Eesti Panga majanduskommentaar

Eesti pangandussektor tuleb finantskriisiga hästi toime

Rahvusvaheline finantskriis on hakanud kõikjal edasi kanduma reaalmajandusse. 2008. aasta kolmandas kvartalis ulatus majanduslangus Eestis 3,5 protsendini, mis viitab maailmamajanduse oodatust kiiremale jahtumisele. Kuivõrd Eesti peamiste ekspordipartnerite majanduskasvu prognoose on alandatud, võib eeldada, et meie majandus kohandub varasemate ootustega võrreldes veelgi kiiremini.Välisnõudlus võib jääda pikemaks ajaks tagasihoidlikumaks ning Eesti majanduse areng on järgnevatel aastatel kooskõlas pigem Eesti Panga sügisprognoosi lisastsenaariumiga. Selle põhjal võib majanduslangus 2009. aastal ulatuda üle 4 protsendi.

Majanduskasvu pidurdumine on Eesti jaoks toonud kaasa ka positiivseid muutusi. Nii näiteks on inflatsioon alanenud praeguseks juba 8 protsendile. Samuti on ühekohaliseks taandumas jooksevkonto puudujääk suhtena SKPsse ning ka tööturg on ootuspäraselt kohandumas.

Majanduslanguse ajal on Eesti jaoks äärmiselt tähtis jätkata avatusele ja vaba turumajanduse põhimõtetele tugineva majanduspoliitikaga. Parim, mida riik majanduse toetamiseks teha saab, on tagada stabiilne makromajanduskeskkond ning aidata kaasa investorite usalduse taastamisele. Selles kontekstis on Eesti jaoks lühemas perspektiivis kõige olulisem eesmärk euro kasutuselevõtt. Eesti Panga hinnangul on majandusarengu tsüklilised tegurid loonud head eeldused inflatsioonikriteeriumi täitmiseks 2010. aastal ning euroga liitumiseks 2011. aastal. Olulist rolli mängib siin kindlasti ka viimastel kuudel alanud välise hinnatõususurve taandumine.

Võimaliku negatiivse arengu korral võib Eesti riigi 2009. aasta eelarve puudujääk kujuneda suuremaks kui 3 protsenti SKPst. Valitsus peab keskpanga hinnangul olema valmis järgmise aasta jooksul täiendavalt piirama eelarvekulusid, et toetada Maastrichti kriteeriumite täitmist. Lisaks tuleb vältida kõiki administratiivseid hinnatõuse ning edasi lükata kõik poliitilised sammud, mis võiksid põhjustada hinnatõuse.

Nii nagu mujal maailmas, on rahvusvaheline finantskriis suurendanud ka Eesti finantssüsteemi toimimist ohustavaid riske. Sellele vaatamata on Eestis tegutsevate pankade likviidsus- ja kapitalipositsioon endiselt hea. Heitliku turuolukorraga on aidanud hakkama saada tugevate Põhjamaade pangagruppide koosseisu kuulumine. Finantsstabiilsust on toetanud ka selle tagamiseks võetud meetmed, sealhulgas Eesti Panga varasemad otsused nõuda pankadelt kõrgemaid kapitali- ja likviidsuspuhvreid ning Rootsi keskpanga ja valitsuse hiljutised abinõud.

Praeguse majanduslanguse ajal on investeeringunõudlus ning sellel põhinev ettevõtete laenunõudlus ja välisfinantseerimise vajadus vähenenud. Eestis tegutsevad pangad on laenude väljastamisel muutunud konservatiivsemaks ning hindavad riske varasemaga võrreldes adekvaatsemalt. Eesti Panga hinnangul ei piira see heade projektide rahastamisest.

Ettevõtjate ja majapidamiste oodatust tagasihoidlikumad sissetulekud viimasel ajal on suurendanud laenuvõtjate makseraskusi. Eesti Panga sügisprognoosi lisastsenaariumi kohaselt võivad üle 60 päeva viivises olevad laenud kasvada 2009. aastal ligi 5 protsendini laenuportfellist. Selle tulemusel võib laenukahjumite tase küündida 2,1 protsendini laenuportfellist. Keskpanga hinnangul on Eestis tegutsevatel pankadel tänu suurele kasumlikkusele ning varasematel perioodidel kogutud kapitalipuhvritele piisavalt vahendeid, et võimalike laenukahjudega edukalt toime tulla.

Lisateave:
Livia Kulm
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745; 5291 449