Eesti Panga majanduspoliitiline kommentaar

MAAILMA MAJANDUS

Maailma majanduses tähendas 2001. aasta kiiret aeglustumist kõigis suuremates majanduskeskustes. Aasta alguses sisenes langustsüklisse Jaapan ning keskpaigas USA ja Saksamaa. Esialgsete hinnangute kohaselt kujunes aasta kokkuvõttes maailmamajanduse kasvuks 1,2%, mis on üle kolme korra vähem kui 2000. aastal.

Maailmamajanduses ei toimunud küll krahhi, ent kasvu taastumine Euroopas toimub tõenäoliselt küllaltki aeglaselt.

Koos majanduskasvu edasise aeglustumisega jätkus 2001. aasta viimases kvartalis keskpankade poolne intresside alandamine ning valitsuste poolne tarbimise soodustamine. Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv alandas baasintresse veel 1,25 protsendipunkti (pp) ning Euroopa Keskpank 0,5pp võrra.

Ettevõtete ja tarbijate kindlustunne taastumas

Kokku langetasid Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank 2001. aasta jooksul intresse vastavalt 4,75pp ja 1,5pp võrra. Terve 2001. aasta väldanud ekspansiivse ja koordineeritud majanduspoliitika mõju hakkas USAs aasta lõpus esimesi tulemusi andma - majanduskasv pöördus neljandas kvartalis taas positiivseks (1,4%) ning paranema hakkasid ettevõtete ja tarbijate kindlustunde näitajad. Euroopa majandusruumi mitmed ennakindikaatorid näitasid 2002. aasta alguses taastumise märke.

Eesti majanduse arengu 4-5 aastaste ettevaadete puhul on eeldatud, et meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv ulatub potentsiaalseks hinnatud tasemeni - euroalal tähendaks see vähemalt 2,5% SKP aastakasvu. Rahvusvaheliste turuanalüütikute arvates ei jõua Euroopa hoolimata väljavaadete paranemisest käesoleval aastal sellele tasemele.

EESTI MAJANDUS

2001. aasta kokkuvõttes suurenes Eesti ja Euroopa arenenud tööstusriikide majanduskasvude vahe. Esialgsel hinnangul ulatus Eesti majanduskasv 2001. a 5,3%ni ning ületas eurotsooni vastavat näitajat pea 4pp võrra.

Majanduskasv oli stabiilsel alusel

Suhteliselt kiire majanduskasvu säilimisele 2001. a aitas kaasa peamiselt investeerimisaktiivsuse suurenemisel põhinev tugev sisenõudlus. Kui 2000. a oli eratarbimise kasv sisenõudlust vedavaks jõuks, siis 2001. a jäi eratarbimise reaalkasv kõigis kvartalites väiksemaks kui SKP-l keskmiselt.

Vaatamata investeerimisaktiivsuse suurenemisele, kus investeeringute osakaal ületas taas 25% taseme SKP suhtes, jäi jooksevkonto defitsiit 2001. aastal hinnanguliselt eelmise aasta tasemele ja moodustas 6,5% SKP suhtes.

Eesti kui väikese avatud majandusega riigi 2001. aasta inflatsioonkõverat mõjutasid väliskeskkonna ðokid. Aasta esimeses kvartalis takistasid inflatsioonitempo alanemist sisemaised tegurid, sh administratiivsed hinnamuutused. Suve hakul tugevnesid vastupidiselt prognoositule välissurved. Tarbijahindade kallinemine hakkas Eestis aeglustuma kolmandas kvartalis peale välise hinnasurve vaibumist. 2001. aasta keskmiseks hinnakasvuks kujunes 5,8%.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranes

Märkimisväärse osa majanduskasvu säilimisest andis ekspordi suurenemine Baltikumi, Venemaale ja teistesse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse ning rea tootegruppide konkurentsivõime paranemine nagu näiteks mööblitööstuses. Venemaa püsivalt kosuva ostujõu ja kiire majanduskasvu tõttu suutis Eesti toiduainetetööstus märgatavalt taastada oma 1998. aastal loovutatud positsioone. Näiteks toiduainete eksport Venemaale kasvas 80% võrra. Kokku moodustas Venemaale, Baltikumi ning teistesse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse suunatud normaalekspordi(1) (eksport ilma allhanketa) mahuline nominaalkasv 2001. aastal üle kolmandiku normaalekspordi kogukasvust.

Kuigi nõudlus Eesti eksportturgudel oli 2001. a lõpus viimaste aastate nõrgim, kujunes neljandas kvartalis 10% ulatunud Eesti normaalekspordi nominaalkasv 2,2pp võrra kiiremaks kui eelnevas kvartalis. 2001. aasta kokkuvõttes leidis siiski aset kasvutempo pidurdumine enam kui 20pp võrra, 11,5%ni. Arvestades majanduskasvu ja impordinõudluse vähenemist peamiste kaubanduspartnerite juures, tähendas sellise suurusega väljaveo kasv seda, et keskmiselt säilitasid või pigem isegi parandasid Eesti ettevõtted 2001. aastal välisturgudel oma positsioone.

(1) Normaalekspordi all mõeldakse kaupade väljavedu ilma töötluskaupadeta.

Valitsussektori eelarve tulud oodatust suuremad

Suur osa majanduse tasakaalu säilimises oli 2001. aastal ka valitsussektoril, kus esmakordselt peale 1997. aastat saavutati taas eelarve ülejääk (0,4% SKP suhtes). Ülejääk tugines majanduse suhteliselt kiirele kasvule, maksude kogumise tõhustamisele, kuna aastaga laekus valitsussektori eelarvesse tulusid 2% enam kui aasta alguses planeeriti ning rangele kulutuste juhtimise poliitikale keskvalitsuse tasandil.

Erinevalt keskvalitsusest paisus kohaliku tasandi eelarvete defitsiit 2001. a 0,6%ni SKP suhtes. Seejuures suurenesid kulutused 2000. aastaga võrreldes 40% võrra. See näitab, et jätkuvalt on säilinud vajadus ühtset eelarvepoliitikat tagava seadusandluse järele valitsussektori tasandil tervikuna..

Eraisikute tarbimine kasvas sissetulekutest kiiremini

Erinevalt ettevõtetest ja valitsusest, suurendasid eraisikud 2001. aastal oma tarbimiskulutusi sissetulekute kasvust kiiremini. Eelkõige kujunesid tarbimise täiendavaks katteks pangalaenud, mille hind langes taasiseseisvuse perioodi madalaimale tasemele. Laenuressursi kaasamisel jätkus hoogne nõudluse suurenemine liisingtoodete vastu: 2001. aastal kasvas Eesti majanduse finantseerimine liisingettevõtete poolt 39% võrra. Kuigi eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude kasv kiirenes, ei toonud see kaasa finantssektori laenuportfelli kvaliteedi märkimisväärset halvenemist. Siiski suurenesid riskid mitmes sektoris - halbade laenude osakaal kasvas näiteks jaekaubanduse ja kommertskinnisvara arenduse sektorites. See protsess nõuab edasises tähelepanelikumat jälgimist.

ETTEVAADE

Ehkki 2001. a kinnitas, et Eesti majanduse alused on juba piisavalt tugevad säilitamaks tasakaalustatud arengut ka maailmamajanduse nõrgenemise tingimustes, ei kujune käesolev aasta Eesti majandusele tõenäoliselt kergeks. Maailmamajanduse kasv on taastumas, kuid meile kõige olulisimates majandustes nagu eurotsoonis ja Skandinaavias kujuneb selle aasta kasv veel küllaltki tagasihoidlikuks. Nii võib välismaine nõudluskeskkond kujuneda Eesti jaoks 2002. aastal isegi keskmiselt halvemaks kui eelneval aastal. Ilma eksporditulude kasvuta on raske eeldada ka tugeva sisenõudluse säilimist.

Laenuraha odavnemine peatub

Lisaks sellele jõudis 2001. a IV kvartalis tõenäoliselt lõpule suurmajanduste keskpankade poolne rahapoliitika lõdvendamine ning 2002.a I poolel oodatakse baasintresside stabiliseerumist praegusel tasemel. See tähendab, et erinevalt eelmisest aastast ei saa enam toetuda ka laenuraha odavnemisele Eestis.

Lähikuudel saab selgemaks inflatsioonilise välissurve mõju Eesti hindadele. Aasta esimesel paaril kuul on eeskätt toidukaupade kallinemine olnud prognoositust kiirem ning tarbijahindade aastakasv on Eestis jaanuaris-veebruaris püsinud ülalpool 4% piiri. Tarbijahindade kasvu erinevus Eestis ja euroalal langes aasta esimestel kuudel 1,5-2 protsendipunktini, mis võib osutuda ajutiseks.

Majanduskasv 2002 mullusest tagasihoidlikum, usaldus säilib

Majanduse tasakaalustatud arengu ja suhteliselt kiire kasvu säilitamine olukorras, kus välisnõudluse hoogsat taastumist pole veel näha ja krediidihinna langus on pidurdunud, võib osutuda mullusest isegi suuremaks väljakutseks.

Eelkõige nõuab aasta 2002 finantssektori usaldusväärsuse säilimist ning kulutuste ranget kontrollimist eraisikute, ettevõtete ja valitsussektori tasandil. Selline majanduse erinevate sektorite vaheline koordineeritud poliitika peab tagama jätkuvalt madalad intressimarginaalid ning nõudluse aeglasema taastumise korral säilitama piisavad likviidsustagavarad.

2002. aasta majanduskasv jääb tõenäoliselt küll eelmise aasta omale alla, ent samas loovad välisinvestorite säilinud usaldus ja maailmamajanduse paranenud kasvuväljavaated head võimalused keskendumaks strateegilistele eesmärkidele ja struktuursetele reformidele.

Tabel 1. Eesti olulisemad majandusnäitajad 1995-2001

  1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001*
SKP reaalkasv (%) 4,3 3,9 10,6 4,7 -1,1 6,4 5,3
Põhiekspordi (kaubaeksport koos allhankega) kasv (%) 21,6 11,8 48,8 18,8 -2,1 50,9 3,6
Põhiimpordi kasv (%) 36,4 26,4 41 13 -8,5 43,1 4,1
Jooksevkonto tasakaal (% SKP suhtes) -4,4 -9,2 -12,2 -9,2 -5,8 -6,5 -6,5
Üldvalitsuse eelarve tasakaal (% SKP suhtes) -1,2 -1,5 2,2 -0,3 -4,6 -0,7 0,4
Tarbijahinna 12 kuu indeks (%) 29 23,1 11,2 8,2 3,3 4 5,8
Ekspordihinna 12 kuu indeks (%) 15,2 11,4 7,5 2,1 0 7,8 32,9
Kommertspankade koondbilansi maht (% SKP suhtes) 38,1 43,7 63,1 55,9 62,5 68,7 71,6
Välisomandi osakaal pangasektoris (% aktsiakapitalist) 29 33,4 44,2 60,7 61,6 83,6 85,4
Kommertspankade kapitali adekvaatsus (%) 13,7 12,1 13,5 17 16,2 13,2 14,4
TALSE muut (%)   60,3 65,6 -65,8 38,3 10,1 4,7
Kommertspankade koondportfelli maht (% SKP suhtes) 25,3 27,5 30,3 30,7 33,4 40,7 42,6
M2 (% SKP suhtes) 26,5 28,3 32 29 34,5 38,6 42,9
2 kuu TALIBOR (%)   7,9 15,7 18,1 5,1 6,1 3,9

* Esialgne hinnang