Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

  • Eesti majanduskasv on jõudnud haripunkti. Kolmandas kvartalis 11,6 protsendini küündinud kasv tuleneb peaasjalikult eratarbimisest.
  • Septembris ja oktoobris nafta odavnemise tõttu taandunud inflatsioon on küttehindade tõusu järel taas kasvuteel.
  • Tööhõive on endiselt kõrgtasemel, samas kui tootlikkus ja palgakasv ei ole ikka veel kooskõlas.
  • Laenukasv püsib lähiajal senisel tasemel, kuigi kinnisvaraturul on märke nõudluse vähenemisest.
  • Pankade finantsseisund on tugev ning kapitaliseeritus ja likviidsus praegushetke majanduskeskkonna jaoks piisavad. Pangasektori lühiajalised riskid on emapankade toel hästi juhitud.
  • Pangasektori peamine risk on laenuportfelli kontsentreerumine kinnisvaraarenduse ja -investeeringute rahastamise suunas.
  • Majanduse ja pankade tegevuskeskkonna riske hinnates otsustas Eesti Pank jätta järgmisel aastal kehtima hakkavates uutes usaldatavusnormides pankade kapitalinõude samale tasemele.
  • Majanduskasvu tipphetkel soovitab Eesti Pank võlakoormuse suurendamise asemel raha kõrvale panna.

MAAILMAMAJANDUS

Euroala majanduskasv viitab intressimäära jätkuvale tõusule
Kahe suure majanduspiirkonna, USA ja euroala majanduskasv on olnud üksteisele vastandlik. Ühendriikides kasv aeglustus, eelkõige kinnisvaraturu jahtumise tõttu. Novembri lõpust on odavnenud ka viimasel poolaastal stabiilsena püsinud dollar.

Euroala majanduskasv seevastu kiirenes. Teises ja kolmandas kvartalis oli see vastavalt 2,8 ja 2,7 protsenti ehk protsendipunkti võrra kõrgem kui 2005. aasta sügisel. Erinevalt USAst ootavad finantsturud euroalal intressimäära tõusu jätku. Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis 7. detsembril baasintressimäära 3,5 protsendile. Turud ootavad veel vähemalt ühte intressitõusu 2007. aasta kevadel.

EESTI MAJANDUS

Eesti majanduskasv tuleb sisenõudlusest
Statistikaameti eelhinnangul oli Eesti kolmanda kvartali majanduskasv 11,6 protsenti. Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on ületanud 11 protsenti juba 2005. aasta kolmandast kvartalist alates - seega peaaegu aasta jagu. Ekspordi, eratarbimise ning investeeringute kasvutempo vahekorras suuremaid muutusi toimunud ei ole. Majanduskasv on praegu haripunktis. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks see aga järgmisel aastal taanduma 8 protsendi lähedale. Tugeva sisenõudlusega seotud riskid vajavad endiselt hoolikat jälgimist.

Inflatsioon püsib nelja protsendi juures
Statistikaameti teatel kallinesid tarbijahinnad kolmandas kvartalis sama palju kui kahes eelmises ehk 4,4 protsenti. Naftahinna langus aitas septembris ja oktoobris hinnatõusu pidurdada, kuid alusinflatsioon (põhineb tarbijakorvil, mis ei sisalda toitu, alkoholi, tubakatooteid ega kütuseid) on siiski jätkanud kasvu. Novembris enam naftahinna odavnemine tunda ei andnud ning inflatsioon tõusis 4,6 protsendini. Palkade kiire kasvu tõttu kallinevad teenused ning gaasi ja kaugkütte oodatav hinnatõus annavad alust lähiajal oodata üle neljaprotsendilise inflatsiooni püsimist. Dollari odavnemisel võivad hinnasurved küll mõnevõrra leevenduda.

Eratarbimine kasvab kiirelt
Eratarbimise kasv andis majanduskasvu suurima panuse. Kolmandas kvartalis kiirenes jaekaubanduse kasv 19,7 protsendini. Eratarbimiskulutuste hoogsamale kasvule viitavad ka kolmandas kvartalis 12,7 protsendini kiirenenud keskmise netopalga reaalkasv ning jätkuvalt tempokas tööga hõivatute arvu kasv.
Investeerimisaktiivsus oli kõrge ka kolmandas kvartalis. Suures osas oli taas tegemist erasektori investeeringutega. Laenuvõtmine püsis aktiivne ja see tähendab ka välisvõla kasvu.

Tööhõive läbi aegade kõrgeim
Tööturu areng oli kolmandas kvartalis ootuspärane. Nõudlus uute töötajate järele on endiselt suur ning järjest enam ilmneb pakkumispoolseid piiranguid. Tööturu hea seis on soodustanud palkade kasvu, millega ei ole paraku kaasnenud sama kiiret tootlikkuse kasvu.
Registreeritud töötute arv langes novembri alguseks 12 000-le. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal on esmakordselt vabu töökohti (5000) rohkem kui registreeritud töötuid (3500); augustis oli seis veel võrdne. Töötajate arv püsis viimase 12 aasta kõrgeimal tasemel (650 000 inimest). Tööjõunõudlus kasvas eelkõige sisenõudlusele orienteeritud tegevusaladel: ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses ning veonduses, laonduses ja sides.

Eksporditurgude väljavaade hea
Kuigi kolmandas kvartalis oli märke ekspordi ja töötleva tööstuse kasvu aeglustumisest, ei ole väliskonkurentsile avatud sektorites konkurentsivõime halvenenud. Ekspordi kasv aeglustus peamiselt nafta ja elektroonikatoodete väljaveo aeglasema kasvu tõttu, mis on aga traditsiooniliselt olnud Eesti jaoks väikse lisandväärtusega ekspordiartiklid, st sisaldavad suures osas importi. Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduskasv püsib endiselt kiire, mis peaks soodsalt mõjuma Eesti kauba väljaveole.

Suured maksulaekumised tulenevad eratarbimisest
Jõuline majanduskasv tagas ka valitsuse tulude kiire kasvu ning maksude laekumine ületas prognoositud taseme. Suurima panuse andis taas sotsiaalmaks, mille laekumine kiirenes oktoobris 22,5 protsendile. Käibemaksu väga hea laekumise taga on eelkõige suurenenud eratarbimine. Riigieelarve ülejääk on küündimas nelja miljardi kroonini ehk kahe protsendini SKPst.

EESTI FINANTSSEKTOR

Viimasel poolel aastal on Eesti finantssektori seisund püsinud hea. Eesti Panga prognoosi järgi aeglustub majanduskasv paari lähiaastaga 7-8% tasemele. Kui aeglustumine toimub järk-järgult ja mõõdukalt, siis ei kaasne sellega finantssektorile olulisi tagasilööke. Pangasektori kapitaliseeritus ja likviidsus on praegusele majanduskeskkonnale sobival tasemel ning pangandussektori lühiajalised riskid on emapankade toel hästi juhitud.

Laenukasv ei vaibu
Eesti majandusseis on soodustanud elanike sissetulekute kasvu ning loonud soodsa pinnase optimismi suurenemiseks. Selle mõjul on majapidamiste laenukasvutempo püsinud 2006. aastal jätkuvalt väga kõrgel 60 protsendi tasemel. Majapidamiste võlakoormus, mis on tõusnud SKP suhtes 38 protsendini ja kasutatava tulu suhtes 70 protsendini, kasvab. Kuna nii laenusummad kui ka baasintressimäärad on tõusnud, on suurenenud ka majapidamiste kulud, mis lähevad laenu tagasimaksmiseks. Seni on sissetulekute kasv intressitõusu negatiivset mõju kompenseerinud. Viimase pooleteise aasta jooksul laenu võtnud peredel on suurem oht intresside tõustes või sissetulekute vähenemisel raskustesse sattuda.

Ettevõtete võla kasvutempo on püsinud üle 25 protsendi. Laenukoormuse suurenedes on kasvanud ettevõtlussektori finantsriskid. Põhitegevuse rahastamise kõrval võtavad ettevõtted üha enam laenu kinnisvara soetamiseks. See aga võib õõnestada ettevõtlussektori konkurentsivõimet ja kasumlikkust.

Kinnisvarale keskendumine suurendab pankade riske
Kuigi kliendihoiuste aastakasv on püsinud suhteliselt kiire (33 protsenti), tuleb lõviosa pankade väljalaenatavast rahast kommertspankade emaettevõtetelt Põhjamaades. Pankade laenuportfellide kvaliteet püsis kolmandas kvartalis jätkuvalt hea: üle 60 päeva viivises olnud laenude osakaal oli suhteliselt mõõdukal 0,3 protsendi tasemel.

Peamiseks pangasektorit ohustavaks riskiks võib kujuneda kinnisvaraarenduse ja -investeeringute liiga suur osakaal laenuportfellis. Varem pakkus kinnisvarasektor pankadele suurepärast riski ja tulu kombinatsiooni ning võimaldas hoogsalt tulusid suurendada. Tugev sõltuvus kinnisvaraturust suurendab aga pankade haavatavust, juhul kui sel turul peaks tekkima negatiivseid suundumusi.

Kinnisvaratehingute arv vähenemas
Eluasemeturul on nõudlus kõrge hinnataseme ja pakkumise suurenemise tõttu vähenenud. Kuigi kinnisvaratehingute maht oli kolmandas kvartalis pea poole suurem kui aasta tagasi, jäi see alla teise kvartali mahule. Samuti oli eluasemete ostu-müügitehingute arv kolmandas kvartalis 8-10 protsenti väiksem kui möödunud aasta teisel poolel. See näitab, et kinnisvaraturg on tasakaalustumas, kuna varasem suur nõudlus on pakkumise kasvu ja kõrgema hinnataseme tõttu taandunud. Nõudluse kahanemist väljendab ka eluasemetehingute keskmine väärtus, mille kasv aeglustus 2006. aasta kolmandas kvartalis korterite puhul 34 protsendile. See annab alust eeldada, et eluaseme ostu-müügi aktiivsuse kõrgperiood jäi möödunud aasta neljandasse kvartalisse.

Majanduspoliitiline kokkuvõte
Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis väga kiiresti. Kasv ületas taas jõukohast 7-8 protsendi taset ning oli mõnes sektoris ka inflatsiooniline. Majanduskasvu soodustab väga suur sisenõudlus, mis omakorda tugineb välismaalt rahastatavale laenubuumile ja sissetulekute kiirele kasvule. Samuti püsib ebakõla palga ja tootlikkuse kasvu vahel.

Sellises olukorras peab jätkuma majanduspoliitika, mis piiraks ülekuumenemise ohte. Seda on Eesti Panga senised sammud ning riigi eelarvepoliitika üldiselt toetanud. Eesti Panga meetmete mõjul suurendasid pangad kapitalipuhvreid, mis tähendab pankadele paremat valmisolekut raskemateks aegadeks.

Järgmisest aastast kehtima hakkavas uues kapitali adekvaatsuse arvutamise korras (Basel II) otsustas Eesti Pank säilitada kolmeaastaseks üleminekuperioodiks kapitali adekvaatsuse alamäära arvestuses 100protsendise riskikaalu eluasemelaenudele ning jääda krediidiriski osas tervikuna senise 10protsendise kapitalinõude juurde.

Praeguses majandussituatsioonis on jätkuvalt tähtis, et valitsuse eelarvepoliitika ei võimendaks majandustsüklit. Oluline on, et valitsus ja riigikogu ei asuks eelarvekulutusi veelgi suurendama, vaid et täiendav eelarvelaekumine suunataks reservidesse. Positiivseks tuleb pidada novembri lõpus valitsuse kinnitatud uut konvergentsiprogrammi, kus lisaks 2007. aastale on valitsus võtnud eesmärgiks hoida riigieelarve ülejäägis ka järgnevatel aastatel. Lähenevate valimiste valguses ei tohi unustada asjaolu, et praegune majandusolukord eeldab riigilt poliitikat, mis ei võimendaks niigi ülikiiret majanduskasvu.

Eraisikute ja ettevõtete riskid on võlakoormuse kasvades suurenemas. Signaalid, mis ootuspäraselt võinuks muuta laenuvõtjate hoiakuid (nt intressimäära tõus, stabiliseerumise ilmingud Tallinna korteriturul, eurole ülemineku edasilükkumine, märgid majanduse ülekuumenemise ohust), ei ole seni optimistlikke tulevikuootusi kahandanud. Selle põhjuseks võib pidada laenuvõtjate käitumise inertsust, mis eriti selgelt ilmneb nii uusi kinnisvaraarendusprojekte algatavate ettevõtete kui ka eluasemelaenu kavandavate majapidamiste puhul.

Praegusel majanduskasvu tipphetkel on nii laenuvõtjatel kui -andjatel aeg oma senised optimistlikud hoiakud üle vaadata, et säästmis-, investeerimis- ja laenuotsused vastaksid tulevase majandustsükli vajadustele ja riskidele.

Eesti Panga majandusprognoos*

  2003 2004 2005 2006 2007 2008
SKP, mld krooni 132,9 146,7 173,1 205,5 236,1 268,3
SKP reaalkasv, % 7,1 8,1 10,5 11,8 8,3 7,6
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi
(ÜTHI) inflatsioon, %
1,4 3,0 4,1 4,4 4,5 4,7
SKP deflaator, % 2,3 2,1 6,7 6,2 6,1 5,6
Jooksevkonto, % SKPst -11,7 -12,6 -10,4 -12,5 -13,5 -13,3
Võlgnevus välismaailma suhtes
(jooksevk. + kapitalik.); % SKPst
-11,2 -11,8 -9,4 -10,9 -12,2 -12,0
Eratarbimise reaalkasv, % 6,8 7,0 7,9 15,4 12,5 8,8
Valitsussektori tarbimise
reaalkasv, %
0,3 2,2 1,1 2,5 1,8 1,6
Investeeringute reaalkasv, % 7,0 13,5 12,7 14,7 12,0 9,7
Ekspordi reaalkasv, % 7,6 17,1 21,5 13,1 11,0 10,0
Impordi reaalkasv, % 10,6 15,2 15,9 14,9 12,6 9,8
Tööpuudus, % 10,0 9,7 7,9 5,7 5,1 5,1
Hõivatute arvu kasv, % 1,5 0,2 2,0 7,1 1,9 0,4
Lisandväärtus töötaja
kohta, kasv %
5,5 7,8 8,3 4,4 6,3 7,2
Reaalpalga kasv, % 8,6 5,9 8,3 12,0 10,6 9,3
Keskmise brutopalga kasv, % 9,7 7,8 11,4 15,8 15,1 14,1
Rahapakkumise nominaalkasv,
%
10,9 15,8 42,0 33,0 25,0 16,2
Krediidi nominaalkasv, % 26,9 33,0 50,4 45,5 34,9 21,1
Välisvõlg, % SKPst 66,0 78,3 86,0 81,8 90,4 98,5

* Seisuga november 2006