Eesti Panga majanduskommentaar

Riik ja finantssektor peavad kiirendama ümberkorraldusi majanduses

Maailmamajanduse olukord on viimastel kuudel oluliselt halvenenud ja määramatus tuleviku suhtes püsib. Süvenev majanduslangus Eesti peamistel välisturgudel on nõrgendanud ka Eesti majanduse väljavaadet. Veel möödunud aasta oktoobris eeldasime, et Eesti kaubanduspartnerite majandus kasvab keskmiselt 1,5 protsenti, kuid praegu on oodata rohkem kui üheprotsendist kahanemist.

Järsult langenud välisnõudluse tõttu võib Eesti majanduslangus ulatuda käesoleval aastal 5,5 protsendini. Majanduskasvu taastumist koos välisnõudluse kasvuga on oodata 2010. aastal. Kui Eesti väliskaubanduspartnerite majanduse maht väheneb keskmiselt 3 protsendi võrra, võib Eesti majanduslangus ulatada 2009. aastal isegi 9 protsendini. Samas peaksid suuremate majanduspiirkondade majanduspoliitilised meetmed aitama globaalsel majandusel rasketest aegadest üle saada. Välistatud ei ole ka prognoositust kiirem majanduskasvu taastumine. Uueks kasvuetapiks valmistudes on Eestile toeks meie majanduse jätkuvalt kindlad põhialused, mida tuleks võimalusel täiendavalt tugevdada: kindel pangandussüsteem, paindlik ettevõtluskeskkond ja tööturg ning eelmistel aastatel kogutud eelarvereservid.

Inflatsioon on hoogsalt alanenud ega ulatu 2009. aastal üle 2 protsendi. Prognoosi järgi ei tõuse hinnatase ka 2010. aastal. Paljud ettevõtted on oma tegevust muutnud ning viinud hinnad ja palgad uue turusituatsiooniga kooskõlla. Seda tõendavad ka kiired muutused tööturul: tööhõive langus, paindlike töövormide ulatuslikum kasutamine ning palkade alanemine mõnes sektoris.

Kuna Eesti majanduse maht jääb lähiaastatel prognoositust väiksemaks, on oluline, et valitsus viiks kulutused kooskõlla uute eeldustega. Eesti Panga hinnangul peaks valitsus vähendama kõiki kulukomponente, sealhulgas sotsiaalkulutusi, sest vastasel juhul võib nende tase lähiaastatel riigil üle jõu käia. Üldise makromajandusliku vaatega koos tuleb arvestada, et kasinaks on muutunud ka eelarvepuudujäägi rahastamise võimalused. Kuigi valitsuse kärpekavad parandavad eelarvepositsiooni ka pikemas plaanis, tuleb Eesti Panga hinnangul kiiresti viia järgnevate aastate kulutused kooskõlla eeldatavalt madalama maksulaekumisega. Samuti tuleb läbi viia struktuurireformid, mis aitaksid riigivalitsemist tõhustada. Riigi rahanduse usaldusväärsus ja stabiilne maksusüsteem on uute investeeringute peamine eeldus, mida aitab toetada euro võimalikult kiire kasutuselevõtt.

Eelarvepuudujäägi ligi 8 miljardi kroonise vähendamiskava valguses peaks selle aasta puudujääk jääma praeguste prognooside põhjal 3 protsendi tasemele SKPst. See toetab ka euroalaga ühinemise perspektiivi. Samas on valitsuse meetmete tervikmõju eelarvepositsioonile veel vara hinnata, sest see sõltub rakendamise üksikasjadest. Näiteks on hetkel ebaselge, milline on haigekassa ja kohalike omavalitsuste kärbete tegelik mõju eelarvetasakaalule. Samuti ei ole välistatud veelgi negatiivsem majandusareng, mis võib nõuda valitsuselt täiendavaid kärpeid.

Finantssektor peab majanduse ümberstruktureerimisele ja kohandumisele kaasa aitama ettevõtetele piisavat laenuressurssi pakkudes. Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on hea. Pangad on väljendanud valmisolekut häid projekte jätkuvalt rahastada, kuigi majanduskeskkonna järsu halvenemise ning laenutingimuste karmistumise tõttu on laenuandjal ja -võtjal üha raskem kokkuleppele jõuda. Kuigi ettevõtete võlakoormuse mõningane alanemine on majandusarengu praeguses etapis täiesti loomulik, võib täheldada ohtu, et finantssektori riskivalmidus on vähenenud liiga palju ning olukorra muutusele on üle reageeritud. See omakorda võib takistada vajalikke ümberkorraldusi majanduses.

Ulatuslikku riiklikku sekkumist finantssektori toimimisse Eesti Panga hinnangul vaja ei ole. Oluline on teadvustada, et väliskeskkond on muutnud paljude ärivaldkondade edasisi väljavaateid. Seetõttu on lühiajalise rahalise toe kõrval vaja pigem ettevõtteid restruktureerida, neid näiteks ühendada või muuta omanike struktuuri. Ei riigi tugi ega finantssektor tohi neid protsesse takistada. Riigi võimalik sekkumine peab olema selgelt piiratud turutõrgete kaotamisega. Eesti Panga hinnangul võib see ajutiselt suurendada kasutusel olevate meetmete (ekspordigarantiid jmt) mahtu, kuid keskpank ei näe vajadust finantssektorit täiendavate meetmete abil rahastada.

Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2007-2010

  Eesti Panga prognoos       2007       2008       2009**     2010** 
SKP (mld krooni)    Põhistsenaarium 239 248* 242 245
Lisastsenaarium 239 248* 230 222
SKP kasv (%) Põhistsenaarium 6,3 -3,5* -5,5 1,0
Lisastsenaarium 6,3 -3,5* -8,9 -3,5
Inflatsioon (%) Põhistsenaarium 6,8 10,6 2,0 0,3
Lisastsenaarium 6,8 10,6 0,2 -1,7

*   Neljanda kvartali andmed on hinnangulised.
** Prognoos.