Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

  • Oodatava EL-iga liitumise tõttu on Eesti majandus olnud 2002-2003 olukorras, mida iseloomustab aegade kõrgeim usaldusväärsus, sisuliselt EL-iga ühtlustunud intressid, peaaegu piiranguteta välisraha pakkumine ning terve aasta väldanud suur välisdefitsiit.
  • Avansilise usalduse säilimiseks on vajalik kiire ühinemine Euroopa Liiduga, erasektori, eriti eraisikute tasakaalukus majandusotsustes, pankade riskijuhtimine ning läbimõeldud majandus- ja eelarvepoliitika.
  • Finantssektor peab jälgima ärilise kinnisvara pakkumise ja nõudluse vahekorda, samuti arvestama keskmise sissetulekuga klientide intressitundlikkusega ning vältima madalaid marginaale, mis ei kata võimalikke laenukahjumeid. Pole välistatud, et alahinnatakse intresside ja tulude tsüklilisuse negatiivset mõju maksevõimele.
  • Tööturu näitajad ning eraisikute ja ettevõtete kindlustunne on head; ettevõtete osas jääb optimism tuleviku suhtes eelmisele aastale siiski alla. Ettevõtetel oluline hoida tootlikkuse kasvu.
  • Majanduse tasakaalu huvides on riigi kulude piiramine ja säästutaseme hoidmine, arvestades ka juba riigieelarvet 2004-2005. Ülejäägis eelarve oleks antud olukorras väga vajalik.

MAAILMA MAJANDUS

Maailma majanduskasvu taastumine on järjekordselt edasi lükkunud. Esialgse hinnangu kohaselt võis esimeses kvartalis SKP kasv aeglustuda nii USA-s kui ka euroalal (vastavalt 2,9 protsendilt 2,1-le ning 1,2 protsendilt 0,8-le eelneva kvartaliga võrreldes). Rahapoliitiline keskkond lubab tänavu euroalal oodata intressilangust, mis osaliselt realiseerus Euroopa Keskpanga baasintressi langetamises 0,50 protsendipunkti võrra.

EESTI MAJANDUS

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis viis protsenti, mis on ca neli protsenti enam kui euroalal. Arvestades eelmise aasta nõrka esimese kvartali võrdlusbaasi, on pidurdumine isegi suurem, kui esmapilgul paistab. Eesti majanduskasv rajaneb endiselt kõrgel sisenõudlusel, mis avaldub suures jooksevkonto defitsiidis.

Eesti (2,4 protsenti) ja euroala (2,3) tarbijahindade kasv esimeses kvartalis peaaegu võrdsustus, kusjuures mais oli Eestis inflatsioon (0,6) euroala omast 1,3 protsendipunkti väiksem. Hoolimata prognoositust väiksema hinnakasvuga teisest kvartalist, on aasta teisel poolel oodata inflatsiooni kiirenemist.

Esimene kvartal ei toonud kaasa olulisi muudatusi tööturu arengutes: tööpuudus alanes mõnevõrra, mis jällegi toetas eraisikute kindlustunnet tuleviku suhtes. Keskmise palga ja tootlikkuse kasvus märkimisväärseid muutusi ei olnud. Esimeses kvartalis jätkus tööhõive suurenemine, kuigi selle kasvumäär oli eelneva kvartali ja 2002. aasta keskmisest madalam. Töötuse määr (10,6 protsenti) oli väiksem nii eelmise kvartali (11,3) kui ka mulluse esimese kvartali (11,2) näitajatest, seda ei ole veel mõjutanud majanduse tasakaalustamatused.

Välisnõudlus

Esimeses kvartalis ei täitunud lootused ekspordi taastumise osas, mis oleks toetanud Eesti välistasakaalu. Pigem on eksport mõnevõrra alanenud - otseeksport kasvas 7,4 protsenti, mis on 1,2 protsendipunkti mullusest vähem. Põhiekspordi kasv (8,5) oli küll kiirem, kuid see rajanes suuresti allhangete eeliskasvul võrreldes eelmise aasta madala võrdlusbaasiga. Vaatamata Eesti eksporditulude kasvu aeglustumisele püsis tööstusettevõtete kindlustunne esimeses kvartalis suhteliselt kõrgel.

Töötleva tööstuse toodangu müük kasvas esimeses kvartalis eelneva aasta 9,0 protsendilt 9,6-le ning tänu energeetika toodangu 25,6-protsendilisele kasvule on kogu tööstustoodangu müük veelgi rohkem tõusnud (8,3 protsendilt 11,1-le). Aprillis aga tööstustoodangu müügi kasvunumbrid vähenesid.

Otseekspordi kasvust moodustas ligi poole tavapäraselt mööbli ja puidu otseekspordi kasv. Puidu ekspordikasv oli siiski mullusest tagasihoidlikum, mis on osaliselt seletatav jäätunud sadamate probleemidega, kuid sel juhul peaks olukord muutuma juba aprillis-mais. Toidu- ja garderoobikaupade otseeksport esimeses kvartalis vähenes. Üheks küllaltki oluliseks otseekspordi kasvu pidurdajaks osutus esimeses kvartalis 22,4 protsendi võrra dollari suhtes tugevnenud euro kurss.

Sisenõudlus ja jooksevkonto

Sisenõudluse kasvutempo püsis tõenäoliselt eelmise aasta tasemel; nominaalne kasv võis aeglustuda, kuid tänu madalale inflatsioonile püsib reaalne kasvutempo stabiilsena. Tugeva sisenõudluse taga on suures osas endiselt investeeringute kasv, millele viitab kapitalikaupade impordi kasvu kiirenemine 40 protsendini. Investeeringute osatähtsus võis tõusta üle 35% SKPst.

Eeldatavasti kasvas eratarbimine endise hooga. Eratarbijate kindlustunne püsis esimeses kvartalis kõrgel, mida toetasid hea tööhõive, stabiilne palgakasv ning madalad inflatsiooni- ja intressimäärad. Eratarbimise kiiret kasvu toetas laenuraha jätkuv lisandumine majapidamistesse.

Suur sisenõudlus ning teisalt oodatust väiksem eksporditulude kasv viis Eesti majanduse veelgi sügavamasse jooksevkonto defitsiiti: nelja kvartali keskmine hinnang ulatub ca 14 protsendini SKPst. Aprilli andmed viitavad siiski välistasakaalu halvenemise peatumisele võrreldes esimese kvartaliga. Dollari odavnemise mõju välistasakaalu halvenemisele võib esimeses kvartalis hinnata vähemalt ühe protsendini SKPst ning see avaldus eelkõige ekspordis.

Finantssektor

Intensiivse laenuandmise toel kasvatasid pangad esimese kvartali lõpuks oma koondvarad enam kui 88 miljardi kroonini. Laenu- ja liisingportfelli kiirkasv jätkus nii aasta esimeses kvartalis (pluss 3,1 miljardit krooni) kui ka aprillis (1,1 miljardit), mil aastakasv küündis 27 protsendini. Kiire laenukasvu tingimustes on pangad säilitanud hea laenukvaliteedi, kõrge kapitaliseerituse ja kasumlikkuse, kuid konkurentsi tõttu on intressimarginaalid langenud tasemeni, kus riskipreemia ei pruugi piisavalt arvestada võimalikke krediidiriske.

Enim kasvasid laenud eluasemesektorisse (840 mln krooni esimeses kvartalis, 480 miljonit krooni aprillis), kus laenujääk jõudis 12,5 miljardi kroonini. Kiiret laenukasvu elamuasemesektoris soodustab eraisikute suur kindlustunne, mis on toonud kaasa säästu vähenemise ja laenukoormuse kasvu, mille tulemusena võivad eraisikute poolt finantssektorisse paigutatud säästud jääda alla võetud laenudele. Hetkel püsib eraisikute laenuteenindamise võime hea, kuid eriti keskmise sissetulekuga laenuvõtjate osas on tundlikkus intressimäära või sissetulekute muutuste suhtes suurenenud.

Äriliste kinnisvaraarendusprojektide rahastamiseks antud pangalaenud ei ole kasvanud nii jõudsalt kui eluasemesektoris. Selle põhjuseks on pankade seatud riskilimiitide täitumine ning seetõttu on Eesti finantssektori riskid selles vallas eelkõige seotud olemasolevate projektidega. Püsib küsimus, kas kaubanduspindade maht arvestab Eesti tulutaset, kas uutele büroohoonetele leidub maksujõulisi rentnikke ning uutele, sageli eksklusiivsetele kesklinnas asuvatele korteritele jätkub nõudlust. Pankade ja liisingfirmade poolt tööstusettevõtetele antud laenumaht on kasvanud tunduvalt aeglasemalt kui laenuportfell tervikuna. Tööstuse laenukasvu peatset kiirenemist ei ole oodata, kuna välisnõudlusest sõltuv töötlev tööstus võib Euroopa majanduse madalseisu taustal oodatust vähem kasvada.

Pankade laenu- ja liisingportfelli keskendumine kinnisvarasektorile peegeldab avatust kinnisvarahindade heitlikkusest tingitud tururiskile, mis omakorda võib muutuda krediidiriskiks ehk avalduda suurenevates laenukahjumites. Hetkel on pankade kapitaliseeritus siiski hea - kapitali adekvaatsuse koondnäitaja 15,2 protsenti - katmaks võimalikke laenukahjumeid. Samuti on piisav likviidsete varade maht ja kvaliteet. Laenude kõrgema kasvu tulemusel langes pankade hoiuste ja laenude suhe aprillis 1,15-ni, mis on sundinud panku välismaalt täiendavat raha juurde laenama.

Valitsussektor

Tugevale sisenõudlusele viitavad keskvalitsuse maksulaekumised, seejuures esimeses kvartalis hoogustus enim importi maksustava käibemaksu brutolaekumine (15,4 protsenti), mis aprillis siiski aeglustus 2,6 protsendini. Esialgsetel andmetel ületasid nelja esimese kuuga riigieelarve tulud kulusid ligi 0,9 miljardi krooniga.

Avaliku sektori roll on olnud tasakaalustav, kuna esimeses kvartalis ületasid tulud kulusid tõenäoliselt üle kolme protsendi kvartali SKPst. Majanduse tasakaalu huvides on riigi kulude piiramine ja säästutaseme hoidmine, arvestades ka juba riigieelarvet 2004-2005. Ülejäägis eelarve on antud olukorras väga vajalik.

Tabel 1. Majanduse põhinäitajad 1999-2004

  2000 2001 2002 2003* 2004*
SKP, mlrd krooni 87,2 96,6 106,5 115,2 128,1
SKP reaalkasv, % 7,1 5,0 5,8 4,4 5,7
Inflatsioon, % 4,0 5,8 3,6 3,2 4,8
Jooksevkonto, % SKP-st -5,8 -6,1 -12,5 -10,9 -9,6
Primaarne jooksevkonto, % SKP-st -1,8 -1,0 -7,3 -5,7 -4,5
Eratarbimise reaalkasv, % 6,7 4,8 8,2 6,3 6,2
Valitsussektori tarbimise reaalkasv, % 0,1 2,1 5,0 3,5 4,0
Investeeringute reaalkasv, % 13,3 9,1 17,5 2,6 5,9
Ekspordi reaalkasv, % 28,6 -0,2 5,5 11,7 15,8
Impordi reaalkasv, % 27,9 2,1 10,2 11,6 14,8
Hõivatud, tuh. 566,3 575,9 582,7 582,7 585,1
Tootlikkuse kasv, % 8,8 4,0 4,0 4,1 5,4

* - prognoos