Eesti Panga majanduskommentaar

Majanduse taastumine vähendab Eesti finantssüsteemi ohustavaid riske

Globaalse majanduse elavnemine jätkus 2010. aasta esimesel poolel. See peegeldus nii majandusaktiivsuse kasvus kui ka prognooside paranemises. Majanduse edasist taastumist ja rahvusvaheliste finantsturgude toimimist võib aga ohustada eelarvepuudujääkide tõttu kasvav valitsuste võlakoormus.

Eesti eksporti on toetanud taastuv välisnõudlus ja ettevõtete paindlikkus. Kaupade väljavedu on tänavu esimese nelja kuuga kasvanud aastatagusega võrreldes viiendiku võrra. Ettevaates peavad ettevõtted turuosa suurendamiseks tõstma tootlikkust.

Tööhõive taastamiseks tuleb rakendada tööjõu konkurentsivõimet parandavaid meetmeid. Statistikaameti andmeil kasvas tööpuudus esimeses kvartalis 19,8 protsendini. Kuigi töölesaamise võimalused on juba paremad, jääb tööpuudus veel lähiaastatelgi kõrgeks. Vajadus tootlikkust tõsta esitab teistsuguseid nõudmisi ka tööjõule.

Kodumaist hinnatõusu tuleb vaos hoida konkurentsi soosimise ning tõhusa konkurentsijärelevalvega. Inflatsioon kiirenes esimesel poolaastal, jõudes mais 3 protsendini mullusega võrreldes. Selle põhjused on välisturgude hinnatõus ja Eesti maksutõusud. Eelarveseisu parandamiseks tehtud maksutõusudest johtuv inflatsioon on aga ajutine. Kui väliskeskkonna hinnatõus taltub, siis aeglustub inflatsioon Eestis aasta teisel poolel.

Eesti finantssüsteemi toimimist ohustavad riskid on kevade jooksul vähenenud, kuid samal ajal on kasvanud väliskeskkonnast tingitud riskid. Eesti ekspordisektori finantsseis on paranemas ja laenuteenindamise kulud on madalate baasintressimäärade toel jätkuvalt vähenenud. Samas on väliskeskkond muutunud europiirkonna mõnes riigis aset leidnud võlakriisi tõttu viimastel kuudel ebakindlamaks. Kui väliskeskkonna halvenemine jätkub, siis tekib oht, et viimase poole aasta jooksul paranenud hinnangud pankade rahastamisvõimalustele ja krediidiriski realiseerumisele halvenevad taas.

Pangad teevad sellel aastal võimalike laenukahjumite katteks varasemast märksa vähem provisjone, mis võimaldab sektoril aasta kasumiga lõpetada. Pankade krediidiportfelli kvaliteedi paranemine võtab majanduskasvust ja tööturu olukorrast lähtuvalt aega. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal püsib sel aastal 6 protsendi tasemel ning hakkab alanema järgnevatel aastatel.

Laenuturu aktiivust on eelkõige mõjutanud tagasihoidlik nõudlus, kuid majanduskasvu taastumiseks vajalikku pankade laenuvalmidust võib pärssida ka kavandatav seadusandluse muudatus. Laenuturu arengu ja finantsstabiilsuse seisukohalt on oluline, et eraisikute võlgade ümberkujundamist käsitlev seadus ei halvendaks majapidamiste maksedistsipliini ega suurendaks võlasuhetega seotud tehingute kulu.

Eesti Pank alustab pärast Euroopa Liidu rahandusministrite kinnitavat otsust euro kasutuselevõtu kohta Eestis teisel poolaastal kohustusliku reservi nõude järkjärgulist vähendamist. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja 1. novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. Arvestades pangagruppide praegust finantstugevust, ei peaks reservinõude alandamine kaasa tooma muutusi pankade riskihinnangutes ja laenutingimustes. Tõenäoliselt kasutavad pangad vabanevaid reserve oma välisvõlgnevuse vähendamiseks.