Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

MAAILMA MAJANDUS

Üldhinnang

Loodetud investeeringute ja eratarbimise taastumist ei ole veel märgata ei Euroopas ega USA-s, kuigi kevadel prognoosisid analüütikud maailmamajanduse elavnemise jätkumist kiirenevas tempos kogu käesoleva aasta jooksul.

Hinnasurve on enamikes suurmajandustes endiselt väike ning inflatsioonitempo püsib kontrolli all. Euroalal langes hinnakasv suvekuudel alla keskpanga poolt seatud 2 protsendi eesmärki ning USAs on inflatsioonitempo veelgi madalam. Selline olukord lubab keskpankadel hoida baasintresse lähikuudel viimaste aastate madalaimal tasemel ning stimuleerida majanduse elavnemist läbi odava laenuraha.

EESTI MAJANDUS

Üldhinnang

Eesti majanduse 6,5-protsendiline aastakasv teises kvartalis näitab, et väike ja avatud Eesti majandus on suurte välismaalt laenatud rahavoogude abil saavutanud oodatust suurema kasvu. Seejuures europiirkonnaga võrreldes oli Eesti SKP kasv teises kvartalis kiirem 6 protsendipunkti võrra.

Siiski on Eesti peamiste kaubapartnerite nõrga majanduskonjunktuuri tõttu meie ekspordimahtude kasv tänavu olnud eelnevate aastatega võrreldes madalam.

Esimese poolaasta investeerimisaktiivsust toetavad intresside püsimine kõigi aegade madalaimal tasemel, valitsussektori kasvavad kapitalikulutused ning Eesti mõistes pikaajalistele arengutele suunatud suurprojektide elluviimine infrastruktuuri vallas.

Välismaiste hinnasurvete alanemise tõttu vastab inflatsioonitempo erinevus Eesti ja euroala vahel üldjoontes prognoosi eeldustele. Augusti 2,6-protsendine hinnakasv jääb käesoleval aastal madalaimaks ja aasta kokkuvõttes ulatub inflatsioonitempo ca 4 protsendini. Sellise arengu realiseerumist toetab EKP hinnang järgnevate kuude euroala hinnakasvu stabiliseerumisest 2 protsendi taseme ümber.

Välisnõudlus

Esimeses kvartalis ulatus kaupade ekspordi nominaalne kasvutempo ilma allhanketa 7 protsendini ning teises kvartalis kiirenes see 13 protsendini. Varasemate aastatega võrreldes on olnud tagasihoidlikum ka teenuste eksport.

Teises kvartalis leidis aset teatav otseekspordi ja teenuste väljaveo kiirenemine, kuid toimumata jäi pööre välisnõudluse edasisele hoogsale paranemisele.

Sisenõudlus ja jooksevkonto

Eksporditulude kasvu märgatavalt ületav sisenõudluse areng on toonud kaasa jooksevkonto defitsiidi kasvu. Tuleb märkida, et oodatud ca 90 protsendi asemel katavad otseinvesteeringud jooksevkonto puudujääki hetkel vaid 50-60 protsendi ulatuses. See on kaasa toonud ka Eesti majanduse bruto- ning netovõlgnevuse kasvu paari protsendipunkti ulatuses.

Eesti Pank ei eeldanud nii suures mahus majanduskasvu finantseerimist varem kogutud reservidest ning välismaisest laenurahast. Samuti ei ole vastupidiselt ootustele karmistunud välismaine rahapoliitiline keskkond ja sisemaine säästmine ei ole suurenenud prognoositud tempos, vaid esialgsel hinnangul isegi vähenes aastatagusega võrreldes.

Finantssektor

Teise kvartali finantssektori arenguid mõjutas eelkõige soodne intressikeskkond ja sellest tingitud reaalsektori tugev laenunõudlus - pankade laenu- ja liisingportfelli kvartalikasv oli rekordiline. Samal ajal kannatas väärtpaberiturg maailmaturgude negatiivsete meeleolude vallas.

Kõige kiiremini kasvavad üksikisikutele väljastatavad laenud, mille jääk on suurenenud 8,2-lt 10,5-le protsendile SKP suhtes. Hoiuste kasv on samas olnud märksa tagasihoidlikum ning alates eelmise aasta III kvartalist on eraisikud laenanud rohkem kui hoiustanud. Samuti on suurenenud investeeringud kinnisvaraarendusse, sh ettevõtete põhitegevuse arvelt. Nimetatud areng on avaldanud hinnasurvet ärimaa hindadele ning investeeringute oodatav tasuvus ei pruugi vastata ootustele.

Pankade kapitaliseeritus on jätkuvalt tugev ning pankade likviidsuspuhver püsib adekvaatsel tasemel.

Valitsussektor

Majanduskeskkond on riigieelarve täitumiseks olnud oodatust soodsam ning esimesel poolaastal saavutatud eelarve ülejäägil oli välistasakaalu aspektist teatud positiivne mõju. Teise lisaeelarve välja töötamine tähendab, et eelarvepoliitika majanduse kohanemist lähikuudel enam ei toeta. Seetõttu saab välistasakaalu parandamisele säästmise suurendamise kaudu kaasa aidata ainult erasektor.

ETTEVAADE

Maailmamajanduse elavnemisprotsessi seiskumine ja suvekuude suured kõikumised rahvusvahelistel finantsturgudel sundisid korrigeerima rahvusvahelisi prognoose. Nii hinnatakse euroala keskmiseks majanduskasvuks 2002.aastal 1,1 protsenti ja 2003. aastal 2,5 protsenti - see on 0,2-0,3pp vähem kevadel prognoositust. USA puhul on korrektsioon allapoole olnud isegi ulatuslikum. Globaalse majanduskasvu taastumise väljavaadete märgatavast kärpimisest hoolimata ei ole enamikes prognoosides loobutud siiski veel teise poolaasta kasvustsenaariumist.

Eelnevast lähtuvalt on alust oodata Eesti ekspordikasvu kiirenemist, kuigi välisnõudluse nõrkuse tõttu on ebakindel, kas see toimub prognoositud ulatuses. Suurema tõenäosusega toimub see kaubaekspordi kui teenuste ekspordi puhul. Eesti usaldusväärsuse ja tasakaalulise arengu tagamiseks oleks soovitav investeeringute ja laenukasvu aeglustumine. Aastatel 2002-2003 tuleb suurendada kodumaist säästmist, kus kaalukas roll on eelarvepoliitikal.

Majanduse tasakaalustamise toetamine

Eesti viimaste kvartalite majandusareng viitab teatud riskidele, mis võivad pärssida majanduse jätkusuutlikkust. Eesti majanduse huvides on vajalik ohjeldada laenukasvu kiirust ning suurendada kodumaist säästmist. Olles konsulteerinud valitsuse ja turuosalistega, otsustas Eesti Pank rakendada meetmeid Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks. Esimeste sammudena on kavas:

1. Rahandusministeeriumiga on kokku lepitud valitsussektori hoiuste väljaviimine kommertspankadest. Valitsuse hoiustest kuni 1 miljard krooni paigutatakse ajutiselt turutingimustel Eesti Panka.
2. Koostöös Finantsinspektsiooniga on väljatöötamisel ettepanekud kommertspankadele laenutingimuste karmistamiseks.

Eesti Pank jälgib järgnevatel kuudel tähelepanelikult majanduse olukorda ning teeb vajadusel otsuseid tasakaalu toetavate meetmete laiendamise osas.

Eelnimetatud sammud on suunatud ekspansiivse rahapoliitilise keskkonna mõjude vähendamiseks ning laenukasvu vastavusse viimiseks majanduse hetke arenguga.

Tabel 1. Eesti olulisemad majandusnäitajad 1995-2002*

  1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 I p.a.
2002*
SKP reaalkasv (%) 4,3 3,9 10,6 4,7 -1,1 6,4 5,3 4,9
Põhiekspordi kasv (%) 21,6 11,8 48,8 18,8 -2,1 50,9 3,6 -14,2
Põhiimpordi kasv (%) 36,4 26,4 41 13 -8,5 43,1 4,1 -4,1
Jooksevkonto tasakaal (% SKP suhtes) -4,4 -9,2 -12,2 -9,2 -5,8 -7,5 -6,7 -11,7
Üldvalitsuse eelarve tasakaal (% SKP suhtes) -1,2 -1,5 2,2 -0,3 -4,6 -0,7 0,4 2,1
Tarbijahinna 12 kuu indeks (%) 29 23,1 11,2 8,2 3,3 4 5,8 4,2
Ekspordihinna 12 kuu indeks (%) 15,2 11,4 7,5 2,1 0 7,8 32,9 8
Kommertspankade koondbilansi maht (% SKP suhtes) 38,1 43,7 63,1 55,9 62,5 68,7 71,6 74,2
Välisomandi osakaal pangasektoris (% aktsiakapitalist) 29 33,4 44,2 60,7 61,6 83,6 85,4 86,3
Kommertspankade kapitali adekvaatsus (%) 13,7 12,1 13,5 17 16,2 13,2 14,4 14,7
TALSE muut (%)   60,3 65,6 -65,8 38,3 10,1 4,7 6,6
Kommertspankade koondportfelli maht (% SKP suhtes) 25,3 27,5 30,3 30,7 33,4 40,7 42,6 45,1
M2 (% SKP suhtes) 25,3 26,9 30,4 28,3 33,9 37,5 41,9 42,5
2 kuu TALIBOR (%)   7,9 15,7 18,1 5,1 6,1 3,9 3,8

*I p.a. 2002 - esialgne hinnang