Eesti Panga majanduskommentaar

Eesti majandus liigub tervema arengu suunas

2008. aasta andmete põhjal võib öelda, et riigi majandus on jahtumas kiiremini, kui Eesti Pank eelmise aasta sügisprognoosis eeldas. Seda on ühelt poolt põhjustanud keerulisem väliskeskkond, mis on toonud kaasa aeglasema välisnõudluse kasvu ning toorme- ja toiduhindade kallinemise ja tõstnud riskimarginaale. Teisalt on kasvav ebakindlus ja kõrge inflatsioon vähendanud ka sisenõudlust. Majanduskasvu kiirem kohandumine alandab samas kiiremini jooksevkonto defitsiiti ja inflatsiooni.

Sise- ja väliskeskkond ebasoodsamad kui möödunud sügisel
Eesti majanduse oodatud kohandumine küll toimub, ent ebasoodsamaks muutunud väliskeskkonna tõttu ei ole see enam nii sujuv. Majandusaktiivsuse näitajad on mitmetes suurriikides langustrendil, viidates kasvu edasisele aeglustumisele. Olukorra paranemist pole ilmselt oodata ka veel 2009. aastal. Samuti on kasvanud väline hinnasurve, mis on vähendanud tarbijate ostujõudu. Eesti Panga kevadprognoosis on kärbitud sisenõudluse mahtu nii kinnisvarasektori jahtumisest tingitud vähenenud investeeringute kui ka kiire inflatsiooni ja majapidamiste ebakindluse tulemusena kahanenud tarbimise tõttu. Käesolevaks aastaks ootab Eesti Pank prognoosi põhistsenaariumis majanduse reaalkasvuks 2% ning kahel järgmisel aastal vastavalt 3% ja 5%.

Eesti Panga hinnangul sõltub majanduskasvu taastumise kiirus Eesti edukusest olemasoleva ekspordipotentsiaali realiseerimisel. Majanduse uut tõusulainet on oodata väliskeskkonnast tulenevalt kas 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses. Et üleminek uude kasvutsüklisse oleks sujuv, on keskpanga hinnangul vajalik seni sisenõudluse rahuldamisele orienteeritud ressursside osaline ümbersuunamine ekspordile. Samuti on oluline, et finantssektor toetaks jätkuvalt heade äriprojektide rahastamist.

Inflatsioon langustrendi alguses
Eesti praegune hinnatõus on pikaajalisest inflatsioonist märgatavalt kiirem, kuid see tase on ajutine. Keskpanga hinnangul kujundavad inflatsiooni aastail 2008-2010 peamiselt sisemajandusest tuleneva surve järkjärguline taandumine, administratiivsed meetmed, kõikuvad toidu- ja muu toorme hinnad maailmaturul ning energiahindade kerkimine. Kuigi 2007. aastaga võrreldes kujuneb inflatsioon käesoleval aastal keskmiselt kiiremaks, saab 2008. aasta esimesel poolel alguse pikemaajalisem hinnatõusu aeglustumise trend. Eesti Pank prognoosib oma põhistsenaariumis 2008. aasta inflatsiooniks 9,8% ning kahel järgmisel aastal vastavalt 4,5% ja 3%. Keskpanga hinnangul jõuab Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähedusse. Kriteeriumi täitmiseks on tähtis hindu mõjutavate administratiivsete meetmete ajastamine.

Kohandumist peab toetama eelarvepoliitika
Valitsussektor toetab majanduse kohandumist kõige paremini läbi vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamise, mis on praeguses kohanemisfaasis majanduse usaldusväärsuse hoidmiseks ja investeeringute toetamiseks kriitilise tähtsusega. Ilma Vabariigi Valitsuse plaanitava 3 miljardi kroonise kulude kärpeta ulatuks eelarve defitsiit käesoleval aastal üle 1% SKPst. Kahel järgmisel aastal peab eelarve tasakaalustamiseks sügisel planeerituga võrreldes kulusid kokku hoidma 8 ja 11 miljardi krooni ulatuses. Kiire ja jätkusuutliku kasvu taastumise eeldus on ka turgude paindlikkust ja tootlikkuse kasvu toetavate majanduspoliitiliste meetmete jätkamine.

Alternatiivne areng võimalik
Keskpanga hinnangul ei ole välistatud, et Eesti majandus kasvab tänu soodsamale väliskeskkonnale või Eesti ettevõtete kiiremale ekspordile ümberorienteerumise võimele prognoositust siiski hoogsamalt. Samas on olemas ka oht majanduskasvu prognoositust kiiremaks aeglustumiseks juhul, kui viimastel aastatel laenuraha eest tehtud investeeringud lähtusid liialt optimistlikest ootustest. Lisaks võib inflatsiooni alanemist edasi lükata palgakasvu oodatust mõõdukam aeglustumine.

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

   Erinevus võrreldes
sügisprognoosiga 

 
  2005 2006 2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009
SKP, mld krooni 175,4 207,1 243,3 271,3 291,6 316,3 1,5 -0,2 -9,8
SKP reaalkasv, % 10,2 11,2 7,1 2,0 3,0 5,0 -0,2 -2,4 -2,7
Harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon, % 4,1 4,4 6,8 9,8 4,5 3,0 0,5 2,4 -0,1
SKP deflaator, % 6,1 6,2 9,7 9,5 4,4 3,3 0,8 1,8 -0,7
Jooksevkonto, % SKP-st -10,0 -15,5 -17,4 -10,2 -7,5 -6,6 -2,3 1,7 2,1
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksevk.+kapitalik.),
% SKP-st
-9,3 -13,2 -15,8 -8,3 -6,1 -3,9 -2,9 1,6 1,7
Eratarbimine, reaalkasv % 10,6 15,1 8,9 2,8 3,8 4,5 -2,5 -3,6 -2,3
Valitsussektori tarbimise reaalkasv, % 1,6 2,6 4,8 4,5 -0,3 1,6 0,7 2,4 -3,0
Investeeringud, reaalkasv % 9,9 22,4 7,8 -9,8 -2,2 5,0 0,4 -8,2 -4,0
Ekspordi reaalkasv, % 20,5 8,3 1,5 2,2 4,8 6,5 -3,7 -3,1 -2,3
Impordi reaalkasv, % 16,3 17,1 2,8 -1,9 0,8 5,0 -2,2 -5,8 -4,5
Tööpuudus, % 7,9 5,9 4,7 6,4 6,6 5,9 -0,5 0,7 0,4
Hõivatud, kasv % 2,0 6,4 1,4 -2,4 -0,2 0,8 0,1 -2,2 -0,2
SKP kasv täistööajale taandatud töötaja kohta, % 8,2 5,3 6,7 3,1 3,2 4,5 0,6 -1,4 -2,7
Reaalpalga kasv, % 8,5 11,9 13,8 5,7 2,7 3,5 -1,3 -3,1 -2,4
Keskmise brutopalga kasv, % 11,4 16,2 20,4 15,0 7,0 7,0 0,1 0,0 -2,7
Rahapakkumise nominaalkasv, % 42,0 28,2 13,4 11,6 8,5 8,9 -11,0 -3,4 -3,1
Krediidi nominaalkasv, % 50,4 51,6 30,2 9,3 8,5 8,2 1,7 -6,3 -3,5
Välisvõlg (%SKPst) 85,3 96,4 110,3 110,1 110,3 110,0 2,8 1,2 1,9
Eelarve tasakaal/SKP, % 1,8 3,4 2,8 -1,2 0,0 0,0 0,0 -2,3 -0,7

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank, Eesti Panga sügisprognoos 2007, kevadprognoos 2008.