• Kolmandas kvartalis maailma majanduskasv kiirenes, nafta hinnalanguse tõttu on viimastel kuudel ka inflatsioon mõnevõrra alanenud. Euroopa Keskpank otsustas esmakordselt peale 2,5 aastat baasintressi muuta.
• Eesti majanduskasv ulatus kolmandas kvartalis hinnanguliselt 10,8 protsendini, mis ületab oluliselt hinnaguliselt seitsmele protsendile liginevat potentsiaalset majanduskasvu. Inflatsioon näitab alanemise märke, langedes novembris 3,9 protsendile.
• Tööpuudus on alanenud seitsme protsendi tasemele, mis on madalaim näitaja peale 1993. aastat.
• Jooksevkonto puudujääk jääb hinnanguliselt 10 protsendi juurde oodatavast SKP-st. Välistasakaalu mõjutavad ühest küljest kiire ekspordi kasv ning teisalt kapitalikaupade suurenenud import, mis väljendus kõrges investeerimisaktiivsuses.
• Hinnang hetke finantsstabiilsusele on hea, samas saavutas eluasemelaenude võtmise kasvutempo sügiseks ajaloo kõrgeima taseme (aastakasv 57 protsenti).
• Tänavu kolmandas kvartalis kiirenes kinnisvarahindade aastakasv ca 30-le protsendile ning viimaste kuude arengud on seda veelgi süvendanud. Arvestades eluasemeturu kiirenenud hinnakasvu ning tõsiasja, et pangad on hakanud laenuotsustes üha enam lähtuma tagatisest kui kliendi maksevõimest, otsustas Eesti Pank karmistada eluasemelaenudega seotud regulatsioone pankadele. Selle tulemusena peavad pangad suurendama omakapitali osatähtsust laenutegevuses ning seega suureneb pankade omavastutus eluasemelaenude andmises.

MAAILMAMAJANDUS

Kolmandas kvartalis maailma majanduskasv veidi kiirenes ning lõppes eelmise aasta teisest poolest kestnud majandusaktiivsuse langusperiood. Aasta teisel poolel on elavnenud ka europiirkonna majandus ning 2005. aasta lõpust on oodata kasvu tugevnemist. Et praeguste majandusprognooside kohaselt oodatakse järgmiseks aastaks küllaltki kiiret majanduskasvu ka meie peamiste majanduspartnerite juures Läänemere regioonis, võib hetkel prognoosida Eesti majanduse jaoks suhteliselt soodsa väliskeskkonna püsimist.

Viimase kuu jooksul aset leidnud naftahindade langus on avaldunud peamiste majanduspiirkondade inflatsiooninäitajates. Nii USA (4,3 protsenti) kui euroala (2,5 protsenti) tarbijahindade aastakasv oli oktoobris madalam kui rekordtasemeid näidanud septembris. Kuigi naftahindade heitlikkus on viimastel kuudel kajastunud Euroopa Liidu riikide inflatsiooninäitajates, ei ole kõrged naftahinnad üldist hinnataset ning selle muutust iseloomustavat alusinflatsiooni siiski märkimisväärselt mõjutanud.

Peale kaht ja poolt aastat kahe protsendi tasemel püsimist tõstis Euroopa Keskpank (EKP) 1. detsembril baasintressi 2,25 protsendini, tuues põhjuseks kiirenenud krediidi, rahapakkumise ja tarbijahindade kasvu. Praeguste andmete kohaselt eeldatakse finantsturgudel, et EKP intressimäärad tõusevad 2006. aastal veel 0,5 protsendi võrra.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasv ja tarbijahinnad

Väga kiire majanduskasv jätkus esialgsetel andmetel ka 2005. aasta kolmandas kvartalis. Kui 2005. aasta esimesel poolel kasvas SKP 8,5 protsenti, siis kolmandas kvartalis kiirenes see esialgsel hinnangul 10,8 protsendini. Eesti majandus kasvas euroala omast kolmandas kvartalis 9,3 protsendipunkti võrra kiiremini ehk jätkus Eesti majanduse kiire lähenemine Euroopa Liidu keskmisele tasemele.

Tarbijahindade aastakasv kiirenes septembris 4,9 protsendini, kuid alanes novembriks 3,9 protsendile. Peamiseks inflatsiooni mõjutajaks Eestis on olnud heitlik ja raskesti prognoositav naftahind. Arvestades praeguseid kütusehindu ning eeldades, et need ei kalline, võib detsembris oodata inflatsiooni püsimist allpool nelja protsendi taset. Jaanuaris võib inflatsioon mitmete administratiivselt reguleeritud hindade, sealhulgas soojushindade kavandatud tõstmise tõttu taas ajutiselt kiireneda. Siiski prognoosib Eesti Pank, et järgmise aasta jooksul hinnatõus pidurdub ning 2006. aasta inflatsioonimäär langeb 3,4 protsendile.

Tööhõive ja tootlikkus

Tööpuudus langes 2005. aasta kolmandas kvartalis seitsme protsendi tasemele, mis on madalaim näitaja alates aastast 1993 - veel tänavu esimeses kvartalis oli tööpuudus 9,5 protsenti. Tööhõive kasv kiirenes kolmandas kvartalis 2,5 protsendini. Tegevusaladest jätkus hõive kasv jõudsalt ehituses ning kinnisvara, üürimise ja äriteenindusega tegelevas sektoris, mis on kinnisvaraturu õitsengu taustal igati ootuspärane; samuti jätkus hõive kasv hotellides ja restoranides.
Tööjõu tootlikkuse reaalkasv oli kolmandas kvartalis SKP kiirhinnangu põhjal reaalpalga 6,3-protsendilise kasvuga jätkuvalt kooskõlas.

Välis- ja sisenõudlus ning jooksevkonto

Jätkus Eesti kaubaekspordi hoogne kasv. Kaubaekspordi kasvutempo küll aeglustus kolmandas kvartalis 26,9 protsendile (eelmise kvartali 31,2 protsendilt), kuid oli jätkuvalt väga tugev meie peamiste majanduspartnerite impordikasvudega võrreldes. Ning kuna teiste riikide nõudlus importkaupade järele sel perioodil nii oluliselt ei paranenud, tähendas see Eesti ettevõtete turupositsiooni jätkuvat tugevnemist välisturgudel.

Kolmandas kvartalis kasvatasid sisenõudlust nii kiiresti kasvavatel sissetulekutel baseeruv tarbimine kui ka investeeringud laiemas tähenduses. Peale aasta väldanud vähenemist suurenes kapitalikaupade import kolmandas kvartalis 30 protsenti ning hinnanguliselt ületas investeeringute osakaal kvartalis 32 protsendi taseme SKP suhtes. Lõviosa investeeringutest on seotud kinnisvarasektoriga, mille arengut toetavad endiselt madalad intressid, pangalaenude järjest parem kättesaadavus ning sissetulekute kasvu hoogustumine.

Kolmanda kvartali jooksevkonto puudujääk oli samal tasemel teise kvartali (9,9 protsenti oodatavast SKP-st) omaga ning aasta kokkuvõttes jääb puudujääk hinnanguliselt 10 protsendi juurde oodatavast SKP-st.

Valitsussektor

Prognoositust kiirem majanduskasv tõi kaasa maksutulude jätkuva ülelaekumise. Oktoobrikuu lõpu seisuga laekus riigieelarvesse 81,2 protsenti aastaks plaanitust (eelmisel aastal samal ajal 78 protsenti). Kassapõhiselt arvutatud ülejääk moodustas septembris ca 4 mlrd krooni. Aasta lõpuks kujuneb valitsuse hinnangul ülejääk ca 2,5 protsenti SKPst. Arvestades kõrget majanduskasvu, on see ülejääk majanduse stabiilset arengut silmas pidades väga tervitatav ning sellist majanduspoliitikat tuleb jätkata.

Finantssektor

Üldine hinnang hetke finantsstabiilsusele on hea, kuid laenamisega seotud riskide kuhjumine tulevikku on muutnud majanduse senisest haavatavamaks. Viimaste aastate kiirest majanduskasvust lähtuv optimism on soodustanud laenuturu ja kinnisvarahindade väga kiiret kasvu. Selline areng suurendab omakorda ohte, et finantssektor on laenuvõtjate laenuteenindamisvõimet ülehinnanud ning riske alahinnanud.

Eluasemelaenude kasv käesoleva aasta teises kvartalis kiirenes ja saavutas sügiseks ajalooliselt kõige kiirema kasvutempo (57 protsenti). Kuigi eluasemelanude hoogne tõus on majandusarengu käesolevas faasis loomulik ning peegeldab Eesti elanike optimistlikke tulevikuväljavaateid, ületab praegune kasvutempo oluliselt majanduse tasakaalulisele arengule vastavat taset. Seetõttu on majanduspoliitliselt oluline tagada tingimused stabiilse majanduskasvu ja sissetulekute tõusu jätkumiseks ka laenumahtude juurdekasvu aeglustudes eelolevatel aastatel.

Viimastel aastatel aset leidnud üle 20 protsendi küündiv kinnisvara hinnakasv on ligi kaks korda ületanud sissetulekute kasvu. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis on kinnisvara hindade tõus veelgi kiirenenud, jõudes ligi 30 protsendi tasemele. Eluasemeturu ülehinnatus kätkeb endas riske, seda eriti olukorras, kus pangad on hakanud laenuotsustes pigem lähtuma tagatisest kui kliendi maksevõimest.
Eestis puudub kogemus, kuidas tegelikult reageerivad laenuvõtjad võimalikule halvenevale majandusolukorrale ning tõusvatele intressidele, pidades eriti silmas laenuvõtjate väheseid sääste võrreldes suhteliselt suurte võetud finantskohustustega.

Eelöeldut arvestades on Eesti Pank otsustanud karmistada eluasemelaenudega seotud regulatsioone pankadele:

•     Viies eluasemelaenude riskikaalu kapitaliadekvaatsuse arvutuses seniselt 50lt protsendilt 100le protsendile ehk teisisõnu peavad pangad eluasemelaenude rahastamisel suurendama omavahendite osakaalu;
•     Võrdse kohtlemise tagamiseks pöördutakse välispanga filiaalide ja välispanga omandis olevate tütarliisingute emapankade järelevalvete/regulaatorite poole ettepanekuga võimalusel rakendada kapitaliadekvaatsuse arvestuses Eesti residentidele antud eluasemelaenudele 100-protsendiline riskikaal;
•     Arvata kohustusliku reservi arvestusbaasi eluasemelaenu portfell 50 protsendi ulatuses juhul, kui pangal kehtib antud laenudele kapitaliadekvaatsuse arvestuses Eesti Panga poolt kehtestatuga võrreldes madalam riskikaal.

Nimetatud abinõude tulemusel peavad pangad suurendama omakapitali osatähtsust laenutegevuses ning seega suureneb pankade omavastutus eluasemelaenude andmises. Uute regulatsioonidega võib kaasneda laenutingimuste ülevaatamine pankade poolt.

Lisaks otsustas Eesti Pank teha valitsusele ettepaneku oluliselt vähendada või lõpetada eluasemelaenude intressimaksete mahaarvamine tulumaksust. Eluasemelaenudele kehtiv tulumaksusoodustus viib nende laenude tegeliku intressitaseme madalamale tähtajalise hoiuste intressidest ning annab laenuvõtjatele vale signaali seotud riskide arvestamiseks.