Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

  • Vaatamata globaalsele ebakindlusele kasvas Eesti majandus 2002 jõudsalt - esialgsel hinnangul aasta kokkuvõttes 5,6 protsenti.
  • Eksporditurgude tagasilöögid olid oodatust väiksemad; tähelepanuväärseks tuleb lugeda ekspordikasvu mõnedel Euroopa turgudel.
  • Majanduskeskkond, muuhulgas euro kursi tõus on soodustanud Eesti inflatsiooni püsimist madalal.
  • Jooksevkonto puudujääk ulatub 11 protsendini, mis majanduse tasakaalule on kõige suuremaks ohuks.
  • Vaatamata teatud stabiliseerumisele on laenunõudlus suur ning pangad jätkavad välisfinantseerimist.
  • Riigieelarvel on majanduse tasakaalustamisel olnud kaalukas roll, tänavu tuleb vältida kulukate pikaajaliste kohustuste võtmist.
  • Maailma majanduskasvu taastumine võib veelgi lükkuda.
  • Iraagi konflikti lahenemine ei pruugi oodatud maailmas majandustõusu kaasa tuua.
  • Negatiivsete mõjude oht Eesti ekspordile ei ole möödunud.
  • Uue valitsuse majanduspoliitika peab hoidma tööturu paindlikuna ning eelarve tasakaalus; tuleb jälgida, et ei suureneks sisemaine surve hindade tõusule ning inflatsiooni kiirenemisele.

MAAILMA MAJANDUS

Maailma majanduse kasvuväljavaated ei ole viimase kolme kuuga märgatavalt paranenud. Poliitilised pinged hoiavad suuremaid aktsia-, toorme- ja võlakirjaturge surve all, USA dollar nõrgeneb jätkuvalt euro suhtes. Prognooside kohaselt on majanduskasvu taastumine 2003. aastal võrdlemisi aeglane, potentsiaalijärgse majanduskasvuni jõudmist oodatakse alles 2004. aasta jooksul.

Majanduskasvu stimuleerimiseks jätkavad keskpangad madala intressitaseme hoidmist ning intresside alandamist. Detsembris alandas 0,5 protsendipunkti võrra baasintresse Euroopa Keskpank ning finantsturud eeldavad madala majanduskasvu ja euro-dollari vahetuskursi tõttu euroala intressilanguse jätkumist. Aasta esimesel poolel oodatakse euroalal kuni 0,5 protsendipunktilist intressilangust, millele teisel poolaastal võib lisanduda täiendav 0,25-protsendipunktiline intressilangus.

EESTI MAJANDUS

Hoolimata väliskeskkonna surutisest, oli nii mullu neljandas kvartalis (5,2 protsenti) kui ka aasta kokkuvõttes (5,6 protsenti) Eesti majanduskasv hea. Kuigi SKP kasvuerinevus Eesti ja euroala vahel neljandas kvartalis vähenes, kasvas Eesti majandus suure sisenõudluse tõttu euroala omast oluliselt kiiremini ka eelmise aasta lõpus.

Tarbijahindade kasv püsib endiselt madalal vähese kodumaise ja välise hinnasurve ning euro kursi tugevnemise tõttu, millest viimane tähendas importkaupade oodatust väiksemat hinnakasvu Eestis. Selle tulemusena langes Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksite kasvuerinevus detsembris 2002 aegade madalaima tasemeni ehk 0,4 protsendipunktini. Tänavu jaanuaris alanes inflatsioon 2,6 protsendini, kuid hiljemalt varasuvel on oodata hinnasurvete tugevnemist - põhjuseks toiduainete hinnaliikumised ja eelmise aasta madal võrdlusbaas.

Eelmise aasta jooksul jätkus tööhõive üldine kasv (+1,4 protsenti võrreldes 2001.aastaga), mis rajanes peamiselt tugeval sisenõudlusel. Hõive vähenemine ja töötuse suurenemine 2002. aasta lõpukuudel näitab eeskätt töökohtade hooajalist vähenemist teenuste sektoris. Lähikuudel oleneb nõudlus töökohtade järele kõige rohkem ekspordisektori arengust. Kuigi mullu püsis tööturg tugevana, siis edaspidi on tööturu paindlikkuse säilitamine kesksel kohal, et vältida inflatsioonisurvet palkade poolelt ning tagada Eesti majanduse konkurentsivõime. Tähelepanu tuleb pöörata tööjõu nõudluse-pakkumise tasakaalule, ümberõppele, tööjõu regioonidevahelisele liikumisele ja palgakujunduse paindlikkusele.

Neljandas kvartalis 10,8 protsendini ulatunud palgakasv oli hinnanguliselt tootlikkuse arengutega kooskõlas ning ei tekitanud ka aasta kokkuvõttes täiendavaid hinnasurveid.

Välisnõudlus

Arvestades Eesti eksporditurgude ja -kaupade struktuuri on Eesti eksport väiksemas sõltuvuses väliskeskkonna globaalsest nõrgenemisest kui maailmamajanduse kasvutempode põhjal eeldada. Eesti suuremate eksporditurgude impordinõudlus oli siiski jätkuvalt madal ning neljandas kvartalis aeglustus otseekspordi aastakasv 8,5 protsendile, jäädes jaanuaris samale tasemele. Küll kiirenes aasta alguses märgatavalt allhange.

Eesti aastasest otseekspordi kasvust moodustas puidutööstus (aastakasv 13 protsenti) ligi kolmandiku; ühtlasi jätkus 2001. aastat iseloomustanud mööbli ekspordi kiire kasv (16 protsenti). Näiteks toiduaine- ja tekstiilitööstuses jäi väljaveo mahtude kasv tagasihoidlikuks. Riikide arvestuses suurenes otseeksport kõige rohkem Suurbritanniasse (19,3 protsenti), Leetu ja Taani, kuid suurimad ekspordipartnerid olid endiselt Soome (osakaal 17 protsenti), Rootsi ja Läti. Kogueksport kasvas 2002. aastal 11 protsenti ja tööstustoodang 7,5 protsenti. Vaatamata madalale nõudlusele võib edaspidi senisest enam teostuda põllumajandustoodete ekspordipotentsiaal Euroopa Liidu turgudel.

Sisenõudlus ja jooksevkonto

Sisenõudluse kasv aeglustus neljandas kvartalis küll märgatavalt kuid endiselt suurena püsinud investeeringute osakaal võis aasta kokkuvõttes ületada 30 protsendi taseme SKP suhtes. Tuleb märkida, et neljandas kvartalis kahanes mõnevõrra ettevõtete kindlustunne nii sise- kui ka välisnõudluse osas.

Eratarbimine püsis viimases kvartalis endiselt kõrgena. Seda on stimuleerinud intresside langusest tingitud suur laenunõudlus, paranenud tööhõive ning hoolimata välistest arengutest püsiv eraisikute kindlustunne. Kuigi euro kursi tugevnemine võib mõnedel tööstusharudele avaldada negatiivset mõju, jääb madal ja tõenäoliselt alanev intressikeskkond laenupakkumist soodustama ka käesoleval aastal.

Säästmise-investeerimise puudujääk oli endiselt terav probleem ka eelmise aasta lõpus, kuigi esile tuleb tõsta aktiivset kogumispensioniga liitumist. Lisaks kõrgele investeerimisaktiivsusele soodustas defitsiiti Eesti eraisikute säästmishuvi langus. Hinnanguliselt ületas eelmise aasta jooksevkonto puudujääk 11 protsenti SKP suhtes.

Neljanda kvartali esialgsed andmed näitavad, et kapitali sissevoolust moodustasid otseinvesteeringud Eestisse endiselt vähem kui 50 protsenti, mis aasta kokkuvõttes tähendab struktuurset muutust jooksevkonto defitsiidi finantseerimisel. Eelnev on märgiks, et võlakapitali sissevool on jätkunud, millel on oluline osa krediidiasutustel.

Finantssektor

Neljandas kvartalis mõjutasid pangandust endiselt madalad intressid ja suur laenunõudlus. Jaanuari lõpus ulatus reaalsektori võlakoormuse aastakasv esialgseil andmeil 25,2 protsendini, olles eelmiste kuude kasvutempodega sarnasel tasemel. Kiire laenukasvu tingimustes on pangad säilitanud hea laenukvaliteedi, kõrge kapitaliseerituse ja kasumlikkuse.

Ettevõtete ja eraisikute hoiustamine on laenuandmisega võrreldes kasvanud aeglasemas tempos, mis tähendab välislaenamise jätkumist erasektori säästude ja laenude vahelise puudujäägi finantseerimiseks. Jaanuariks ületasid pangalaenud hoiuseid 5 protsendi võrra, samas kui liisingühingute ja pankade laenuportfell kokku ületas kodumaist hoiuseressurssi aasta lõpul juba 14% ulatuses. Pankade kaudu toimunud väliskapitali sissevool ulatus eelmise aasta teisel poolel ligi kahe miljardi kroonini kvartalis ehk ca seitsme protsendini kvartali oodatavast SKP mahust.

Laenuportfelli kvaliteet on püsinud endiselt suhteliselt hea - üle 60 päeva maksetähtaega ületanud viivislaenud moodustasid jaanuari lõpus 1,7 protsenti laenuportfellist. Majandusharude lõikes kasvasid viivislaenud neljandas kvartalis keskmisena enim kaubanduses (osakaal laenudest suurenes 0,3 protsenti). Jaanuaris suurenes laenude viibimine mõnevõrra kommertskinnisvara (+0,4 protsenti) ning vähemal määral tarbimislaenude (+0,35 protsenti) hulgas. Ülejäänud sektorites on laenukvaliteet võrreldes kolmanda kvartaliga paranenud.

Valitsussektor

Sarnaselt aastale 2001 jäi üldvalitsuse eelarve mullu plussi - ülejääk ulatus 1,2 protsendini SKP-st, mis valdavalt tugines paranenud maksulaekumistele. Riigieelarvel oli majanduse tasakaalustamisel kaalukas roll ning sarnaselt eelmisele aastale, võib ka tänavust riigieelarve kulutuste kasvu pidada majanduse tasakaalu toetavaks. Tähtis on vältida kulukate pikaajaliste kohustuste võtmist, mis halvendaksid eelarve tasakaalu.
Eesti iseseisvusaja valitsused on kõik toetanud stabiilset ja edasiviivat majanduspoliitikat ning kindlasti kehtib see põhimõte ka koostatava valitsuse ametiajal. Uue valitsuse majanduspoliitika peab hoidma tööturu paindlikuna ning eelarve tasakaalus. Samuti tuleb jälgida, et ei suureneks sisemaine surve hindade tõusule ning inflatsiooni kiirenemisele.

Tabel 1. Majanduse põhinäitajad 1999-2003

  1999 2000 2001 2002* 2003**
SKP, mlrd krooni 76,3 87,2 96,6 106,3 115,6
SKP reaalkasv, % -0,6 7,1 5,0 5,6 5,0
Inflatsioon, % 3,3 4,0 5,8 3,6 3,3
Jooksevkonto, % SKP-st -4,7 -5,8 -6,1 -11,1 -9,4
Tulude bilanss/SKP, % -2,0 -4,0 -5,1 -5,5 -5,2
Kaupade ja teenuste bilanss/SKP, % -4,9 -4,1 -3,8 -8,1 -6,7
Eratarbimise reaalkasv, % -2,7 6,7 4,8 6,7 4,4
Ekspordi reaalkasv, % 0,5 28,6 -0,2 5,4 15,1
Impordi reaalkasv, % -5,4 27,9 2,1 8,0 12,4
Sääst/SKP, % 19,8 22,0 21,6 19,2 20,8
Investeeringud/SKP, % 24,5 27,8 27,7 30,3 30,2

* - esialgne hinnang
** - prognoos