Eesti Panga majandusprognoosi kommentaarid

Maailmamajanduse arengud on viimase poole aasta jooksul olnud ebasoodsad ning praeguseks on maailma majanduskasv märgatavalt aeglustunud. Praeguses surutise algusfaasis on väga keeruline hinnata selle võimalikku ulatust ja sügavust, seetõttu on lisaks Eesti Panga prognoosile koostatud teine stsenaarium, juhul kui maailmamajanduse seisak on sügavam ja pikemaajalisem.

I PÕHIPROGNOOSI EELDUSED JA PÕHINÄITAJAD

1. Väliskeskkond

a. Vaatamata praegusele ebasoodsale majanduskliimale maailmas võib oodata, et majanduste ergutamisele suunatud majanduspoliitilised meetmed, sh. juhtivate keskpankade intressilangetamised ning eelarvepoliitika kohandamine arenenud riikides, hakkavad mõningase viitajaga mõju avaldama.

b. Sellisel juhul võib surutis jääda maailmas suhteliselt lühikeseks ning 2002.aasta jooksul on oodata olukorra järk-järgulist paranemist. Sellele vastab Euroopa Liidu 2001. aasta 1,5-1,8% kasv, mõnevõrra madalam kasv järgmisel aastal koos keskmiselt taastuva majanduskasvuga aasta teisel poolel ning taastumine potentsiaali lähedaseks aastal 2003.

2. Eksport

a. Eeldades, et alates järgmise aasta teisest poolest leiab aset maailmamajanduse olukorra paranemine, on ka Eesti ekspordi mõõnaperiood suhteliselt lühike ning seisak jääb 2002.aasta esimesse poolde. Prognoosi järgi suureneb Eesti otseekspordi reaalmaht 4,2% aastal 2002 ja 9,8% aastal 2003.

b. Samas peaks erinevalt 1998. aasta Vene kriisist ebasoodne väliskeskkond mõjutama pea kõiki eksportivaid harusid.

3. Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud

a. Sisenõudluse kasv aeglustub aastal 2002 3,5%ni.

b. Ebakindlus hoiab eratarbimist tagasi, samas madalad intressimäärad ning elatustaseme tõus toetavad tarbijate kulutamist.

c. Arvestades pikemaajalisi soodsaid majanduskasvu perspektiive ning majanduse jätkuvat restruktureerimisvajadust, jääb Eestis ka lähiaastatel Euroopa riikide keskmisest kõrgem investeeringute tase püsima - eelduseks välisinvesteeringute sissevoolu jätkumine endisel tasemel (ca 6-7% SKP-st).

d. Kokkutõmbuva ekspordi ja sisenõudluse taustal, alaneb ka impordi kasvutempo ning kaupade-teenuste bilanss jääb praktiliselt 2001 aasta tasemele.

4. Majanduskasv

a. Kui kevadel tundus üle 5%-line majanduskasv aastal 2002 tõenäoline, siis Eesti Panga uue prognoosi kohaselt ulatub see 3,5%-ni ning alles 2003.aastal on oodata majanduskasvu taaskiirenemist 4,8%ni.

b. See stsenaarium tähendab siiski jätkuvalt ca 2-2,5 %punkti võrra kiiremat majanduskasvu kui Euroopa Liidus, seda tänu varasemate majandusreformidega loodud soodsale institutsionaalsele ja materiaalsele baasile ning investeeringutele.

c. Väliskeskkonna surutise mõjul väheneb ekspordi kasvutempo, kuid seda tasakaalustab suhteliselt stabiilne tarbimine. Investeeringute kasvutempo stabiliseerub.

d. Prognoosi toetavad hinnangud (OECD, IMF), et Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on majanduse jahtumine vähem dramaatiline kui mujal.

5. Inflatsioon

a. Aeglustuva maailmamajanduse tingimustes ja alanevate toormehindade mõjul vähenevad ka inflatsioonisurved.

b. Eelkõige eurotsooni hindade mõjul jätkub Eesti avatud sektori inflatsiooni aeglustumine ning avatud sektori hinnakasv on aastal 2002 viimaste aastate omast madalam, ulatudes 2,6%ni.

c. Samas on 2002.aastal ees mitmed administratiivsed hinnatõusud, mis tõstavad märgatavalt varjatud sektori hindade taset.

d. Kokku kasvavad tarbijahinnad aastal 2002 3,7% ning aastal 2003, tänu taassuurenevatele välistele inflatsioonisurvetele, 4%.

II TEINE STSENAARIUM

1. Teise stsenaariumi vajadus. Eespooltoodud prognoos eeldab, et majandussurutis maailmas jääb suhteliselt lühiajaliseks. Siiski kätkeb praegune maailmamajanduse olukord endas mitmeid riske, mistõttu koostati ka stsenaarium pikemaajalise maailmamajanduse seisaku puhuks.

2. Majanduskasv. Eeldades maailmas sügavamat ja pikemaajalisemat aeglustumist, on ka Eesti majanduskasvu väljavaated halvemad. Esmajärjekorras tuleb kasvu aeglustumine läbi ekspordikanali, millele mõningase viitajaga reageerivad ka siseturule orienteeritud majandussektorid. Pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt jääb majanduskasv tagasihoidlikuks nii 2002 kui ka 2003, ulatudes vastavalt 2,5 ja 2,8%ni.

3. Muud näitajad. Juhul kui langusfaas maailmas on pikemaajalisem, võib juhtuda, et finantsturgudel korrigeeritakse erinevate riikide reitinguid. See tähendab, et lisaks ekspordi vähenemisele võib globaalne majandussurutis mõjutada ka Eesti finantskanalit. Ehkki Eesti riskiastme võimalikuks suurenemiseks ei ole hetkel põhjust, ei saa seda potentsiaalsete negatiivsete stsenaariumite täitumisel ka täielikult välistada. Oht on seda suurem, mida ebaselgemad on väljavaated Eesti eelarvepoliitika ja riigi võlapositsiooni tuleviku suhtes.

4. Tuginedes olemasolevale informatsioonile, leiab Eesti Pank, et ametlik prognoos võiks realiseeruda 75%se ja pikema majandussurutise stsenaarium 25%se tõenäosusega.

III RIIGIEELARVE VÄLJAVAATED

1. Ettepanek riigieelarve kärpimiseks 500 miljoni krooni võrra on samm õiges suunas. Arvestades olemasolevat tulubaasi, tuleb praegust riigieelarve kulude mahtu vaadata kui maksimaalset võimalikku.

2. Arvestades võimalikku suuremat surutist, ühekordsete tulude suurt osakaalu ning omavalitsuste laenukoormuse märkimisväärset tõusu, tuleb valmistuda täiendavateks kärbeteks. Võimalik defitsiidi paisumine muudab veelgi raskemaks eelarve tasakaalu saavutamise 2003. aastal ning võib viia Eesti riskiastme suurenemisele rahvusvahelistel finantsturgudel.

3. Kui riigi koondeelarve läheb märgatavalt tasakaalust välja, siis sellega kaasneb kolm olulist riski:

a. Usaldusväärsuse vähenemine ja erakapitali sissevoolu suhteline vähenemine.
b. Ressursside üleliigne paigutamine sektoritesse, mis ei tooda eksporti ja majanduskasvu.
c. Võimalik lühiajaline kiirem kasv 2002. aastal ja jooksevkonto puudujäägi suurenemine, millele järgneb 2003 kiire langus ning koondeelarve tasakaalus hoidmiseks tuleb riigil kulusid vähendada.

LISAD: TABELID JA JOONISED

Tabel 1: prognoos Euroopa Liidu majanduskasvu kohta aastal 2001

  2001 2002
IMF (november) 1,7 1,4
IMF (oktoober) 1,8 2,2
IMF (kevad) 2,4 2,8
Turuosalised (november) 1,6 1,5
Turuosalised (oktoober) 1,7 1,8
Turuosalised (kevad) 2,6 2,7
OECD (november) 1,6 1,4
OECD (oktoober) 1,7 1,5
OECD (kevad) 2,6 2,7

Tabel 2: Eesti Panga prognoosi põhinäitajad 2000-2003

  2000 2001 2002 2003
Sisenõudluse kasv (%) 7,4 5,6 3,5 5
Ekspordi kasv (%) 15,6 5,9 4,2 9,8
Impordi kasv (%) 16,1 5,9 4,4 9,3
SKP kasv (%) 6,9 4,7 3,5 4,8
Investeeringud (püsihinnas, % SKPst) 27 27,9 27,2 27,2
Jooksevkonto (% SPKst) -6,4 -6,5 -6,7 -6,7
Inflatsiooni kasv (%) 4 5,7 3,7 4

Joonis 1: majanduskasv erinevates stsenaariumites

 


Joonis 2: inflatsioon erinevates stsenaariumites