• Eesti majandust iseloomustas 2003. aastal maailmamajanduse olukorda arvestades kiire, ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon.
• Kuigi eksporditulud eelmise aasta teisel poolel suurenesid, on see siiski ebapiisav majanduse tasakaalu otsustavaks parandamiseks.
• Majanduse kasvuallikaks on endiselt investeeringud ja eratarbimine. Madala intressitaseme mõjul kasvas majanduse võlakoormus 2003. aasta jooksul enam kui 80 miljardi kroonini (ehk üle 70 protsendini SKP suhtes).
• Tänu teenuste bilansi paranemisele suurenes jooksevkonto puudujääk oodatust vähem, kuid ulatus aasta kokkuvõttes siiski 13,7 protsendini SKP-st.
• Valitsussektori eelarve ülejääk oli mullu aegade suurim, ulatudes 2,6 protsendini SKP-st ning toetades oluliselt majanduse tasakaalu.
• Aasta kokkuvõttes sõltub majanduse kohandumine ekspordist, kusjuures kaupade ja teenuste väljavedu on näidanud viimastel kuudel elavnemise märke. Hinnasurved kujunevad eeldatavasti prognoositust madalamaks, vaatamata mitmetele 2004. aastaks planeeritud administratiivsetele hinnakorrektsioonidele.

MAAILMAMAJANDUS

Erinevate näitajate alusel on maailmamajandus üle saamas kaks ja pool aastat kestnud mõõnast. Siiski on arengud riigiti väga erinevad ning enamikes euroala riikides on elavnemine märgatavalt aeglasem. Majanduskasv oli 2003. aastal USA-s 3,1, euroalal 0,4 ja Jaapanis 2,7 protsenti. USA-s oodatakse intressitõusu sügisel, euroalal aga 2005. aasta alguses. USA dollari kurss euro suhtes püsib endiselt madalal.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasv ja tarbijahinnad

2003. aasta viimases kvartalis jätkus majanduskasvu elavnemine, mis esialgsel hinnangul kergitas sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvu ligi 4,8-protsendiliseks. Lisaks mõningasele ekspordi kasvule mängis endiselt kaalukat rolli sisenõudlus ehk kodumaised investeeringud ja tarbimine, millega kaasnes välisraha sissevool.

Eelmisel aastal kallinesid tarbijahinnad rekordiliselt vähe, vaid 1,3 protsenti. Ajaloo madalaima inflatsiooni põhjused peituvad toiduainete ja mootorkütuste oodatust suuremas odavnemises. Viimane on eelkõige tingitud dollari kursi nõrgenemisest euro suhtes. Samuti puudusid eelmisel aastal suured administratiivsed hinnatõusud, mis puudutanuks tarbija igapäevavajadusi. 2004. aasta alguses püsis hinnakasv endiselt ajaloo madalaima taseme juures.

Tööhõive ja tootlikkus

2003. aasta keskmine tööhõive kasv ulatus 1,2 protsendini. Erinevalt varasemast oli väike kasv iseloomulik enamikule tegevusaladele. Tööpuudus langes 2003 neljandas kvartalis 0,2 protsendipunkti võrra 9,3 protsendini, so Vene kriisi eelse tasemeni.

Kogu 2003. aasta jooksul jätkus kiire palgatõus. Aasta kokkuvõttes kasvasid reaalpalgad keskmiselt 8,3 protsenti (2002 seitse protsenti). Neljandas kvartalis alanes palgakasv küll 7,9 protsendini, jäi aga majanduskasvuga võrreldes endiselt kiireks. Tööjõukulude kasv ületas aasta kokkuvõttes tootlikkuse kasvu.

Välisnõudlus

Eesti ekspordi sihtturgude impordinõudlus oli neljandas kvartalis jätkuvalt madal ning otseekspordi aastakasv aeglustus mõnevõrra eelmise kvartaliga võrreldes, olles 14,3 protsenti. Aasta kokkuvõttes kiirenes Eesti otseekspordi kasvutempo 11,8 protsendini (2004 jaanuaris 16,6 protsendini). Kogueksport kosus 2002. aasta madalseisu järel mullu 10 protsenti. Kuigi eksporditulude osa majanduskasvus 2003. aasta teisel poolel suurenes, oli see siiski majanduse tasakaalu märgatavaks parandamiseks ebapiisav.

Sisenõudlus ja jooksevkonto

Sisenõudluse suurimaks kasvuallikaks on endiselt investeeringud. Kapitalikaupade import suurenes neljandas kvartalis 26,7 protsenti ning investeeringute osakaal ületas 32 protsendi taseme SKP suhtes. Tänu teenuste bilansi paranemisele suurenes jooksevkonto puudujääk oodatust vähem, kuid ulatus aasta kokkuvõttes siiski 13,7 protsendini SKP-st. Kui 2002. aasta jooksevkonto puudujäägi suurenemise peamiseks põhjuseks oli kaupade ja teenuste bilansi halvenemine, siis 2003. aastal toimus peamine halvenemine tulude bilansis.

Finantssektor

2003. aasta neljandas kvartalis jätkus madala intressitaseme mõjul reaalsektori võlakoormuse suurenemine, mille juurdekasv ulatus aasta kokkuvõttes ca 10 miljardi kroonini. Sarnaselt aasta eelnenud kuudele suurenes enim eraisikute võlakoormus. Aasta lõpus moodustasid eraisikute eluasemelaenud ning -liisingud inimeste võlgadest 72 protsenti, õppelaenude osatähtsus püsis 11 ja autoliisingu osatähtsus 8 protsendi juures. 2004. aasta alguses püsis laenude kasvutempo endiselt tasemel, teatav laenukäibe langemine oli tingitud hooajalistest teguritest.

Pankade kapitaliseeritus on jätkuvalt kõrge ja laenukvaliteet hea. Pangandussektori kasumlikkus püsis 2003. aastal vaatamata kahanenud intressimarginaalidele stabiilsena, auditeerimata andmetel teeniti 2003 aastal konsolideeritult 2,7 miljardit krooni kasumit. Intressitulu kasvu pidurdumine ei takistanud kogutulude kasvu, mille allikateks kujunesid tulud teenustasudelt ja finantstehingutelt.

Valitsussektor

Valitsussektori sääst ulatus aasta kokkuvõttes 2,6 protsendini aastase SKP suhtes, mis on aegade parim näitaja ning aitas oluliselt kaasa Eesti majanduse tasakaalustamisele. Jätkus viimastele aastatele iseloomulik suundumus, kus keskvalitsuse ülejäägile on vastukaaluks kohaliku võimutasandi puudujääk. 2004. aasta alguses jätkus suhteliselt tugev riigieelarve tulude laekumise kasv.

Kokkuvõtteks

Eesti Pank märkis detsembris 2003, et hoolimata Eesti suhteliselt heast majanduskasvust, mida toetab EL-i liikmelisus ja aegade kõrgeimal tasemel püsiv usaldusväärsus, on Eesti majanduses näha mitmeid riske. Välisraha suur sissevool, sellega kaasnev suur tarbimine ning teisalt oodatust aeglasem ekspordikasv hoiavad kõrgel Eesti jooksevkonto defitsiiti ja ohustavad edasist arengut.

Võrreldes aasta lõpuga ei ole olukord halvenenud ning ekspordi poolel on märgata mõningaid elavnemise märke. Möödunud paari kuu jooksul on rakendatud mitmeid samme, mille eesmärgiks on majanduse tasakaalustamise toetamine.

Riigieelarve tasakaalus või pigem ülejäägis hoidmine on usalduse säilitamiseks riigi majanduspoliitika suhtes määrava tähtsusega. Seetõttu on valitsussektori 2,6-protsendiline ülejääk 2003. aastal väga oluliseks signaaliks. Positiivsena tuleb esile tuua 2003. aasta teisest lisaeelarvest loobumist. Uue eelarvestrateegia koostamisel on soovitav lähtuda lahendustest, mis ei suurenda sisenõudlust ning ei tekitaks täiendavaid surveid majanduse tasakaalule.

Eesti Pank saatis detsembris 2003 koos Finantsinspektsiooniga kirja pankadele, kus juhiti tähelepanu laenustandarditele, et kindlustada nende ajakohasus ja järgimine. Üldiselt hoiavad pangad omafinantseerimise standardeid, arvestavad laenuvõtja tulevast sissetulekut ning intressitundlikust. Eesti Pank säilitas panga presidendi määrusega krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude nii eri- kui ka üldmäära 13 protsendi tasemel, samas kui europiirkonnas on määraks kaks protsenti. Lisaks lõpetas Eesti Pank kohustusliku reservi nõude täitmisel ühe soodustuse ehk sularahakassa arvessevõtmise reservinõude täitmisel. Sularahakassa arvestatavuse suurus pankade peale on hetkel ligi miljard krooni ning peale soodustuse kaotamist peavad pangad hoiustama sellevõrra rohkem vahendeid Eesti Pangas või soetama kohustuslike reservide täitmiseks täiendavalt sobilikke välisvarasid.

Siiski nõuab laenuturu stabiilsuse hoidmine jätkuvat tähelepanu, mitmepoolset koostööd ning riigi, eraisikute ja ettevõtete tasakaalukust oma majandusotsustes. Aasta kokkuvõttes sõltub majanduse kohandumine ekspordist, kusjuures kaupade ja teenuste väljavedu on näidanud viimastel kuudel elavnemise märke. Hinnasurved kujunevad eeldatavasti prognoositust madalamaks, vaatamata mitmetele 2004. aastaks planeeritud administratiivsetele hinnakorrektsioonidele.

Tabel 1. Majanduse põhinäitajad 2001-2005

*   Prognoos, november 2003. Regulaarne kevadprognoos valmib mais 2004.
** Tegelik näitaja
Hõive näitaja kehtib vanusegrupi kuni 69-aastased kohta; kõik näitajad on aasta keskmised, v.a. rahapakkumise ja krediidi reaalkasvud, mis iseloomustavad aasta lõpu seisu.