Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

Postitatud:

28.08.2007

Eesti majandus kohandub ootuspäraselt

Eesti majanduse senist arengut 2007. aastal iseloomustab sujuv kohanemine pärast viimaste aastate ülikiiret kasvu. Majanduskasv aeglustus teises kvartalis 7,3 protsendini. Aeglustumise peamine põhjus oli sisenõudluse ehk investeeringute ja tarbimise juurdekasvu järkjärguline vähenemine. Uute laenude kogumaht vähenes jätkuvalt, kinnisvaraturg tasakaalustus ning esialgsete hinnangute järgi on möödumas ka eratarbimise tipp. Samal ajal jätkus Eestis uute töökohtade loomine ning töötus vähenes rekordiliselt madalale, 5 protsendi tasemele. Kaupade väljaveo juurdekasv jätkus samuti küllaltki hoogsalt - võrreldes esimese kvartaliga oli teise kvartali kasv mõnevõrra kiiremgi. Üldjoontes on majanduse senine areng kulgenud Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi kohaselt.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on tarbijahindade kallinemine aasta esimesel poolel olnud prognoositust mõnevõrra kiirem. Selle aasta juulis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele - 6,4 protsendini - tõusnud inflatsiooni kõige olulisemad põhjused olid toiduainete üldine kallinemine maailmas ning soojusenergiale ja ahjuküttele Eestis seni erandlikult rakendatud madalama käibemaksumäära kehtivuse lõpp. Järgmise aasta alguses ootame sisenõudluse edasist aeglustumist ning sellest tulenevalt ka hinnasurvete nõrgenemist. Siiski lükkavad 2008. aastaks kavandatud maksupoliitilised sammud tarbijahindade kasvutempo tuntava aeglustumise mõnevõrra edasi.

Jooksevkonto puudujääk (kodumaiste säästude ja investeeringute vahe) absoluutmahus püsis Eesti Panga esialgsel hinnangul esimese kvartali tasemel, mis on kooskõlas sisenõudluse ja laenukasvu esialgse aeglustumise ning ekspordi kasvuga.

Vaatamata kasvutempo sujuvale aeglustumisele, ei ole kadunud majanduse pehmet maandumist ohustavad tegurid. Suurim oht on reaalpalkade tööjõu tootlikkuse kasvust kiirem kasv, mis ohustab eelolevatel aastatel Eesti majanduskasvu ning takistab inflatsiooni alanemist. Konkurentsivõime vähenemisega seotud riskide minimeerimiseks on oluline, et nii tööandjad kui ka töövõtjad kohandaksid oma käitumist selliselt, et palga- ja tootlikkuse kasvu erinevus hakkaks vähenema.

Samuti sõltub majanduse tasakaalustatud areng kinnisvaraturu oodatud jahenemise taustal suuresti pankade konservatiivse ja kõiki riske arvestava laenupoliitika jätkumisest. Oluline on laenumahtude aastakasvu hoidmine tasemel, mis on kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga. Kui majanduse tasakaalunäitajate paranemine aeglustub, võib see kõigutada välisinvestorite ja reitinguagentuuride usku Eesti majandusse ning seda oludes, kus Ameerika Ühendriikide kinnisvarasektori muutunud olukorrast alguse saanud halbade laenude probleemi süvenemine on hakanud mõjutama üleilmset finantssektorit.

Majanduse sujuva kohandumise toetamisel on endiselt võtmeroll riigi eelarvepoliitikal. Eesti Pank on jätkuvalt seisukohal, et 2007. aasta eelarve ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemele ning tuleb hoiduda kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu. Samuti on vajalik anda selge signaal, et valitsus on riskidest teadlik ja soovib neid maandada 2008. aasta riigieelarve ja 2008.-2010. aastaks kavandatava eelarvepoliitika kaudu.

Eesti Panga hinnangud ja soovitused

Eesti Pank eeldab, et Eesti majanduskasv aeglustub järk-järgult. Mõnevõrra on suurenenud järsema kohandumise oht. Eesti majandust ohustavad riskid peituvad siinse kinnisvarasektori hinnaarengus ja tööturu pingete kasvus.

  • Majapidamised ja ettevõtted peavad palgakujunduses säilitama realistlikud ootused. Ettevõtted ei suuda säilitada ülikiiret palgakasvu, kui tootlikkus ei kasva märgatavalt. Seetõttu tuleb kõigil oma tulevikuplaanides arvestada tulude kasvu võimaliku pidurdumisega. Oluline on säilitada paindlik palgakujundus. Töötasu suurenemine peab otseselt sõltuma tootlikkuse oodatavast kasvust ettevõtetes ja majanduses tervikuna.
  • Inflatsioon on viimastel kuudel kasvanud oodatust hoogsamalt, seda nii kiirelt kasvavate palkade kui ka mitmete välistegurite toel. Majanduse kohanemise jätkudes peaksid järgmisel aastal vähenema ka inflatsioonisurved, kuigi aktsiisitõusud hoiavad inflatsiooni alanemist veel mõne aja tagasi.
  • Laenuturul on toimunud oodatud jahenemine. On oluline, et pangad hoiaksid laenumahtude aastakasvu tasemel, mis oleks kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga.
  • Eesti majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat. Käesoleval aastal tuleks koondeelarve ülejääk hoida eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis tähendab, et valitsus peab hoiduma täiendavatest kulutustest käesoleval aastal. Arvestades erinevaid riske ja rahandusministeeriumi küllaltki optimistlikku prognoosi järgmisteks aastateks, peaks 2008. aasta eelarve ülejääk olema ca 2 protsenti. See tähendab, et valitsuskulutusi ei tohiks suurendada võrreldes kevadel planeerituga.
  • Eesti huvides on võtta euro kasutusele võimalikult kiiresti. Praeguste andmete kohaselt ei juhtu see varem kui 2011. aastal. Üleminek eurole maandab riske ning teeb Eesti pikaajaliste majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamise lihtsamaks.

Ülevaade tähtsamatest arengutest

Väliskeskkond on püsinud soodne
Viimase paari aasta jooksul on välisnõudlus olnud eksportiva sektori jaoks väga soodne ning majanduskasv on olnud prognoositust kiirem. Euroopa majanduskasv püsis 2007. aasta alguses väga lähedal keskmisele kasvupotentsiaalile. Käesoleva aasta teises kvartalis aeglustus Euroopa majanduse kasvutempo oodatust rohkem, kuid Eesti lähinaabrite majanduskasv oli jätkuvalt kõrge.

Nafta ja muu toorme hindade tõus on jätkunud kiires tempos. Juulis ja augusti esimestel päevadel jõudsid uutele rekordtasemetele nii nafta hind kui üldine toormehindade CRB indeks. Neist esimene tõusis juuli lõpus 78.21 dollarini barrelist, mis on uus ajalooline rekord, ning toormehinnad on aasta algusest kasvanud ligikaudu 15 protsenti.

Kuigi üleilmne inflatsioon püsib stabiilselt madal, ei pea Euroopa Keskpank hinnasurveid olematuks ning turuosalised ootavad intresside tõustsükli jätkumist euroalal.

Maailma majandusarengu üheks tähelepanuväärivamaks nähtuseks viimasel ajal võib pidada USA kinnisvarasektori muutunud olukorrast alguse saanud halbade laenude probleemi süvenemist ning selle edasikandumist finantssektorisse. Praegu ei ole alust arvata, et finantsturgudel toimuval riskide ulatuslikul ümberhindamisel oleks oluline mõju maailma ja Euroopa Liidu (ning seeläbi Eesti) majandusele. Sellele vaatamata tuleb üldist riskikartlikkuse kasvu silmas pidades ka Eestis igaks juhuks arvestada välisnõudluse kasvutempo võimaliku aeglustumisega.

Eesti majanduskasv aeglustus ootuspäraselt
Statistikaameti esialgse hinnangu järgi aeglustus Eesti majanduskasv käesoleva aasta teises kvartalis 7,3 protsendini. Aeglustumine oli iseloomulik nii siseturule suunatud tegevusaladele kui ka eksportivale sektorile. Sisenõudluse kasvutempo alanes nii eratarbimise kui investeeringute arvel. Eratarbimise kõrgpunkt jäi eeldatavasti 2006. aasta lõppu ja käesoleva aasta algusesse. Majanduskasvule võisid teatud piiratud mõju - esialgsel hinnangul kuni 0,5 protsendipunkti - avaldada ka pingestunud suhted Venemaaga, mistõttu olid häiritud nii toormehanked kui vähenesid ka nafta ja naftatoodete transiidiga seotud tulud.

Kaupade ja teenuste ekspordi keskmine kasvukiirus on jäänud suureks, kuigi kaubagruppide ja turgude lõikes on olukord erinev. Kuigi koguekspordi kasvutempo on eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses oluliselt aeglustunud, siis paljuski on tegu nn. transiidi iseloomuga kaupadega. Nafta ja elektroonikasektori toodangut kõrvale jättes pole alust arvata, et muude sektorite konkurentsivõime oleks välisturgudel oluliselt halvenenud.

Tegevusalade lõikes oli kasv endiselt keskmisest oluliselt kiirem ehituses, panganduses ning jaekaubanduses. Seevastu tööstusettevõtete kindlustunne juulis mõnevõrra halvenes, langedes kahe aasta tagusele tasemele. Ettevõtjad muutusid tulevasi arenguid prognoosides ettevaatlikumaks, piiravaks teguriks peetakse varasemast vähem kasvanud nõudlust. Samuti võib kinnisvaraturuga seotud riskide realiseerumine kaasa tuua ehituse kasvutempo aeglustumise.

Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoosis Eesti Pank sel kevadel 8,4 protsenti, mis on lähedane esimese poolaasta keskmisele. Eesti Panga uus sügisprognoos valmib oktoobris.

Pinged tööturul pole veel leevenenud
Majanduse aeglasemast kasvust hoolimata suurenes töökohtade arv, kuigi senisest aeglasemas tempos. Käesoleva aasta teises kvartalis töötas Eestis 1,3 protsenti rohkem inimesi kui aasta varem, tööhõive kasvas 62,9 protsendini töövõimelisest elanikkonnast ning töötuse määr alanes 5 protsendi tasemele.

Tööjõu tootlikkuse juurdekasv - 5,9 protsenti - on kiirem kui möödunud aastal. Tootlikkuse kasvutempo püsimine praegusel tasemel on eelduseks investeeringute ja kiire majanduskasvu jätkumisele ka eelolevatel aastatel. Samas on palgakasvu aeglustumise kohta veel vähe otseseid märke. Reaalpalga kasv on endiselt kiire, mistõttu inimeste ostujõud kasvab ja ettevõtted peavad kandma täiendavaid kulusid. Kuni püsib oht, et samaaegne tootlikkuse kasv ei ole piisav, ohustab palgakasv sel moel jätkuvalt ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Käesoleva aasta teises kvartalis loodi enamik töökohtadest teeninduses ja Eesti turule orienteeritud sektoris. Näiteks võib välja tuua, et ehitussektoris ei ole alates 1980. aastate lõpust olnud hõivatud nii palju töötajaid kui praegu. See viitab omakorda asjaolule, et ehkki kasvutempo ei küüni enam eelmise aasta tasemele, ei ole tsükli tipp ehituses veel möödas.

Laenu- ja liisinguturg on rahunemas
Arvestades kinnisvaraturu oodatud jahenemist, sõltub majanduse tasakaalustatud areng olulisel määral pankade konservatiivse ja kõiki riske arvestava laenupoliitika jätkumisest. Oluline on hoida laenumahtude aastakasv tasemel, mis on kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga.

Pankade ja nende liisingufirmadest tütarettevõtete laenu- ja liisingportfellide kogumaht oli esimese poolasta lõpus 42 protsenti suurem kui aasta tagasi. Samal ajal on laenujäägi mahu kasv aastaga oluliselt langenud. 2007. aasta esimesel poolaastal kasvas pankade laenu- ja liisingportfell 31 miljardit krooni. See on praktiliselt võrdne 2006. aasta esimesel poolel välja antud laenude mahuga ning on väiksem möödunud aasta teisel poolel välja antud laenude kogusummast.

Pangalaenude kasvutempo aeglustumine peegeldab peamiselt eluasemelaenude aeglasemat, aasta arvestuses 49 protsendile taandunud kasvu. Tarbimislaenude juurdekasv on eluasemelaenude omast endiselt kiirem. Laenuturu aeglustumine sai suuresti alguse teises kvartalis. Kõige selgemalt avaldus see juunikuus, kui mahuliselt anti välja 23 protsenti vähem laenusid kui eelmise aasta samal perioodil. Eluasemelaenude käive jäi juunis ja juulis esmakordselt viimaste aastate jooksul alla eelneva aasta sama kuu taset. Ka tarbimislaenude maht kasvas juunis 1/3 võrra vähem kui varasematel kuudel.

Laenuturul toimunud muutuste üks peamine põhjus on nõudluse vähenemine, mis on omakorda tingitud viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud intressimääradest ja kinnisvarahindade järsust tõusust. Samuti on oma osa pankade konservatiivsemal laenupoliitikal, kus võetakse arvesse laenuvõtjate kõiki riske. Laenukasvu pidurdumisele aitab ka edaspidi kaasa intressimäärade oodatav kasv. Ettevõtluse rahastamise poolelt vaadatuna on positiivne, et finantseerimisportfellide kasvutempo aeglustumine on seotud eeskätt sisenõudlusele orienteeritud tegevusaladega.

Pankade laenuportfellide kvaliteet on endiselt hea. Laenud, mille intresside või põhiosa graafikujärgsed tagasimaksed on hilinenud üle 60 päeva ehk nn. halvad laenud, moodustavad pankade poolt välja antud laenude kogumahust kõigest 0,4 protsenti.

Inflatsioonisurved lähiajal püsivad
Vaatamata Eesti majanduskasvu aeglustumisele ei ole inflatsiooni aeglustumist lähihorisondis oodata. Aasta esimesel poolel kõikus tarbijahindade aastakasv 4,7 ja 5,8 protsendi vahel. Inflatsiooni suurenemise taga on olnud nii tugev nõudlus ja kiirelt kasvanud palgad kui ka mitmed välised tegurid.

Juulikuu inflatsioonitempo oli viimase kolme aasta kõrgeim, 6,4 protsenti, kuid selle tegi erandlikuks kõrgema käibemaksu rakendamine soojusenergiale ja ahjuküttele. Lisaks soojusenergia kallinemisele tõusid juulis märkimisväärselt ka piimatoodete hinnad. Oluline osa piima ja piimatoodete 4,6 protsendilises kallinemises on maailmaturul hüppeliselt tõusnud piimapulbri hinnal.

Inflatsioonitempo aeglustumine eeldab sisenõudluse, eelkõige eratarbimise kasvutempo edasist aeglustumist siseturul, mis omakorda on seotud laenamise ja sissetulekute kasvu aeglustumisega. Eeldatavasti näeme aasta teisel poolel nõudlussurvete vähenemist koos majanduskasvu aeglustumisega. Sellest tulenevate hinnasurvete nõrgenemist on oodata järgmisel aastal. Siiski lükkavad 2008. aastaks kavandatud maksupoliitilised sammud tarbijahindade kasvutempo tuntava aeglustumise mõnevõrra edasi.

Valitsusel tuleb jätkata konservatiivset poliitikat
Valitsuse kulutused kasvasid 2007. aasta esimesel poolaastal küll kiiresti, kuid siiski aeglasemalt kui tulud. Esimeses kvartalis oli koondeelarve ülejääk lähedane 2006. aasta keskmisele ning moodustas 3,5 protsenti SKPst. Teises kvartalis kujunes valitsemissektori koondeelarve ülejääk väiksemaks ning ei ületanud 3 protsenti SKPst.

Valitsus on seni hoidnud eelarve ülejäägi eelmise aastaga võrreldaval tasemel. 2007. aasta esimesel poolel on eelarvepoliitika seega üldiselt toetanud sisenõudluse järkjärgulist aeglustumist ja majanduse pehme maandumise stsenaariumi. Eesti Pank on seisukohal, et niisugust poliitikat tuleb jätkata ka teisel poolaastal. Juulikuu lõpuks oli koondeelarve jooksva ülejäägi suurus kasvanud 3 miljardi kroonini, mis on jällegi eelnevate aastate juulikuu seisudega võrreldes samas suurusjärgus.

Eesti Panga hinnangul peab valitsus jätkama konservatiivset joont. Vältida tuleks täiendavate kulude tegemist 2007. aastal, samuti 2008. aasta eelarve koostamisel. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jätkub lähiaastatel Eesti majanduse kiire kasvutempo, mida toetab nii sisenõudlus kui ka eksport. Arvestades sellise arengu asetleidmisel jätkuvaid nõudlusepoolseid surveid, on valitsusel vaja järgmistel aastatel jätkata konservatiivset poliitikat ning taotleda vähemalt 2 protsendi suurust koondeelarve ülejääki SKPst. Lisaks peab valitsus olema valmis majanduse langusfaasis vajadusel kärpima kulusid juhul, kui praegune prognoos liiga optimistlikuks osutub.

Lisainfo:
Livia Kulm
Avalike suhete büroo juhataja
Tel: 6680 745
GSM: 5291 449
[email protected]