,3 0,0 -3,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) -1,8 0,1 0,0 -1,6 0,4 1,3 1,1 -0,3

*SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud kujul.
Allikas: statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank