Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

  • Eesti majanduskasv oli esimeses kvartalis veel kiirem kui 2005. aasta teisel poolel.
  • Ekspordikasv aeglustus aasta alguses. Jooksevkonto puudujääk on kiirhinnangute järgi hakanud taas halvenema.
  • Eratarbimise kiirenev kasv tugineb jõulisele palga- ja laenukasvule.
  • Investeeringud mõnedes sisenõudlusele suunatud sektorites manitsevad ettevaatlikkusele. Eriti võib riske kaasneda investeeringutega ehitusse ja kinnisvarasse.
  • Kütusehindade mõju inflatsioonile väheneb eeldatavasti suvel; hinnakasv püsib sellele vaatamata oodatust kiirem.
  • 2006. aasta esimese kvartali andmetel ületas palgakasv esimest korda pärast 2003. aastat tootlikkuse kasvu; sellise tendentsi jätkumine alandaks märgatavalt Eesti konkurentsivõimet.
  • Eraisikute ja ettevõtete laenukoormus kasvab jätkuvalt väga kiiresti, samas kui kinnisvaraturul on märke hinnakasvu pidurdumisest.
  • Erinevalt eelmisest aastast kasvab tarbimislaenude maht hoogsalt, seda eriti kinnisvara tagatisel antud laenude osas.
  • Euroala intressimäärade tõus suurendab Eestis laenumakseid.

MAAILMAMAJANDUS

Maailmamajanduse näitajad head esimeses kvartalis

USA ja euroala majanduskasv oli esimeses kvartalis viimase aja tugevaim (vastavalt 3,6 ja 2 protsenti). Naftahinna tõus peatus mai alguses, kuid jätkus taas kuu lõpus. Toormehindade kasv on selgemalt hakanud avaldama survet ka teistele hindadele. Selle taustal on maailma finantsturgudel toimuv korrektsioon loomulik, eriti pärast varade hindade kiiret kasvu viimastel aastatel. Finantsturgusid mõjutab oluliselt ka rahapoliitiliste intressimäärade tõusu oodatav jätkumine maailma kõigis suuremates majanduspiirkondades.

Euroalal kallinesid tarbekaubad ja teenused soovitavast rohkem ning olid mais 2,5 protsenti kallimad kui aasta varem. Euroopa Keskpanga (EKP) eesmärk on hoida inflatsioon alla kahe protsendi. Selle piiri ületamine viimastel kuudel sundis 8. juunil EKP nõukogu tõstma keskset rahapoliitilist intressimäära 2,75 protsendile. EKP intressimääradest lähtuv EURIBOR on 2005. aasta septembri lõpust kerkinud 0,9 protsendipunkti. See tähendab, et laenude tagasimaksed on Eestis kallinemas.

EESTI MAJANDUS

Eesti kiire majanduskasv jätkub

Eesti majandus kasvas statistikaameti esialgsel hinnangul 2006. aasta esimeses kvartalis 11,6 protsenti, mis viitab sellele, et 2005. aastast väldanud märkimisväärne kasvutempo hoogustus veelgi. Kuigi ekspordimaht tõuseb, näitab majanduskasvu kiirhinnangu kõrvutamine olemasolevate välis- ja sisekaubanduse andmetega, et sisenõudluse ehk tarbimise ja investeeringute osatähtsus SKP kasvus suurenes 2006. aasta esimestel kuudel. Majandust mõjutavad endiselt ettevõtete ja eraisikute ülikiirelt kasvav laenumaht ning samuti märkimisväärne palgakasv, mis esimese kvartali andmete põhjal ületas tootlikkuse tõusu kaks korda.

Toiduainete ja kütusehinnad on hoidnud inflatsiooni eelmiste kuude tasemel

Statistikaameti teatel kallinesid tarbijahinnad mais eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4,7 protsenti. Inflatsioonisurve ei ole oluliselt alanenud ning ligikaudu kahe protsendipunktine erinevus euroala hinnakasvuga püsib.

Juba mitmendat korda viimase kahe aasta jooksul tuleb tõdeda, et kütuse kallinemine katkestas inflatsiooni langustrendi. Hiljemalt suve teises pooles on aga oodata, et maailmaturu kütusehinnad ei kiirenda enam inflatsiooni. Samas on oodatust enam kallinenud toiduained.

Eraisikud tarbivad aktiivselt

Eratarbimine kasvas käesoleva aasta alguses SKPst kiiremini elanike palgakasvu ning laenude hea kättesaadavuse tõttu. Sellele viitab jaekaubanduse läbimüügi jätkuvalt kiirenev kasvutempo, mis jõudis tänavu esimeses kvartalis 17 protsendini reaalhindades.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel saavutas eratarbijate kindlustunne maikuus taas uue rekordtaseme, tõustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 18 punkti võrra. Sissetulekute kasv oli samuti rekordiline: netopalga kasv ulatus juba 18 protsendini ning tööga hõivatute arv suurenes samuti ennenägematu 6,8 protsendi võrra. Keskmine pension tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18,4 protsenti. Palgaootuste edasine suurenemine võib hakata pärssima ettevõtete konkurentsivõimet.

Siseturule suunatud investeeringutega kaasnevad riskid

Investeerimisaktiivsus oli 2006. aasta esimeses kvartalis jätkuvalt. Kuigi investeeringud töötlevasse tööstusse on kasvanud, ei välista see ohtu, et mõnel ainult siseturule orienteeritud tegevusalal investeeritakse liiga palju. Investeeringud ehitusse, kinnisvaraarendusse ja muudesse siseturule orienteeritud majandusharudesse on kuni viimase ajani kasvanud märksa kiiremini kui investeeringud töötlevasse tööstusse.

Tööturu hea olukorra taustal teeb muret tootlikkus

Sisenõudluse ja investeerimisaktiivsuse kiire kasv kajastus ka tööturul. Uute töökohtade loomisega eelkõige kaubanduses, kinnisvarasektoris ja tööstuses jätkasid paranemist kõik peamised tööturunäitajad. Hõive kasv kiirenes 2006. aasta esimeses kvartalis 6,8 protsendini (tööd leidis 40 200 inimest), mis on statistikaameti andmetel kõrgeim hõive kasvumäär viimase kaheksa aasta jooksul[1].

Tööjõukulud on kasvanud ja kasumlikkus eeldatavasti langenud. Reaalpalga kasv (10,8 protsenti) ületas esimeses kvartalis tootlikkuse kasvu (4,5 protsenti) üle kahe korra, mis võib ohustada konkurentsivõimet. Töötlevas tööstuses oli palgakasv I kvartalis 15,8 protsenti (keskmisest 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem) ja hõive suurenes 5,3 protsenti (keskmisest 1,5 protsendipunkti võrra vähem). Et reaalpalga kasv töötlevas tööstuses ei ületaks tootlikkuse kasvu, peaks lisandväärtus seal kerkima vähemalt 16,8 protsenti.

Ekspordikasv mõnevõrra väiksem

Ekspordikasv on olnud tavapäraselt kiire, kuigi esimeses kvartalis selle kasvutempo aeglustus. Samas kiirenes töötleva tööstuse eksport kvartali arvestuses 12,7 protsendilt 15,7 protsendini. Kaubaekspordi kasvutempo mõningase alanemise on kompenseerinud suurenenud nõudlus siseturule orienteeritud tootmises ja teenindussektoris. Sellele vaatamata on majanduse kiire ja stabiilse kasvutempo hoidmiseks hädavajalik kaupade ja teenuste väljaveo mahu jätkuv tõus.

Kodumaise tarbimisnõudluse suurenemise tõttu kiirenes esimeses kvartalis kaubaimpordi kasv ning jooksevkonto puudujääk oli suurem kui eelmise aasta I kvartalis.

Riigieelarve tuntav ülejääk väga vajalik

Möödunud aasta teisel poolel kiirenes valitsussektori tarbimise kasvutempo isegi rohkem kui majapidamiste oma, kuid aasta kokkuvõttes valitsussektori lõpptarbimiskulude osatähtsus SKPs ei suurenenud. Tõenäoliselt jätkus sama areng ka 2006. aasta esimeses kvartalis ning valitsussektori tarbimiskulude kasv oli taas kiire.

Sisenõudluse hoogsa kasvuga kaasnevate riskide kahandamisel on peamine roll valitsuse ja keskpanga poliitilistel otsustel. Valitsus peab vältima eelarvepositsiooni nõrgenemist nii 2006. kui 2007. aastal. Eesti valitsus peaks eelarve hoidma vähemalt sama suures ülejäägis kui eelmisel aastal ehk 1,6 protsendi tasemel SKPst, mis tänavu tähendab kolme miljardi kroonist ülejääki. Ülejäägi vähenemine tähendaks sisenõudluse suurenemist.

EESTI FINANTSSEKTOR

Eluasemelaenude turul mõningaid stabiliseerumise märke

Finantssektori olukord on endiselt hea. Vaatamata riskivarade kiirele kasvule on pankade kapitaliseeritus tugev. Seda on soodustanud ka Eesti Panga poolt finantsstabiilsuse kindlustamiseks võetud meetmed. Tingituna senisest paremast juurdepääsust emapankade ressursile on hea ka pankade likviidsusseis.

Pankade laenuportfelli kõrge kvaliteet annab tunnistust sellest, et majapidamistel ja ettevõtjatel ei ole seni ilmnenud suuremaid raskusi võetud finantskohustuste täitmisega. Samas tuleb rõhutada, et praeguse ülisoodsa majanduskeskkonna tingimustes on laenuportfelli kõrge kvaliteet loomulik ning nii laenuandjad kui -võtjad peavad arvestama, et eelolevate kvartalite jooksul sissetulekute kasv aeglustub ning intressimäärad tõusevad. Keskmises perspektiivis võivad aeglustuv majanduskasv ning suurenevad intressikulud omakorda mõjutada laenuvõtjate maksevõimet ning vähendada laenumaksetest üle jäävat tulu.

Kui aasta esimestel kuudel laenunõudlus aasta algusele iseloomulikult mõnevõrra pidurdus, siis kvartali lõpus jätkus kiire kasv. Aprillis ulatus kodumaise finantseerimise aastakasv 53,9 protsendini. Alates 2005. aasta keskpaigast kiirenes eraisikute võla kasvutempo iga kuuga. 2006. aasta märtsis ületas laenukasv juba 63 protsenti, eluasemelaenuturul isegi 65 protsenti. Olulist rolli eluasemelaenude mahu kasvus mängis kinnisvarahindade tõus.

Eluasemeturul ületas nõudlus tunduvalt pakkumist, mistõttu hinnad ja tehingute mahud kasvasid 2005. aasta teisel poolel rekordiliselt. Kiire hinnakasvu tõttu vähenes pakkumine järjekordse hinnalae ootuses veelgi, mis omakorda avaldas hindadele suuremat survet. Nõnda kerkis eluhoonete ja korteritega tehtud notariaalsete tehingute keskmine väärtus 2005. aastal 34 protsenti (2004. aastal 23 protsenti). 2006. aasta alguses oli aga juba mõningaid märke võimalikust stabiliseerumisest, kuivõrd tüüpkorterite pakkumine suurenes. Ostu-müügihindade võimalikku muutust statistika siiski ei kinnita.

Tarbimislaenud kasvavad kiiresti

Eluasemelaenude kõrval on väga kiiresti kasvanud ka muud laenud. Kuigi tarbimislaenude kiire kasvutempo (2005. aastal 125 protsenti) on suuresti seletatav madala baastasemega, on see siiski selge märk selle laenutoote kiirest arengust. Kinnisvara kasutamine tarbimislaenude tagatisena viitab sellele, et majapidamised on hakanud osa kogutud rikkusest suunama tarbimisse. Tarbimislaenude maht kasvas kvartaliga 700 miljoni krooni võrra ning aastakasv kiirenes esimese kvartali lõpuks 78,5 protsendini.

Võlakoormuse kasv oli majapidamiste laenukasvust suuremgi. Majapidamiste võlg kasutatava tulu ja SKP suhtes kerkis 2006. aasta märtsi lõpuks aastaga vastavalt 15 ja 9,5 protsendipunkti võrra. Sellise kasvutempoga oli Eesti Euroopa üks kiireima võlakasvuga riike.

Kokkuvõtteks

Aasta alguse seisuga olid Eesti majandust ohustavad riskid suurenenud: sisenõudlus oli aastatagusest selgelt kõrgem, jooksevkonto puudujääk oli kasvanud ning inflatsioonitempo ei alanenud. Märgatavalt on suurenenud ülekuumenemise oht, millele võib järgneda inflatsiooni edasine kiirenemine ning 2008. aasta majanduskasvu oodatust ulatuslikum aeglustumine.

Väga oluline on jätkata senist majanduspoliitilist joont. Sisuliselt tähendab see vajadust hoiduda lisaeelarve koostamisest aasta teisel poolel või suunata lisaeelarve kaudu lõviosa maksude oodatavast ülelaekumisest pensionireservi ja teistesse reservidesse.

Selleks, et ohjeldada kinnisvaraturgu ja selle mõju sisenõudlusele, oleks jätkuvalt mõistlik kaaluda kõigi maksusoodustuste kaotamist (näiteks tulumaksusoodustus eluasemelaenude intressidelt) ning maamaksu baasmäära ajakohastamist vastavalt tegelikele turuhindadele. Veel kord tuleb rõhutada ka palkade ja tootlikkuse kasvu kooskõlalisuse vajalikkust.

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

 
  2003 2004 2005 2006* 2007* 2008* 2006 2007
SKP (mld krooni) 127,3 141,5 164,9 186,2 206,9 228,4 9,7 11,8
SKP reaalkasv (%) 6,7 7,8 9,8 8,1 7,6 6,9 1,4 0,7
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi
(ÜTHI) kasv (%)
1,4 3,0 4,1 3,6 3,0 3,7 0,2 0,1
SKP deflaatori kasv (%) 2,1 3,0 6,1 4,4 3,3 3,3 1,2 -0,1
Jooksevkonto (% SKPst) -12,0 -12,5 -10,5 -9,6 -9,4 -9,0 -1,1 -1,6
Võlgnevus välismaailma suhtes
(jooksevkonto + kapitalikonto);
% SKPst
-11,4 -11,8 -9,4 -7,9 -7,9 -7,5 -1,2 -1,7
Eratarbimise reaalkasv (%) 7,4 4,2 8,1 7,7 7,2 7,1 1,0 2,0
Valitsussektori tarbimise
reaalkasv (%)
5,9 6,9 7,5 9,4 7,0 6,9 1,8 -0,1
Investeeringute reaalkasv (%) 8,5 6,0 13,9 11,9 8,6 7,6 6,3 2,5
Ekspordi reaalkasv (%) 5,8 16,0 21,3 15,0 14,1 12,5 1,4 2,0
Impordi reaalkasv (%) 10,6 14,6 17,4 15,1 13,7 12,2 2,3 2,9
Tööpuudus (%) 10,0 9,7 7,9 7,0 6,4 6,2 -1,8 -1,8
Hõivatute muut (%) 1,5 0,2 2,0 1,3 0,6 0,3 0,3 0,2
Lisandväärtuse kasv töötaja
kohta (%)
5,1 7,6 7,6 6,7 6,9 6,5 1,1 0,5
Reaalpalga kasv (%) 8,8 5,1 7,7 8,3 7,1 6,7 1,6 0,2
Rahapakkumise nominaalkasv
(%)
10,9 15,8 42,0 33,0 25,0 23,0 20,0 10,1
Krediidi nominaalkasv (%) 27,7 31,8 49,4 40,1 30,7 22,7 10,3 7,4
Välisvõlg (% SKPst) 62,7 75,5 89,9 96,2 102,6 106,0 -0,8 3,0

*- prognoos

[1] Võrreldav statistika varasemate aastate kohta puudub.