• Tasakaalustatud arengu seisukohast muutus väliskeskkond Eesti jaoks aasta esimestel kuudel oodatust ebasoodsamaks. Lähitulevikus on toetus ekspordi arengule nõrk ning pigem soodustavad madalad intressid sisenõudluse kasvu.
• Maailmamajanduse ebasoodsatele suundumustele vaatamata kiirenes Eesti sisemajanduse koguprodukti aastakasv esimeses kvartalis 7 protsendini. Senisest enam põhines majanduskasv ekspordi suurenemisel.
• Säästmise suurenemine ja ekspordikasv aitasid kaasa välistasakaalu paranemisele. Paraku puudub kindlus, et muutus on püsiv ja välistasakaalu paranemine jätkub samas tempos ka lähiajal.
• Kuigi naftahind on jäänud kõrgeks ja heitlikuks, püsib tarbijahindade kasvutempo prognoositud rajal. Inflatsiooni ajutise kiirenemise tipp jäi selle aasta algusse ning mais alanes inflatsioon oodatult tasemeni, mida võib pikemas perspektiivis pidada jätkusuutlikuks.
• Vaatamata palgakasvu taaskiirenemisele näitas tööturg piisavat paindlikkust, tagamaks tööjõukulude kasvu kookõla tootlikkuse kasvuga, toetades sellega hinnastabiilsust.
• Euroopa Liiduga ühinemisega on kaasnenud nii laenuvõtjate kui ka -andjate kindlustunde suurenemine, millest tulenevalt ollakse valmis võtma suuremaid riske. See suurendab Eesti majanduse haavatavust.
• Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmise ja euro kasutuselevõtu eesmärgi seisukohalt on problemaatilised kõik inflatsiooni kiirendavad maksupoliitilised sammud.

MAAILMAMAJANDUS

Käesoleval aastal jätkus eelmise aasta teises pooles alanud üleilmse majandusaktiivsuse alanemine. Kõige järsem oli majanduskasvu pidurdumine euroalal ning ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv ei vasta ootustele. See tähendab kasvuväljavaadete halvenemist 2005. aastaks, mistõttu euroalal lükkub edasi ka intresside tõstmine. Rahapoliitiline keskkond jääb seega ekspansiivseks ja välisnõudlus Eesti ekspordi järele võib nõrgeneda.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasv ja tarbijahinnad

Vaatamata maailmamajanduse nõrkusele kiirenes Eesti majanduskasv aasta esimeses kvartalis 7 protsendini. Kasv ületas prognoositu ning kaupade ja teenuste väljaveo osakaal majanduskasvus oli suurem kui varasematel aastatel. Lähiaja areng näitab, kas tegu on paranenud konkurentsivõimel põhineva turuosa suurenemisega ja eksport püsib tugevana, või ei ole välisnõudluse nõrgenemine oma mõju veel jõudnud avaldada ja ekspordikasv pidurdub.

2005. aastaks prognoosib Eesti Pank 3,4protsendilist tarbijahindade kallinemist. Kiireneva inflatsiooni põhjuseks ei ole mitte sisemaised nõudlussurved, vaid lähiminevikus tehtud majanduspoliitilised otsused ja ka kütuse kallinemine maailmaturul. Käesoleva aasta maikuus alanes inflatsiooni aastakasv ootuspäraselt 2,8 protsendini. Seda toetas tööturu paindlikkus, mis tagas palkade kasvu kooskõla tootlikkuse suurenemisega. Prognooside järgi jääb inflatsioonitempo alla 3 protsendi ka lähema kahe aasta jooksul ning inflatsioonitempo ajutise kiirenemise periood on seega möödas. Riskid on seotud eeskätt naftahinna heitlikkusega ning ootamatusi võivad kaasa tuua ka maksupoliitilised sammud.

Tööhõive ja tootlikkus

Tööturul jätkusid positiivsed suundumused ehk hõive mõõdukas kasv ning töötuse vähenemine. Märkimisväärne oli registreeritud töötute arvu kahanemine 4100 inimese võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Brutopalga aastakasv kiirenes taas veidi rohkem kui 10protsendiliseks ning reaalpalgad kasvasid rohkem kui 5 protsenti. Tänu kiirenenud majanduskasvule ei tähenda see esialgsel hinnangul küll tööjõu ühikukulude kasvu, kuid seab kahtluse alla eelduse, et tulumaksureform võib lähitulevikus palgakasvu aeglustada ja ettevõtete konkurentsivõimet suurendada.

Välisnõudlus

Eesti ekspordi kasvutempo kiirenes väliskaubanduse statistika kohaselt I kvartalis 26,5 protsendini (IV kvartali 14,4 protsendilt) ja seda isegi vaatamata sihtturgude majanduskasvu mõningasele aeglustumisele. See viitab netoekspordi jätkuvalt positiivsele osakaalule majanduskasvus ning välistasakaalu edasisele paranemisele.

Sisenõudlus ja jooksevkonto

Koos soodsal ekspordikasvul põhineva kiirema sisemajanduse kogutoodangu kasvuga kujunes käesoleva aasta esimestel kuudel ilmselt oodatust kiiremaks ka sisenõudluse kasv. See jäi siiski piisavalt aeglaseks, et tagada välistasakaalu jätkuv paranemine. Sellele viitab eelmise aasta omast vaid paari protsendi võrra suurem väliskaubanduse puudujääk ning üksikisikute hoiuste kiirem kasv. Traditsiooniliselt toetas säästmise taset ka eelarve ülejääk.

Aasta alguse põhjal võib järeldada, et jooksevkonto puudujäägi edasine vähenemine jätkub eeldusel, et leibkondade tarbimine ei suurene.

Finantssektor

Euroopa Liiduga ühinemine on suurendanud ettevõtete ja majapidamiste optimismi tuleviku suhtes. Senisest enam usutakse sissetulekute kiire kasvutempo jätkumisse, mis koos püsivalt madala intressikeskkonnaga julgustab tarbima ja investeerima tulevikutulude arvelt.

Liigset optimismi peaks jahutama Euroopa majanduse seisak, mille jätkudes võivad Eesti majandust tabada suuremad tagasilöögid. Tagasilöökide puhul võib suur võlakoormus raskendada ettevõtte äritegevuse või pere-eelarve paindlikku ümberkorraldamist. Majapidamiste ja ettevõtete võlg on nende varade mahuga võrreldes väga suur ning sellise suundumuse jätkumine suurendab Eesti majanduse haavatavust. Majapidamiste laenunõudlus püsib käesoleval aastal madalate intresside toel tugev.

Pankade kasumiteenimisvõimalusi koduturul piiravad väga madalad intressimarginaalid. Turuosa säilitamise ja tulubaasi laiendamise nimel on pangad valmis võtma suuremaid riske ning on alustanud aktiivset müügitegevust seni suhteliselt tagasihoidlikult positsioneeritud tarbimislaenude turul. Pankade kasumid on hetkel piisavad kapitalinõuete täitmiseks, kuid kasumite piiratud kasvuperspektiiv ei toeta riskivarade prognoositud suurenemist.

Eesti Panga koostatud finantsstabiilsuse ülevaate (FSÜ) värske numbriga saab tutvuda internetis aadressil www.eestipank.info.

Valitsussektor

Võimalikult kiire ja kestva elatustaseme tõusu saavutamine ei eelda pelgalt Eesti majanduspoliitika usaldusväärsuse hoidmist, vaid ka suurendamist. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline võimalikult kiire euro kasutuselevõtt, mida eeldavad nii turuosalised kui investorid.

Euro kasutuselevõtt tähendab muude sammude hulgas ka tasakaalu hoidmist strateegiliste ja taktikaliste eesmärkide vahel. Varem kavandatust jõulisem tarbimismaksude tõstmine võib pikemas perspektiivis mõjuda soodsalt hõivele ja tarbimise struktuurile, kuid oluliselt raskendada eurole üleminekuks vajalike tingimuste täitmist. Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmise ja euro kasutuselevõtu eesmärgi seisukohalt on problemaatilised kõik sammud, mis kiirendavad inflatsiooni.

Ajalooline kogemus tõestab valitsuse võimet tagada vajadusel eelarve tasakaal ka kulude kärpimise kaudu. Kulude kasvu piiramine ei saa loomulikult toimuda Eesti majanduse pikaajalist konkurentsivõimet ja eelarvepoliitika jätkusuutlikkust suurendavate reformide rahastamise arvel.

Kevadprognoos 2005

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

* prognoos