Eesti Panga majanduskommentaar

Majanduse taastumine on alanud

Maailmamajanduse kasv on taastumas ning usaldus rahvusvahelises finantssüsteemis on võrreldes aasta varasemaga oluliselt paranenud. Sellegipoolest ei ole veel kindlust majanduse kriisijärgse taastumise kiiruse ja dünaamika osas. Ulatuslikud eelarvepoliitilised stiimulid ja keskpankade leebe rahapoliitika on usalduse hoidmisel endiselt toeks, kuid on samas mitmes riigis tõstatanud võlakoorma ja eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse küsimuse. Eesti majandusolukorra stabiliseerumine on seni toimunud eelkõige tänu välisnõudlusele, siseturule suunatud tegevusharudes on majandustegevuse elavnemine olnud tagasihoidlikum.

Lähiaastate majanduse mahu suurenemine tugineb suuresti üleilmse kriisi tõttu kasutuseta jäänud tootmisvõimsuse taasrakendamisele. Eelmine aasta kujunes paljudele ettevõtetele ja majapidamistele varasemate plaanide ümbervaatamise aastaks, samasuguses olukorras oli ka riigisektor. Nüüdseks on ümberkorraldamine lõpule jõudmas ja see on kaasa aidanud kindlustunde taastumisele. Kasvudünaamika võib tulla väga heitlik, sõltudes sellest, kui kiiresti kasutuseta jäänud tootmisressursid kasutusele suudetakse võtta. Oodatust kiirema kasvu põhjal ei tohiks aga teha rutakaid järeldusi pikema perioodi osas, kuivõrd majanduse pikaajalisem kasvutempo sõltub eelkõige uutest investeeringutest, mille taastumist pole veel märgata.

Majandusaktiivsuse taastumisele vaatamata jääb tööpuudus kõrgeks tõenäoliselt veel prognoosiperioodi lõpuski ja hoiab tagasi kodumaise nõudluse kiiret taastumist. Paraku avaldavad pikaajalised töötuse perioodid mõju inimeste tööharjumustele, vähendavad kutseoskuseid ja muudavad nad seeläbi vähem tootlikuks. Struktuurse tööpuuduse tõus võib tulevikus mõjutada kogutoodangu taset ja kaasa tuua majanduse kasvuvõimekuse vähenemise, mistõttu tuleks lähiaastatel jätkuvalt panustada struktuurse tööpuuduse vähendamisele.

Pikema perioodi vältel aitab inflatsioonisurveid vähendada asjaolu, et Eesti suhtelise tulutaseme olulise vähenemisega ei ole kaasnenud selget muutust suhtelises hinnatasemes. Senine palkade langus on hüviste hindade languseks vaid vähesel määral edasi kandunud. Suurimaks inflatsiooni tõstvaks riskiks on toormehindade tõus maailmaturul, mis avaldab Eesti inflatsioonile suuremat mõju kui arenenumates riikides. Tarbijahindade tõusu hinnang sel aastal on kevadprognoosis kasvanud tulenevalt täiendavatest administratiivsetest sammudest, kõrgemast nafta hinnast ja teistest välistest hinnasurvetest, kuid inflatsioon jääb kiire kasvu aastatega võrreldes siiski madalaks. Surveid hinnatõusuks vähendab nõrk sisemajanduslik nõudluskeskkond ja suur hulk kasutuseta seisvaid tootmissisendeid. Kuna hinnakasv võib takistada majanduse taastumist, on lähiaastatel varasemast veelgi olulisem vähendada administratiivsetest sammudest tingitud inflatsiooni ning vähendada ühekordsete hinnatõusude ülekandumist teistesse hindadesse.

Majanduse kasvu taastumise jaoks on oluline pankade piisav tugi. Kiire kasvu perioodiga võrreldes on suur osa Eesti pangandussektorist muutunud laenude pakkumisel oluliselt alalhoidlikumaks. Probleemlaenude kasvanud mahu tõttu keskendusid pangad eelmisel aastal eelkõige olemasoleva laenuportfelliga tegelemisele. Arvestades Eesti majanduse olukorra paranemist ja pankade rahastamise hinna alanemist, on praegu olemas varu laenutingimuste paranemiseks. Lisaks on seoses kapitalinõudeid puudutava regulatsiooni muutustega eelmisel aastal vabanenud kapitali, mis peaks veelgi toetama pankade laenutegevust uues kasvutsüklis. Samas on oluline hoiduda seadusandlikest sammudest, mis võivad laenuandmist raskendada.

Valitsussektor peab lähiaastatel jätkama eelarvepositsiooni parandamist. Valitsuse otsustav tegevus 2009. aastal peatas koondeelarve tasakaalu halvenemise. Valitsuse siht jõuda 2013. aastaks ülejääki on otstarbekas. Eesti Panga prognoos näitab, et üksnes majanduse taastumine ei taga iseeneslikku "puudujäägist välja kasvamist". Selleks on vaja täiendavaid meetmeid. Pidades silmas viimastel aastatel oluliselt suurenenud maksukoormust, on eelistatavam kulude ohjamine. Kõige lihtsamaks sammuks oleks näiteks kulude taseme külmutamine.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa

   Erinevus
eelmisest prognoosist
  2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011
SKP (mld krooni) 207,0 244,5 251,5 214,8 213,6 223,0 233,4 0,9 1,8 -1,3
SKP muutus püsihindades (%) 10,0 7,2 -3,6 -14,1 1,0 4,0 3,3 0,1 -0,4 -0,6
Ühtlustatud tarbijahindade inflatsiooni muutus (%) 4,4 6,7 10,6 0,2 1,3 1,1 1,3 0,2 1,7 -0,6
SKP deflaatori muutus (%) 7,6 10,2 6,7 -0,6 -1,6 0,3 1,3 0,3 0,8 -0,8
Jooksevkonto (% SKPst) -16,9 -17,8 -9,4 4,6 3,4 1,5 -1,2 -1,7 3,0 6,7
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksev- ja kapitalikonto; % SKPst) -14,7 -16,8 -8,4 7,4 6,5 5,0 2,3 -1,0 3,2 7,3
Eratarbimise muutus püsihindades (%) 13,0 9,1 -4,8 -18,9 -5,6 1,6 3,8 -0,7 -5,7 -4,5
Valitsussektori tarbimise muutus püsihindades (%) 3,5 3,7 4,1 -0,5 -1,0 -1,2 1,4 4,6 0,2 -0,1
Investeeringute muutus püsihindades (%) 18,5 9,0 -12,1 -34,5 1,9 10,6 9,6 1,1 3,0 -1,2
Ekspordi muutus püsihindades (%) 14,0 0,0 -0,7 -11,2 7,7 8,1 6,8 0,8 2,5 -2,2
Impordi muutus püsihindades (%) 22,9 4,7 -8,7 -26,8 6,1 9,0 10,8 1,3 -2,2 -8,8
Tööpuudus (%) 5,9 4,7 5,5 13,8 16,0 14,5 13,2 -0,7 -0,6 0,2
Hõive muutus (%) 6,4 1,4 0,2 -9,2 -2,7 1,4 1,1 0,9 0,6 -0,9
SKP muutus töötaja kohta püsihindades (%) 3,3 5,7 -3,7 -5,3 3,8 2,6 2,2 - - -
Reaalpalga muutus (%) 10,4 12,0 4,3 -3,8 -4,2 0,1 1,9 0,5 -0,2 -0,4
Keskmise brutopalga muutus (%) 16,2 20,4 13,8 -4,6 -3,8 1,2 3,2 0,0 0,6 -0,8
Rahapakkumise muutus perioodi lõpus (%) 27,7 14,0 5,6 1,0 0,3 2,6 4,0 1,9 -1,6 0,1
Laenumahu muutus perioodi lõpus (%) 51,6 30,2 7,3 -6,4 -2,4 2,3 3,8 -0,1 -2,3 -0,8
Brutovälisvõlg (%SKPst) 96,8 109,8 118,5 126,8 124,6 109,4 109,7 -0,4 -4,6 0,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 2,3 2,6 -2,8 -1,7 -2,2 -2,3 -1,8 1,3 0,6 -0,8

Allikas: statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank