Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar, detsember 2002

Vaatamata maailmamajanduse nõrkusele on Eesti majanduse kasv 2002. aastal püsinud tugevana

  • 2002. aasta prognoos: SKP kasv 5,3%, inflatsioon 3,7%, jooksevkonto puudujääk 11,1%.
  • Sisenõudlus endiselt kõrge, kuid hoolimata nõrgast välisnõudlusest on ekspordimahtude ning tootmise kasv püsinud stabiilsena pea kõikides majandusharudes. Jooksevkonto endiselt suures puudujäägis, laenuraha sissevool jätkub, kuid on stabiliseerumise märke
  • Sammud majanduse tasakaalustamise toetamiseks on mõjunud positiivselt, täieliku mõjuulatuse hindamiseks vajalik pikem ajaperiood
  • Peamine risk pankade välislaenamise kiirenemine; majanduse tasakaalustamise toetamiseks ei välista Eesti Pank täiendavaid meetmeid
  • Negatiivselt mõjuks jooksevkonto puudujäägi suurenemine ning välisinvesteeringute aktiivsuse vähenemine. Praeguse poliitika jätkumisel on oodata majanduse kogutoodangu ja sissetulekute kasvu jätkumist ka järgmisel aastal
  • 2003. aasta prognoos: SKP kasv 5%, inflatsioon 3,3%, jooksevkonto puudujääk väheneb 9,4%-le
  • Peamised majanduslikud riskid on sisenõudluse surve palgakasvuks ning inflatsiooni kiirenemiseks, EL-i ja Skandinaavia majanduskasvu taastumise edasilükkumine, takistused Eesti ühinemisel EL-iga

MAAILMA MAJANDUS

Maailmamajanduse oodatud kasvu saavutamine on lükkunud edasi vähemalt 2003. aasta teise poolde. Europiirkonna tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 0,8-0,9 protsenti ning USA-s 2,2-2,4 protsenti, mis on tunduvalt vähem kevadistest hinnangutest. Suhteliselt kiirem on kasv olnud Eesti peamistel eksporditurgudel Skandinaavias ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Majanduskasvu taastumise viibimine ning madalam inflatsioonisurve võimaldab hoida keskpankadel baasintresse aastakümnete madalaimal tasemel. Majanduskasvu ärgitamiseks langetas USA keskpank novembris taas 0,5 protsendipunkti võrra baasintresse. Euroopa Keskpank pole intresside alandamisega veel kaasa läinud, kuid surve selleks püsib tugevana ka Euroopas. Intressitõusu pole oodata enne järgmise aasta teist poolt.
 

EESTI MAJANDUS

Eesti majanduse hinnanguliselt seitsmeprotsendiline aastakasv kolmandas kvartalis näitab, et vaatamata väliskeskkonna nõrkusele püsib sisenõudlusest toetatud kasv tugevana, kuigi väga suure ressursikulu hinnaga. Seejuures on Eesti majanduse kasvutempo säilitanud aasta jooksul ligi kuue protsendipunktilise erinevuse euroala omast. Kasv tuleb suures osas sisenõudluse arvelt.
Kapitalimahutuste kiire kasv ettevõtlussektorisse, sealhulgas suletud sektorisse, kajastab Eesti majanduspoliitika usaldusväärsust, mida toetavad reitinguagentuuride hinnangud, NATO ja EL laienemisplaanide ootustepärane kulgemine. Nii ulatub investeeringute osakaal SKP-s üle 30 protsendi, mis on kõigi aegade kõrgeima taseme lähedal.
Keskmine tarbijahindade kasv on jäänud aasta algul prognoositust madalamaks ning augusti 2,6-protsendiline hinnakasv jääb 2002. aasta madalaimaks. Palgafondi ja tööjõu tootlikkuse kasv on samas püsinud SKP kasvutempoga kooskõlaline ning ei ole tekitanud täiendatavat hinnasurvet.
 

Välisnõudlus

Kolmandas kvartalis kasvas Eesti kaupade kogueksport (13,7 protsenti), otseeksport (9,2) ning tööstustoodangu müük (11,1) teise kvartaliga praktiliselt võrreldavas tempos. Põhjamaade ning enamiku euroala impordinõudlus püsib siiski suhteliselt madalal, mis sunnib ettevaatlikkusele ekspordikasvu väljavaadete hindamisel.
 

Sisenõudlus ja jooksevkonto

Kolmandas kvartalis jätkus sisenõudluse kiire kasv, mis jäi esialgse hinnangu kohaselt teise kvartali tasemele. Sisenõudlust toetasid püsivalt soodsad krediiditingimused, ettevõtete optimistlikud tulevikuprognoosid ning ühekordsete suurprojektide mõju.
Eratarbimine püsis tugevana - näiteks kaubandusettevõtete jaemüügi kasv, mis püsivhindades ulatus kolmandas kvartalis 15,1 protsendini, oli viimase pooleteise aasta kiireim. Tänavu osutub eratarbimise reaalkasv esmakordselt viimase viie aasta jooksul kõrgemaks SKP kasvust (prognoosi kohaselt ca 1,5 protsentipunkti võrra). Seejuures eraisikute puhul ületab laenunõudluse ca 47-protsendiline aastakasvutempo selgelt ca 17 protsendini ulatuvat hoiusekasvu.
Jooksevkonto puudujääk jäi suhteliselt suureks ka kolmandas kvartalis, ulatudes hinnanguliselt 11 protsendini. Finantseerimise struktuur on jätkuvalt nõrk, erasäästmise aastakasv alla 20 protsendi ning kahanemas.
 

Finantssektor

Pankade kapitaliseeritus on jätkuvalt tugev ning laenukvaliteet püsib heal tasemel. Kolmandas kvartalis mõjutas pangandust endiselt soodne intressikeskkond ja tugevana püsiv laenunõudlus. Samas vähendas valitsussektor Eesti Panga soovitusel hoiuseid kodumaistes pankades septembri ja oktoobrikuu jooksul rohkem kui miljardi krooni võrra.
Oktoobri lõpus ulatus reaalsektori võlakoormuse aastakasv 25,7 protsendini, olles siiski madalam juuni- ja juulikuisest 28 protsendini küündinud kõrgtasemest - seejuures augustist oktoobrini suurenes võlakoormus mullusega võrreldes vähem. Teatud aeglustumist kinnitab enamuse pankade kuiste laenujääkide kasvutempode mõningane vähenemine. Laenukasv tugineb jätkuvalt eelkõige kodumajapidamistel, kelle laenude ja liisingute jäägi aastakasv ulatus oktoobri lõpus 47,5 protsendini.
Pangandussektorit ning majanduse tasakaalu ei toetaks krediidikasvu finantseerimine pankade väliskohustuste ulatusliku suurendamise kaudu, juhul kui hoiuste kasv jääb endiselt madalaks.
 

Valitsussektor

Kolme kvartali kokkuvõttes ulatus valitsussektori sääst 2,2 miljardi kroonini, millest 45% saavutati kolmandas kvartalis. Tingimused eelarve täitumiseks on olnud oodatust soodsamad ning aasta jooksul oli valitsussektor majandusarengu suurimaks tasakaalustajaks. Sesoonseid tegureid arvestades võib valitsussektori tasakaalustav mõju siiski väheneda.
 

MAJANDUSPROGNOOS 2002-2003

Viimastel kuudel on järjekordselt tulnud korrigeerida rahvusvahelisi prognoose majanduskasvu taastumise edasilükkumise suunas. See tähendab, et pööret eksporditulude kasvus ei pruugi toimuda enne 2003. aasta teist poolt.
 

Eeldused

Prognoos on koostatud eeldustel, et maailma majanduskasv tänavu natuke kiireneb, kuid püsib madalal ning euroala inflatsioon 2003 mõnevõrra aeglustub. Samuti on eeldatud, et lühiajalised intressimäärad vastavad tsüklilisele dünaamikale. Samuti on eeldatud, et Soome ja Rootsi majandusliku aktiivsuse tõus jääb tõenäoliselt edestama eurotsooni oma ning kandidaatriikide liitumine EL-iga jõuab lõpule ilma negatiivsete tagasilöökideta.
 

Majanduse põhinäitajad 2002-2003

SKP kasvuks prognoosib Eesti Pank tänavu 5,3 protsenti ning järgneval aastal 5,0 protsenti. Kuigi prognoosi kohaselt on oodata sisenõudluse teatavat stabiliseerumist, jätkub kõrge investeerimisaktiivsuse periood endiselt.
Eeldatavasti kujuneb 2003.a. tarbijahindade inflatsioon suhteliselt madalaks alaneva välismaise hinnasurve, madalate impordihindade järelmõju ning märkimisväärsete administratiivsete hinnatõusude puudumise tõttu. Tänavuseks inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank 3,7 ja järgmisel aastal 3,3 protsenti.
2002. aasta jooksevkonto puudujäägiks prognoosib Eesti Pank 11,1 protsenti SKP-st ning tuleval aastal 9,4 protsenti. Puudujäägi alanemist võib oodata kooskõlaliselt maailmamajanduse kosumisega ning ekspordi eeliskasvuga tarbimise suhtes.
Tarbimise ennakkasv on tänavu osutunud seniprognoositust mõnevõrra isegi kiiremaks, mistõttu on käesoleva aasta eratarbimise kasvutempot suurendatud 6,7 protsendini, alandades samas 2003. aasta eratarbimise kasvutempot 4,4 protsendini.
Säästmise-investeerimise bilansi seisukohalt on tähtis, et valitsuse eelarve puudujääk oleks 2003.a. võimalikult väike, toetamaks majanduse tasakaalustatud arengut ja pensionireformi võimalikku säästmist suurendavat mõju. Säästmise kasvu eelduseks on majapidamiste käitumine ning ettevõtete jätkuv kasumlikkus, ilma milleta pole alust loota ka välistasakaalu paranemist.

Tabel 1. Majanduse põhinäitajad 1999-2003

  1999 2000 2001 2002* 2003*
SKP, mlrd. krooni 76,3 87,2 96,6 106,3 115,6
SKP reaalkasv, % -0,6% 7,1% 5,0% 5,3% 5,0%
Inflatsioon, % 3,3% 4,0% 5,8% 3,7% 3,3%
Jooksevkonto, % SKP-st -4,7% -5,8% -6,1% -11,1% -9,4%
Tulude bilanss/SKP, % -2,0% -4,0% -5,1% -5,5% -5,2%
Kaupade ja teenuste bilanss/SKP, % -4,9% -4,1% -3,8% -8,1% -6,7%
Eratarbimise reaalkasv, % -2,7% 6,7% 4,8% 6,7% 4,4%
Ekspordi reaalkasv, % 0,5% 28,6% -0,2% 5,4% 15,1%
Impordi reaalkasv, % -5,4% 27,9% 2,1% 8,0% 12,4%
Sääst/SKP, % 19,8% 22,0% 21,6% 19,2% 20,8%
Investeeringud/SKP, % 24,5% 27,8% 27,7% 30,3% 30,2%

* - prognoos