Eesti Pank avaldas täna oma koduleheküljel majandusprognoosi aastateks 2005-2007.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on maailmamajanduse kasvuväljavaated aastatel 2005-2007 soodsad. Euroalal pole rahapoliitika rangemaks muutmine veel alanud, kuid turud ootavad baasintresside tõusu juba lähikuudel. Maailmamajanduse oodatavat kasvu ohustab eelkõige nafta hind, selle püsimine kõrgel tasemel võib hakata pidurdama kogutoodangu kasvu.

Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt on Eesti 2005. aasta majanduskasv 8 protsenti ning 2006. ja 2007. aastal pisut alla 7 protsendi. Nõudluse poolelt vaadatuna on Eesti majanduse kasvuperspektiivid lähiajal head. Sisenõudluse kasvuks loovad aluse jätkuvalt kiire sissetulekute kasv, lihtne laenuraha kättesaadavus ja optimistlikud ootused. Teisalt tagab väliskeskkonna väljavaadete järkjärguline paranemine ning hoogne väliskaubanduslik lõimumine piisava ekspordinõudluse kasvu.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvavad majapidamiste sissetulekud aastatel 2005-2007 kiiremini kui eratarbimiskulutused. Sellisteks ootusteks annavad alust nii kavandatud maksumuudatused kui ka mõningane intressimäärade tõus, mis peaks piirama tarbimist. Majapidamiste investeerimist hoogustab sissetulekute tõus: aasta algusest kiirenenud ja prognoosiperioodil 10 protsendi lähedal püsiv palgakasv suurendab kasutatavat tulu.

2005. aasta algusest on kiirenenud ka tööhõive kasv. Suurema majandusaktiivsuse taustal on oluliselt kasvanud nõudlus tööjõu järele. Selle tulemusena on palgakasv 2005. aasta algusest kiirenenud ning tööhõive kasv on aasta kokkuvõttes eeldatavasti 1,4 protsenti. Järk-järgult peaks hõive kasv siiski pidurduma. Eesti Panga prognoosi kohaselt kiireneb nominaalpalga kasv käesoleval aastal 11,7 protsendini ning järgnevatel aastatel pisut aeglustub. Tööturult lähtuv risk, mis ohustab majandust tervikuna nii lühemas kui ka keskmises perspektiivis, on tööjõu pakkumise ja nõudluse omavahelisest mittevastavusest tulenev palga kasvu kiirenemine.

Ajas kaugemale ette vaadates on ohustatud majanduse pakkumispool, mis peab tulema toime üleminekuga teadmistemahukamatele toodetele ja teenustele, seda piiratud tööjõuressursi tingimustes. Eesti jaoks on oluline, kui suureks kujuneb ekspordile suunatud investeeringute edasine kasv. Kui jätkuvad viimase aja arengutendentsid ning investeeringud kasvavad peamiselt kinnisvarainvesteeringute arvelt, toob see teatud aja möödudes kaasa majanduskasvu aeglustumise ning Eesti konkurentsivõime languse.

Võttes arvesse oodatust pisut soodsamaid arengusuundumusi 2005. aasta esimesel poolel, on Eesti Panga prognoos välistasakaalu edasise paranemise osas mõnevõrra optimistlikum kui kevadel. Samas ei ole need arengud piisavalt kinnistunud, et hinnata alla võimalikku välistasakaalu halvenemist. Käesoleval aastal on Eesti eksport suutnud säilitada hea kasvutempo ja see lubab prognoosida jooksevkonto defitsiidi mõnevõrra kiiremat koondumist. 2005. aasta jooksevkonto puudujääk on eeldatavasti 9,4 protsenti SKPst, järgmistel aastatel alanemine jätkub.

Viimastel kuudel on inflatsioon osutunud oodatust oluliselt kiiremaks. Peamiseks põhjuseks on kallinenud nafta, mis on sundinud sügisprognoosis inflatsiooninumbreid kõrgemaks korrigeerima. Kui käesolevaks aastaks võib oodata 4,2 protsendist ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasvu, siis järgmisel aastal aeglustub see 3,4 protsendini ning 2,9 protsendini 2007. aastal. Eesti tarbijakorvis on mootorikütuste osakaal ligi kaks korda suurem kui mujal Euroopas, mistõttu selle mõjuulatus on Eesti jaoks oluliselt suurem. Koos naftahinna tõusuga on kiiresti kasvanud transporditeenuste hinnad ja ka muud liiki energia. Toidukaupade hinnatõus mõnevõrra aeglustub, kuid ekspordinõudluse kasvuga võivad hinnasurved kasvada. Kiire palgakasvuga kaasneb samuti risk kiiremale inflatsioonile.

Prognoosi terviktekst on üleval Eesti Panga koduleheküljel.