• Heale üldolukorrale vaatamata ohustavad majanduse edasist arengut mitmed välis- ja sisemaised riskid. Kui tarbimise kasv ei aeglustu ja säästmine ei parane, võivad Eesti majanduse väljavaated halveneda. Suurimaks välisriskiks võib pidada kõrget naftahinda ning dollarikursi edasist arengut.
• Lähiaastatel on oodata Eesti majandusele jõukohase 5-6-protsendilise kasvutempo püsimist. Selle säilitamist võimaldab ca kümneprotsendiline, maailma majanduse elavnemisest johtuv ekspordikasv ning mõnevõrra paranenud tootlikkuse kasv majanduses.
• 2004. aasta tarbijahindade kasvuks prognoosib Eesti Pank 3,1 protsenti. Lähiaastateks ei ole alust prognoosida hinnasurvete tugevnemist, eelduseks siiski mõõdukus sisenõudluses ja palgakasvus.
• Eesti Pank prognoosib jooksevkonto puudujäägi langemist 2006. aastaks alla kümne protsendi SKPst, mille põhjusena võib näha väliskaubandusbilansi paranemist. Seda eeldusel, et eratarbimise kasv aeglustub ajutiselt ja seekaudu suureneb sisemaine säästmine.
• Finantssektori väljavaated on lähiaastatel positiivsed, samas on eraisikute laenuaktiivsus püsinud 2004. aastal kõrgena. Siiski toetab majanduskasvu hea väljavaade ettevõtete ja majapidamiste võimet laene tagasi maksta. Lähiaastatel on oodata krediidikasvu kiiruse mõningast vaibumist, kuid endiselt on ajakohane laenuvõtmisega seotud riskide maandamine üksikisiku tasandil.
• Juhul kui realiseeruvad mainitud riskid, võib stabiilne majanduspoliitiline keskkond ohtu sattuda ning see võib omakorda avaldada mõju euroalaga liitumisele.

MAAILMA MAJANDUS

Maailmamajanduse kasv kiirenes 2004. aastal ning järgnevatel aastatel püsib see 4,5 ja 5 protsendi vahemikus. Eelduste kohaselt on ka euroala majanduskasv kiirenemas, kuid inflatsioon võib jääda kõrgemaks kui kaks protsenti. Siiski ei eelda turud rahapoliitika muutumist enne majanduskasvu väljavaadete kinnistumist - euroala baasintressi tõstmine peaks toimuma 2005. aasta esimesel poolel. Samas ei ole väliskeskkonna paranemine kindel.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasv ja tarbijahinnad

Eesti Panga prognoosi kohaselt majanduse kiire kasvutempo püsib - tänavu kujuneb majanduskasvuks 6,2 protsenti ning 2005. ja 2006. aastal vastavalt 5,6 ja 6,0 protsenti. Järgneval aastal panustab majanduskasvu soodsa välisnõudluse taustal oluliselt väliskaubandus ning kooskõlas europiirkonna intressitsükli pöördumise ja sisemaiste kohandumistega alaneb veelgi sisenõudluse osaksaal. Riskiteguriks Eesti ja maailma majanduses on naftahinna edasine tõus.

Inflatsioon kiirenes ühekordselt käesoleva aasta teises kvartalis ning aasta teisel poolel ei ole tarbijahindade kasv enam oluliselt kiirenenud. Eesti tarbijahindade aasta keskmiseks kasvuks on tänavu prognoositud 3,1 protsenti. Maailmaturul kallinev naftahind on käesoleva aasta teisel poolel soodustanud tarbijahindade kasvu.

Administratiivsetest sammudest on suurima prognoositava mõjuga elektrihinna tõus, mis on plaanitud toimuma järgmise aasta kevadel. 2005. aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb prognoosi kohaselt 3,4protsenti . Eeldades, et tööturg säilitab oma senise paindlikkuse, eratarbimise kasv pidurdub ja naftahind maailmaturul enam ei kalline, ei ole alust prognoosida hinnasurvete tugevnemist 2005-2006. Inflatsiooni alanemine toetab Maastrichti kriteeriumi täitmist, seda eeldusel, et sisenõudluse kasv tõepoolest taandub ja täiendavaid administratiivseid samme ei lisandu.

Tööhõive ja tootlikkus

Viimastel aastatel aset leidnud kiire tööhõive kasv seostus enam sisenõudlusele orienteeritud sektoritega. Käesoleva saasta esimesel poolel, eelkõige seoses ekspordi elavnemisega, hakkas majandussektorite osatähtsus majanduskasvus pöörduma avatud (eksportiva) sektori kasuks. Tööhõive kasvu kiirus aeglustub ning püsib lähiaastatel ca 0,5 protsendi juures.

Koos ekspordi ja avatud sektori panuse kasvuga on käesoleval aastal oodata ka tootlikkuse kasvu, mis prognoosi järgi on tänavu 5,5 protsenti. Reaalpalga kasv kohaneb allapoole oma keskpikka kasvutrendi, olles 3,7 protsenti. Oma roll on siin ka mõnevõrra suuremal hinnakasvul.

Välisnõudlus ja jooksevkonto

Eesti eksport on prognoositud järgima Euroopa tootmis- ja kaubavahetustrende ning kiireimat kasvu on oodata just käesoleval aastal. Ekspordi reaalne juurdekasvu tempo stabiliseerub järgnevail aastail 8-10 protsendi juures.

Vaatamata ekspordi kõrgseisule ei ole teise kvartali suure impordinõudluse ja püsivalt kõrge tulude väljavoolu tõttu aasta kokkuvõttes jooksevkonto puudujäägi vähenemist oodata - prognoosi kohaselt jääb see 13,1 protsendi juurde SKP-st, mis on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Koos kaupade ja teenuste bilansi paranemise ning kergelt suurenevate ülekannete sissevooga taandub järk-järgult ka jooksevkonto puudujääk, langedes 2006. aastaks 9,2 protsendini SKP-st.

Ainuüksi eksporditulude kasvu kiirenemine välistasakaalu paranemist ei tähenda. See eeldab palgakujunduse senisest paremat kooskõla tootlikkuse kasvuga, säästmiskalduvuse suurenemist ning pangalaenude kasvutempo aeglustumist.

Sisenõudlus

Eratarbimise kasv püsib lõppeval aastal suhteliselt kõrge ehk kuue protsendi juures, järgmisel aastal leiab aset mõningane kasvu aeglustumine. Peamised tegurid, mis toetavad eratarbimise kohanemist, on reaalse sissetuleku kasvu aeglustumine ning 2005. aasta teisel poolel stimuleeriva rahapoliitika nõrgenemine.

Kooskõlas intressimäärade tõusuga laenukasvu kiirus 2006. aastal alaneb, vähendades ühelt poolt koheselt eratarbimiseks ülejäävaid summasid ning teiselt poolt suurendades intressimaksete osakaalu eraisikute kuludes. Nende koosmõju tingib kodumajapidamiste bilansside kohandumise ning eratarbimise reaalkasv aeglustub 2005. aastal 4,7 protsendini.

Valitsussektori tarbimine kasvab 2004. aastal 5,9 protsenti, mis on valitsussektori jaoks juba kolmas järjestikune aasta, kus kulutuste kasv ületab eelnevat keskpikka trendi. Järgnevatel aastatel kasvab valitsussektori tarbimine eeldatavasti vähem.

Finantssektor

Finantssektori väljavaated on lähiaastatel positiivsed, sest majanduskeskkonna paranemine ning head väljavaated majanduskasvuks kindlustavad nii ettevõtetele kui ka majapidamistele piisava võime täita võetud laenukohustusi.

Majapidamiste laenukasvu tempo kõrgeim tase jäi 2004. aasta keskpaika ning edasiseks võib prognoosida kasvutempo alanemist. Ühelt poolt tugev kindlustunne ja teiselt poolt pankade agressiivne käitumine laenuturul süstib siiski jätkuvalt optimismi finantskohustuste kaasamiseks. Kuigi laenukasvutempo alaneb ja praegune majanduskeskkond toetab laenuteenindamist, on kerkinud võlakoormuse juures siiski kohane pöörata tähelepanu võimalikele riskidele.

Pikemas perspektiivis aitaks tõsiseid makromajanduslikke probleeme vältida laenukasvu vähenemine. Nõudluse vähenemine võib löögi alla seada ettevõtete kasvuväljavaated, mis omakorda võib kaasa tuua tööturuolukorra halvenemise ja lõpuks ka laenuklientide makseraskuste suurenemise. Seda enam tuleks reaalsektori finantsotsustes rohkem tähtsustada finantspuhvrite loomist (eelkõige pangahoiused) võimalike tulevaste laenuteenindamise raskuste tasandamiseks.

Teine pikema perspektiivi risk on seotud olukorraga kui pangad kõrge kasumlikkuse säilitamise eesmärgil suunduvad riskantsematesse sektoritesse. Selle tulemusena suureneb oht, et oodatust kehvemas majanduskeskkonnas osutub klientide suurema riskisusega projektide riskipreemia liialt madalaks ning vajalikke kapitalipuhvreid alahinnatakse.

Juhul kui laenude kasvutempo ei aeglustu ning olulisi muudatusi säästmiskäitumises aset ei leia, siis kasvav võlakohustuste maht ning sellega kaasnev suurem koormus selle teenindamisel võib pärssida sisenõudluse kasvu tulevikus ja vähendada seeläbi majanduse kasvupotentsiaali.

Eesti Panga koostatud finantsstabiilsuse ülevaate (FSÜ) värske numbriga saab tutvuda internetis aadressil: www.eestipank.info.

Majanduspoliitika

Eelarvepoliitika on viimasel viiel aastal olnud välistasakaalu peamiseks toetajaks. Suhteliselt kiire majanduskasvu jätkumisel peaks valitsussektori tänavuse aasta eelarve kujunema väikeses ülejäägis olevaks. Erinevalt viimastest aastatest tähendab see koos lisaeelarvega siiski lõdvema fiskaalpoliitika poole liikumist. Ka kulude kasvu aeglustumise juures 2005. aastal tuleb arvestada käesoleva aasta kõrge baastasemega.

Eelarvepoliitika peab jääma ka edaspidi peamiseks majanduse tasakaalulist arengut toetavaks jõuks ning tasakaalus eelarve on täielik miinimumnõue. Kui eratarbimine on eeldatust suurem, siis oleks parem juba ülejääk. Arvestama peab, et lisaks niigi sisenõudlust suurendavatele finantseerimistehingutele jääb käesoleva eelarveaasta tulemusena valitsuse käsutuses mitte "vaba raha", vaid kasutamata jäänud osa eelarvest on seotud teatud kulutuste tegemise kohutusega tulevikus.

Valitsuse otsuse näol vähendada intresside tulumaksust mahaarvamise võimalust ning vähendada Kredexi garantii piirmäära ühe laenuvõtja suhtes on tegemist sammuga õiges suunas, ohjeldamaks kiiret laenukasvu.

Prognoosi riskid

• Käesolevat prognoosi ohustavad maailmamajanduse arengutega seotud riskid: USA majanduse jätkuv tasakaalustamatus, naftahinna jätkuv kasv, dollarikursi liikumine ning madalast intressitasemest johtuvad inflatsiooniootused. See kõik tähendaks Eesti majanduse väljavaadete halvenemist ning sise- ja välisnõudluse jätkuvat tasakaalustamatust, ühtlasi kõrget laenukasvu. Välisriskide teostumisest tingitud Eesti majanduse väljavaadete halvenemine tekitaks ohu, et valitsussektori maksutulude laekumine kujuneb oodatust madalamaks.
• Sisemaistest riskidest on suurim eratarbimisega seonduv: kui leibkonnad jätkuvalt tarbivad ära kogu oma jooksva sissetuleku ja lisaks kasvatavad oma laenukoormust praegusele ligilähedases tempos, siis ei ole loota välistasakaalu paranemist.
• Juhul kui realiseeruvad mainitud riskid, võib stabiilne majanduspoliitiline keskkond ohtu sattuda ning see võib omakorda avaldada mõju euroalaga liitumisele. Majandusareng aeglustuks märgatavalt, kuna nõrgeneks Eesti rahvusvaheline usaldusväärsus, kapitali hind tõuseks ning mõjutatud võivad saada välisinvesteeringud.

Prognoos põhinäitajate lõikes