Eesti Panga majanduskommentaar

Hoiuste kasv vähendab Eesti pankade sõltuvust finantsturgudest

Eesti finantssektori stabiilsust ja majandusarengut ohustab jätkuvalt enim euroala võlakriis. Pinged rahvusvahelistel finantsturgudel leevenesid veidi 2012. aasta esimestel kuudel, suuresti tänu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) pikaajaliste laenude pakkumisele. Sellest hoolimata ei ole kriisi süvenemist ja finantsturgude ärevust põhjustanud fundamentaalsed probleemid kuhugi kadunud. Mitmes euroala riigis vajab endiselt lahendamist liigne eelarvedefitsiit ja kõrge võlakoormus. Ka kohati habras Euroopa pangandussektor ja majanduskasvu nõrk väljavaade näitavad, et Euroopa finantssüsteem on endiselt haavatav ja võlakriis ei ole veel läbi. Seega peavad euroala valitsused jätkama kriisi lahendamiseks vajalike reformidega ja eelarvete tasakaalustamisega, kuna eurosüsteemi poolt pankadele antud pikaajaliste laenude näol on tegu ajutise meetmega.

Eurosüsteemi meetmed pankade likviidsuse parandamiseks ei ole toonud kaasa rahapakkumise kiiret kasvu. Euroala inflatsiooniootused on püsinud eesmärgiks seatud 2% tasemel. Majanduse aeglane kasv ei soosi hinnatõusu ning seetõttu peaks inflatsioon 2012. aastal aeglustuma. Viimastel kuudel on inflatsioonisurve Eestis lähtunud peamiselt maailmaturu energiahindadest, mitte sisemajanduslikest teguritest. Energiat arvestamata on inflatsioon võrreldes möödunud sügisega aeglustunud. Samas tuleb jälgida, et energiahindade tõus ei saaks õigustuseks teiste hindade tõstmisele.

Kuigi Eesti SKP kahanes 2011. aasta neljandas kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes 0,2%, viitab aasta alguse statistika olukorra paranemisele. Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt kasvab majandus sel aastal 1,9%. Lisaks sissetulekute kasvule on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõimet toetanud vähenenud laenukohustused ja suurenenud finantsvarad. Kui võtta arvesse reaaltulu kasvu, madalat intressimäärade taset ja stabiilset kinnisvaraturu arengut, võib reaalsektorilt eeldada isegi aktiivsemat laenuvõtmist. Väliskeskkonna heitlikkusest tingitud ebakindlus tuleviku suhtes on aga laenumahu kasvu seni pärssinud.

Eesti finantssüsteemi stabiilsust ohustavad riskid on viimase poole aastaga veidi vähenenud. Seda kinnitab likviidsete varade kasv pankade bilanssides. Teisalt sõltub Eestis tegutsevate pankade rahastamine tänu hoiuste kasvule üha vähem emapankade vahendatavast laenuressursist ehk rahvusvaheliste finantsturgude arengust.

Eesti panganduse seisukohalt on oluline, et finantsturgude usaldus Põhjamaade pankade vastu püsiks. Seda on aidanud tagada pankade hea kapitaliseeritus, suhteliselt tugev makromajanduslik olukord ja Põhjamaade valitsuste eelarveseis. Majanduskasvu aeglustudes aitab usaldust kindlustada Rootsis süsteemselt olulistele pankadele järgmisest aastast rakenduv kõrgem 10% kapitali adekvaatsuse nõue. Sama suur nõue kehtib Eestis pankadele juba alates 1997. aasta sügisest. Nende kapitalipuhver on praegu nõutust märksa suuremgi.