Eesti Panga majandusprognoos 2006-2008

  • Eesti kiire majanduskasv püsib, ulatudes lähiaastatel 7-8 protsendini. Kiire kasvu säilitamiseks peavad ettevõtted järgnevatel aastatel investeerima rohkem tootmisesse.
  • Inflatsioon saavutab madalaima taseme 2007. aasta esimesel poolel, mil avaneb võimalus Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks. Prognoos lähtub eeldusest, et naftahinna juures ei tule üllatusi ning alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõusu lükatakse edasi.
  • Prognoosiperioodil inflatsioon aeglustub ja on kooskõlaline majanduse tasakaalustatud arenguga, kuid inflatsiooni arengut tuleb siiski tähelepanelikult jälgida.
  • Tööpuudus väheneb ka edaspidi, jõudes paari aasta jooksul 6 protsendini. Suurenenud on oht, et palgakasv ületab tootluse kasvu.
  • Eesti eksport ja import kasvavad peaaegu võrdses tempos. Euroopa, eriti Põhjamaade majanduse väljavaated mõjuvad ekspordi arengule soodsalt.
  • Laenukasv aeglustub, kuid hoiab endiselt tarbimise ja investeeringute kasvutempo kiire. See tähendab aeglast välistasakaalu paranemist. Stabiilse majanduskasvu eelduseks on prognoosiperioodil eelarve ülejäägi hoidmine eelnevate aastate tasemel.
  • Stabiilse majanduskasvu eelduseks on prognoosiperioodil eelarve ülejäägi hoidmine eelnevate aastate tasemel.

MAAILMAMAJANDUS

Euroala majanduskasv elavnemas
Maailmamajanduse kasvuväljavaated on head. Euroala majandus näitab elavnemise märke, mistõttu prognooside põhjal on 2006. aasta majanduskasv 2 protsenti. Majanduse ulatuslikum elavnemine sõltub eelkõige investeerimisaktiivsuse suurenemisest, mis aitaks kaasa ka eratarbimise kiiremale kasvule. Eesti väliskaubanduses olulist rolli mängivate Põhjamaade majandus kasvab 2006. aastal euroala omast rohkem kui protsendipunkti võrra kiiremini (3,1-3,3 protsenti).

Oodata on USA majanduskasvu mõningast aeglustumist, Aasia riikides jätkub seevastu kiire kasv. Välisprognooside kohaselt aeglustub USA majanduskasv 2005.-2008. aastal 3,5 protsendilt 2,8 protsendile.

Globaalset inflatsioonisurvet on tekitanud nafta kallinemine, mille mõju on seni suutnud edukalt tasakaalustada tugevnev rahvusvaheline konkurentsisurve, aeglane palgakasv ja rahapoliitika karmistamine. Rahvusvahelised kapitaliturud suhtuvad endiselt soosivalt arenevate riikide majanduste finantseerimisse, kuigi samas ei tohi unustada intressitõusu ootusi. Naftahind peaks tulevikutehingute põhjal 2008. aastaks stabiliseeruma 67 dollari juures barrelist.

EESTI MAJANDUS

Majanduskasv endiselt kiire
Eestis on oodata kiire majanduskasvu jätkumist - käesoleval aastal on see 8,1 ning kahel järgmisel aastal vastavalt 7,6 ja 6,9 protsenti. Ka ettevõtjate ootused viitavad kiire kasvu püsimisele lähiajal. Pikemas perspektiivis säilib kiire majanduskasv juhul, kui ettevõtete investeerimisaktiivsus suureneb ning tehakse ulatuslikumaid kapitalimahutusi masinatesse ja seadmetesse. Kinnisvara- ja laenubuumi tõttu on laenukoormus märkimisväärselt kasvanud (suur osa sellest tuleneb kinnisvaraturu hinnakasvust), kuid paraku ei kaasne sellega pikemaajalist tootluse kasvu majanduses. Investeeringud peaksid toetama ekspordikasvu.

Inflatsioon langeb järgmisel aastal kolme protsendini
Inflatsioonitempo alaneb 2006. aastal 3,6 protsendini, langedes järgmisel aastal kolme protsendini ja kiireneb 2008. aastal taas 3,7 protsendini. Inflatsioon saavutab madalaima taseme 2007. aasta esimesel poolel, mil avaneb võimalus Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks. Prognoos lähtub eeldusest, et alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõusu lükatakse edasi ning naftahinna juures ei tule üllatusi.

Inflatsioon kiireneb 2008. aasta alguses on eelkõige alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõusu tõttu. Tulevikutehingutel põhinev naftahinnaprognoos ei luba samuti märgatavat hinnalangust. Toiduainete hinnatõus jätkub praegusel tasemel ühtlaselt aeglustuvas tempos. Inflatsiooni mõjutab oluliselt ka energeetikasektor.

Eratarbimine kasvab laenuvõtmise toel
Eratarbimine kasvab järgnevatel aastatel ligikaudu 7-8 protsenti. Seda soodustab nii kasutatava tulu kui ka tarbimislaenude kasv. Kodumajapidamiste kasutatava tulu kasv kujunes 2005. aastal üheks kõigi aegade suuremaks. Sellele aitas kaasa osaliselt kõrgest tööhõivest tingitud suurem palgafond. Kasvu võis täheldada ka tulusiiretes (pensionid, toetused) ja ettevõtlustuludes.

Ettevõtete investeeringud suurenevad
Investeeringute kasvutempo on kergelt pidurdumas, langedes tänavuse aasta 12 protsendilt 7,6 protsendile 2008. aastal. Kui seni on kasvu toetanud eelkõige kodumajapidamiste investeeringud, siis alates 2007. aastast on oodata kodumajapidamiste investeeringute kasvutempo raugemist ning ettevõtete investeeringute kasvutempo kiirenemist.

Tööpuudus väheneb veelgi
Mullu langes tööpuudus madalaimale tasemele pärast 1995. aastat. Eesti Panga prognoosi kohaselt väheneb tööpuudus veelgi, langedes tänavu 7,0 protsendini ning edaspidi 6,4 ja 6,2 protsendini.

Tööpuuduse määr hakkab lähenema tasemele, kust täiendavat tööjõudu on üha raskem leida. Seetõttu võib edaspidi oodata heade töötajate üleostmist ning täiendavat survet palkade tõusuks. Palgakasv ei aeglustu lähemate aastate jooksul oluliselt. Palgad kasvavad aastatel 2006-2008 ligi 10-12 protsenti.

Eksport ja import kasvavad võrdselt
Eksport ja import kasvavad lähiaastatel ühtlasemas tempos kui seni, ulatudes 15 protsendini 2006. aastal ning alanedes kahe aasta pärast 12 protsendile. Kuigi Eesti ekspordi väljavaateid toetab suurenenud välisnõudlus, ei kasva eksport enam impordist kiiremini. Selle põhjus on suur sisenõudlus, mis soodustab impordi kasvu.

Jooksevkonto olukord paraneb aeglaselt
Jooksevkonto puudujääk alaneb tänavu 9,6 protsendini ning edaspidi 9,4 ja 9,0 protsendini. Kuigi ekspordimaht on jätkuvalt suur, paraneb Eesti jooksevkonto puudujääk sisenõudluse kiire kasvu tõttu aeglaselt. Ühelt poolt tingib sisenõudluse suurenemist sissetulekute ning teisalt laenuvõtmise jätkuvalt hoogne kasv.

Kuna laenunõudlus püsib suur, kasvab välisvõlg nii sellel kui ka järgnevatel aastatel ning on 2008. aastal SKPst suurem. Vaatamata hoiuste kasvu kiirenemisele napib kodumaiseid sääste laenunõudluse rahuldamiseks. 2005. aasta lõpu seisuga oli Eesti majanduse koguvälisvõlg 90 protsenti SKPst. Suur välisvõlg suurendab majanduse haavatavust.

Laenukasv väheneb aegamööda
Laenukasv raugeb lähiaastatel aeglaselt, langedes tänavu 40 protsendile ning 2008. aastaks 23 protsendile. Laenukasv aeglustub, kuid hoiab endiselt tarbimise ja investeeringute kasvutempo kiire. See tähendab aeglast välistasakaalu paranemist.

Riigieelarve püsib vähemalt tasakaalus
Valitsussektori kulutused kasvavad sellel aastal mõnevõrra kiiremini kui eelmisel aastal, kuid kasvutempo jääb prognoosiperioodi jooksul umbes sama kiireks kui SKP kasvutempo. Valitsussektor tervikuna käitub lähiaastatel eeldatavasti küllaltki konservatiivselt. Stabiilse majanduskasvu eelduseks on prognoosiperioodil eelarve ülejäägi hoidmine eelnevate aastate tasemel.

Kokkuvõtteks
Kevadprognoosi kohaselt jätkub lähiajal Eesti majanduse kiire kasv. Oodatavasti suureneb nii sise- kui ka välisnõudlus, kuigi pakkumine ei pruugi alati kiiresti kasvavale nõudlusele vastata. Eesti majandust ohustavad riskid on eeskätt seotud suure sisenõudluse ning kinnisvara- ja laenubuumiga. Samuti on endiselt päevakorras varasemates prognoosides käsitletud tööjõuturu ja globaalse tasakaalustamatuse ohud.

Majandusprognoos põhinäitajate lõikes

   erinevus     
(kevad 2006-
sügis 2005) 

 
  2003 2004 2005 2006 2007 2008 2006 2007
SKP, mld. krooni 127,3 141,5 164,9 186,2 206,9 228,4 9,7 11,8
SKP reaalkasv, % 6,7% 7,8% 9,8% 8,1% 7,6% 6,9% 1,4% 0,7%
Harmoniseeritud tarbijahindade
inflatsioon, %
1,4% 3,0% 4,1% 3,6% 3,0% 3,7% 0,2% 0,1%
SKP deflaator, % 2,1% 3,0% 6,1% 4,4% 3,3% 3,3% 1,2% -0,1%
Jooksevkonto, % SKPst -12,0% -12,5% -10,5% -9,6% -9,4% -9,0% -1,1% -1,6%
Võlgnevus välismaailma suhtes
(jooksevk. + kapitalik.); % SKPst
-11,4% -11,8% -9,4% -7,9% -7,9% -7,5% -1,2% -1,7%
Eratarbimine, reaalkasv % 7,4% 4,2% 8,1% 7,7% 7,2% 7,1% 1,0% 2,0%
Valitsussektori tarbimise
reaalkasv, %
5,9% 6,9% 7,5% 9,4% 7,0% 6,9% 1,8% -0,1%
Investeeringud, reaalkasv % 8,5% 6,0% 13,9% 11,9% 8,6% 7,6% 6,3% 2,5%
Ekspordi reaalkasv, % 5,8% 16,0% 21,3% 15,0% 14,1% 12,5% 1,4% 2,0%
Impordi reaalkasv, % 10,6% 14,6% 17,4% 15,1% 13,7% 12,2% 2,3% 2,9%
Tööpuudus, % 10,0% 9,7% 7,9% 7,0% 6,4% 6,2% -1,8% -1,8%
Hõivatud, kasv % 1,5% 0,2% 2,0% 1,3% 0,6% 0,3% 0,3% 0,2%
Lisandväärtus töötaja
kohta, kasv %
5,1% 7,6% 7,6% 6,7% 6,9% 6,5% 1,1% 0,5%
Reaalpalga kasv, % 8,8% 5,1% 7,7% 8,3% 7,1% 6,7% 1,6% 0,2%
Rahapakkumise nominaalkasv,
%
10,9% 15,8% 42,0% 33,0% 25,0% 23,0% 20,0% 10,1%
Krediidi nominaalkasv, % 27,7% 31,8% 49,4% 40,1% 30,7% 22,7% 10,3% 7,4%
Välisvõlg (% SKPst) 62,7% 75,5% 89,9% 96,2% 102,6% 106,9% -0,8% 3,0%