Eesti Panga majanduspoliitiline kommentaar. Majandusprognoos 2008-2010

Eesti majanduskasv taastub 2010. aastal

Eesti Panga 2008. aasta sügisprognoosi põhistsenaariumi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang käesoleval aastal 1,8 protsenti ning järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduse oodatust järsema korrektsiooni põhjuseks on seni olnud eeskätt sisenõudluse kahanemine. Lisaks kinnisvaraturu kiire kasvu lõppemisele vähenes kevadel prognoositust rohkem ka eratarbimine. Seda on mõjutanud suurenenud ebakindlus, kallinenud intressimäärad ning vähenenud laenamine. Samas on välised arengutegurid muutunud viimase poolteise aasta jooksul Eesti tuleviku jaoks järjest ebasoodsamaks. See on tingitud peamiste eksporditurgude nõrgenenud nõudlusest, kallinenud toormest ja finantskriisi mõjul maailma rahaturul tõusnud intressimääradest.

Eesti Panga hinnangul on majanduse uut tõusulainet oodata kas 2009. aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses. 2010. aasta keskmiseks kasvuks kujuneb 3 protsenti. Eratarbimise kasvu taastumist on oodata 2010. aastal, kui paraneb ka leibkondade kindlustunne, kuivõrd 2009. aastal tuleb arvestada aeglustuva palgakasvu ja suureneva töötusega. Prognoosis eeldame, et kasv Eesti peamistel eksporditurgudel päris ära ei vaibu ja maailma finantsturgudel saadakse üle vastastikusest usaldamatusest. Kui need eeldused ei täitu, tuleb olla valmis majanduse pikemaks kohanemisajaks. Eesti Panga hinnangul on Eestis tegutsevate põhjamaade pankade finantsseisund jätkuvalt tugev nii rahvusvahelise finantskriisi kui Eesti majanduskasvu vähenemisega seotud riskidega toimetulekuks. Põhjamaade ja Eesti valitsuste astutud sammud pankade usaldusväärsuse tugevdamiseks lisavad täiendavat kindlust.

Ekspordisektor on ja jääb ka edaspidi peamiseks langustsüklit tasakaalustavaks teguriks. Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo on seni olnud tavapäraselt kiire. Paraku on majanduse jahtumine haaramas järjest suuremat hulka riike ning välisnõudluse tugi kujuneb soovitust väiksemaks, eriti 2009. aastal. Langusest ülesaamise kiirus sõltub suuresti Eesti edukusest ekspordivõimekuse kasutamisel ja tugevdamisel. Eesti Panga hinnangul tuleb jätkata pingutusi investeeringuid toetava ärikeskkonna hoidmiseks ja parendamiseks, sealhulgas tööturu paindlikkuse suurendamiseks.

Majanduse kiirem kohandumine alandab hoogsamalt jooksevkonto puudujääki ja inflatsiooni. Eesti Panga hinnangul kahaneb jooksevkonto puudujääk sisenõudluse vähenedes järgmistel aastatel 6-7 protsendini. Tarbijahinnad tõusevad käesoleval aastal ligikaudu 11 protsenti. Kahekohalisena püsiv inflatsioon on eelkõige põhjustatud energia ja toiduainete kallinemisest maailmaturul. 2009. aasta inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank oma põhistsenaariumis 4,8 protsenti. Keskpanga hinnangul võib Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus jõuda Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähedale. Kriteeriumi täitmiseks on tähtis hindu mõjutavate administratiivsete meetmete ajastamine.

Majanduslangusele omaselt kujuneb valitsussektori kulude kasv käesoleval ja järgmisel aastal kiiremaks kui erasektoris ning edestab oodatavat tulude kasvu. Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve 2008. ja 2009. aastal puudujäägis, kuid tänu eelmistel aastatel kogutud reservidele jääb avaliku sektori võla kasv minimaalseks. Praeguses majandusolukorras on eelarve puudujääk põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui see on ajutine ja mõõdukas ega ohusta Eesti majanduse usaldusväärsust ja euro võimalikult kiiret kasutuselevõttu. Arvestades suurt ebamäärasust meid ümbritsevas keskkonnas, peab valitsus olema valmis astuma samme eelarve tasakaalu parandamiseks ning Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit ületava puudujäägi vältimiseks.

Majanduse edasise arengu ja riigi rahanduse stabiilsuse tagamiseks tuleb võimalikult kiiresti töötada välja uus eelarvestrateegia. Uus strateegia peaks keskmises perspektiivis tagama nii riigireservide kui ka prioriteetsete kulude kavakindla kasvu ning seeläbi hoidma eelarvepoliitika pikaajalist jätkusuutlikkust. Võtmetähtsusega on selle kontekstis 2010. aasta eelarvekava ettevalmistamine.

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

  2005 2006 2007 2008 2009 2010 Erinevus võrreldes
kevadprognoosiga
SKP (mld krooni) 173,5 205,0 238,9 255,9 265,5 282,0 -15,4 -26,1 -33,9
SKP reaalkasv (%) 9,3 10,4 6,3 -1,8 -2,1 3,0 -3,7 -5,1 -2,0
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (%) 4,1 4,5 6,8 10,7 4,8 2,8 0,9 0,3 -0,2
SKP deflaator (%) 5,2 7,0 9,6 9,0 6,0 3,2 -0,5 1,6 -0,1
Jooksevkonto (% SKPst) -10,0 -16,7 -18,1 -11,1 -6,5 -7,1 -0,9 1,0 -0,5
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksev- ja
kapitalikonto, % SKPst)
-9,2 -14,6 -16,9 -9,1 -4,8 -4,0 -0,8 1,3 -0,2
Eratarbimise reaalkasv (%) 9,7 12,8 7,8 -1,5 -1,7 3,9 -4,2 -5,5 -0,6
Valitsussektori tarbimise reaalkasv (%) 1,9 1,8 3,9 2,6 -2,0 0,8 -2,0 -1,7 -0,8
Investeeringute reaalkasv (%) 9,4 19,5 4,8 -5,6 -10,4 6,4 4,1 -8,2 1,3
Ekspordi reaalkasv (%) 20,9 11,6 0,0 -0,9 0,5 4,8 -3,1 -4,2 -1,7
Impordi reaalkasv (%) 17,5 20,4 4,2 -5,9 -3,3 5,3 -4,1 -4,1 0,3
Tööpuudus (%) 7,9 5,9 4,7 4,8 7,0 8,3 -1,6 0,5 2,4
Hõive kasv (%) 2,0 6,4 1,4 -0,7 -2,5 -1,2 1,7 -2,3 -2,0
SKP kasv täistööajale taandatud töötaja
kohta (%)
7,3 4,5 5,9 0,2 -0,6 4,1 -2,9 -3,8 -0,5
Reaalpalga kasv (%) 7,7 11,6 11,6 3,8 0,0 1,8 -1,9 -2,7 -1,7
Keskmise brutopalga kasv (%) 11,4 16,2 20,4 14,6 5,0 4,9 -0,3 -2,0 -2,1
Rahapakkumise nominaalkasv (%) 42,0 28,2 13,4 3,9 2,2 2,8 -7,7 -6,3 -6,0
Krediidi nominaalkasv (%) 50,4 51,6 30,2 10,2 4,1 6,4 0,9 -4,4 -1,8
Välisvõlg (% SKPst) 86,1 97,7 112,4 114,4 115,2 116,3 4,3 4,9 6,3
Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,3 3,3 2,7 -1,4 -2,5 -1,3 -0,1 -2,5 -1,3

Allikad: statistikaamet, Eurostat, Eesti Pank