Eesti Panga majanduskommentaar

Eestil on võimalused täita eurokriteeriumid

Majandusaktiivsuse taastumine Eestis saab alguse ekspordilt tulusid teenivatest ettevõtetest. Mitmed ettevaatavad näitajad annavad lootust, et sügavaim langus on maailmas praeguseks möödas, kuid majanduse kosumisega seonduvad ohud pole veel taandunud. Samuti ei ole veel täielikult taastunud usaldus siinse regiooni ja Eesti majanduse vastu. Kui maailmamajandus stabiliseerub, hakkab tasakaalustuma ka Eesti majandus. Kriisieelsele tasemele jõudmine võtab siiski palju aega ning kasv taastub tegevusalade lõikes ebaühtlaselt. Otsustavat rolli mängib siin välisnõudluse elavnemine.

Tööhõive alaneb aasta viimastel kuudel ja järgmisel aastal märksa aeglasemas tempos kui aasta alguses. Samas on järgmisel aastal oodata aktiivsemat töökohtade loomist, kui ettevõtjad kasutavad muudetud tööseadusega neile antud suuremat paindlikkust uute töötajate palkamiseks. Sise- ja välisnõudluse järsk kokkutõmbumine on vähendanud ettevõtete kasumeid ning mõningal määral ka palku. Tööjõuturul algasid jõulisemad muudatused aastavahetuse paiku, kui ilmnesid esimesed märgid kriisi sügavusest. Edaspidi mõjutab majandusaktiivsust kohanemine väiksemate sissetulekutega. Mida kiiremini majanduse kohanemine lõpusirgele jõuab, seda enam kasvab kindlustunne tuleviku suhtes.

Eesti hinnatase muutub paaril järgneval aastal vähe. Tarbijakorvi odavnemine algas toormehindade langusega eelmise aasta lõpus. Väliskonkurentsile avatud hüviste hinnad on majanduslangusega kaasnevale hindade alandamise survele kiiresti reageerinud. Käibemaksumäära tõus tänavu juulis ei ole seda suundumust murdnud. Monopoolsed teenused pole veel odavnema hakanud, kuid ka nende hinnad peaksid reageerima praegusele turuolukorrale.

Selleks, et toetada majanduse kasvuvõimet, tuleb tagada investeerimiseks soodne keskkond. Laenuturu aktiivsust kujundab peamiselt madal nõudlus. Kõrge laenukoormuse tõttu peavad ettevõtted edasist kasvu rahastama senisest rohkem ka sisemistest ressurssidest. Need asjaolud võivad majanduse kasvuvõimet järgmistel aastatel pärssida. Ettevõtete ja majapidamiste raskused laenude tasumisel on olnud juunis prognoositust siiski väiksemad.

Eestil on võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aastal. Samas on eelarvekriteeriumi täitmisega seotud mitu ohtu nagu kohalike omavalitsuste eelarvepuudujäägi suurenemine ja mittemaksuliste tulude alalaekumine. Kui euro kasutuselevõtt peaks edasi lükkuma, taastub majandus aeglasemalt. Seega tuleb jätkata tööd, et hoida selle ja järgmise aasta eelarvepuudujääk alla 3% SKPst. Eelarveseisu on parandatud ka mitme ajutise meetme abil. Seetõttu tuleb üle vaadata nii järgnevate aastate kulutuste tase kui ka tulubaas, et tagada eelarve tasakaal pikemas perspektiivis.

Majanduskriisi leevenemine ja euro kasutuselevõtu väljavaatega kaasnev usalduse kasv loob eeldused ka pangandusnormatiivide muutmiseks. Eesti Panga hinnangul võib sügisprognoosi põhistsenaariumi täitumisel hakata pankadele kehtestatud rangeid kohustusliku reservi nõudeid vähendama järgmise aasta teises kvartalis.

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

   Erinevus
eelmisest prognoosist
  2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2009 2010 2011
SKP (mld krooni) 175,0 207,0 244,5 251,5 214,0 211,8 224,2 0,1 8,0 10,3
SKP muutus püsihindades (%) 9,4 10,0 7,2 -3,6 -14,2 1,4 4,7 -1,9 1.2 -0,1
Ühtlustatud tarbijahindade inflatsiooni muutus (%) 4,1 4,4 6,7 10,6 0,1 -0,4 1,7 0,5 2,5 2,5
SKP deflaatori muutus (%) 5,5 7,6 10,2 6,7 -0,8 -2,4 1,1 2,3 1,0 -0,7
Jooksevkonto (% SKPst) -10,0 -16,9 -17,8 -9,4 6,3 0,4 -5,3 3,6 2,2 -0,4
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksev- ja kapitalikonto; % SKPst) -9,2 -14,8 -16,7 -7,5 8,4 3,4 -2,3 3,6 1,3 -1,1
Eratarbimise muutus püsihindades (%) 9,9 13,0 9,1 -4,8 -18,2 0,1 6,1 -8,7 1,8 1,4
Valitsussektori tarbimise muutus püsihindades (%) -0,2 3,5 3,7 4,1 -5,1 -1,3 -1,1 3,9 3,0 -5,1
Investeeringute muutus püsihindades (%) 15,4 18,5 9,0 -12,1 -35,6 -1,1 11,8 -6,1 -11,5 1,9
Ekspordi muutus püsihindades (%) 18,6 14,0 0,0 -0,7 -12,0 5,2 10,3 15,6 -9,6 -7,9
Impordi muutus püsihindades (%) 17,5 22,9 4,7 -8,7 -28,0 8,3 17,8 6,3 -10,2 -1,6
Tööpuudus (%) 7,9 5,9 4,7 5,5 14,5 16,6 14,3 1,7 2,9 1,9
Hõive muutus (%) 2,0 6,4 1,4 0,2 -10,1 -3,3 2,3 -4,9 -1,3 2,2
SKP muutus töötaja kohta püsihindades (%) 9,4 5,6 7,1 -4,6 -13,6 2,4 5,1 -3,0 -2,0 -0,6
Reaalpalga muutus (%) 7,5 10,4 12,0 4,3 -4,3 -4,1 0,5 0,4 -0,9 -3,2
Keskmise brutopalga muutus (%) 11,4 16,2 20,4 13,8 -4,7 -4,4 2,0 0,5 1,3 -0,9
Rahapakkumise muutus perioodi lõpu seisuga (%) 42,0 28,2 13,4 5,5 -0,9 1,9 2,6 7,6 4,1 -1,0
Laenumahu muutus perioodi lõpu seisuga (%) 50,4 51,6 30,2 7,3 -6,3 -0,1 3,1 1,2 0,4 -1,8
Välisvõlg (%SKPst) 85,4 96,8 109,8 118,5 127,2 129,3 108,8 -6,2 -12,8 -15,1
Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,6 2,3 2,6 -2,8 -3,0 -2,8 -1,5 0,0 0,1 1,1

Allikas: statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank