Eesti Panga nõukogu istung

Täna, 21. veebruaril toimunud istungil kuulas Eesti Panga nõukogu ära Eesti Panga siseauditi osakonna aastaaruande ning arutas 1999. aasta väljalaske defektiga sajakrooniste juhtumit.

Eesti Panka jõudis info kahe algatatud ja kahe algatatava uurimismenetluse kohta Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusest 27. septembril 2005. 1. juulist 2004 kehtivad kriminaalmenetluse algatamise põhimõtted näevad ette, et sularaha võltsimise kahtluse korral algatatakse kriminaalasi enne ekspertiisi. Teadaoleva info kohaselt algatati esimene menetlus 3. septembril 2005. 29. septembril 2005 alustas Eesti Pank oma sorteerimiskassas ükshaaval kõigi sajakrooniste kontrolli. Samuti palus Eesti Pank Sularahakeskusel saata kõik sajakroonised keskpanka, et need käibelt eemaldada. Eesti Pangale teadaolevalt oli viimane uurimismenetluse kaasa toonud juhtum 9. oktoobril 2005.

Nõukogule edastatud informatsiooni kohaselt ei ole alates Eesti Panga otsusest 26. oktoobril 2005 moodustada pangatähtede kohapealse ekspertiisi grupp ja teha koostööd Politseiametiga, defektsete sajakrooniste omamine kaasa toonud mingeid uurimistoiminguid ega kriminaalmenetlusi. Eesti Pank sai ametliku kinnituse defektsete rahatähtede hulgast ja seerianumbritest 12. jaanuaril 2006 raha tootjalt Bundesdruckereilt. Praeguseks on defektiga 1999. aasta sajakrooniseid pangatähti leidmata veel 5202 tükki. 1999. aasta sajakrooniste pangatähtede seerianumbreid saab kontrollida Eesti Panga kodulehel.

Nõukogu kuulas ära Eesti Panga juhatuse ettekande ja seisukohad 1999. aasta sajakrooniste küsimuses. Juhatuse sõnul oli Eesti Panga eesmärk 1999. aasta defektiga sajakrooniste probleemi lahendamisel oli vähendada juhtumi negatiivset mõju Eesti krooni ringlusele ja sularaha usaldusväärsusele. Eesti Pank keskendus koostöös AS-iga Sularahakeskus ja Põhja Politseiprefektuuriga eesmärgile kõrvaldada defektsed pangatähed ringlusest.

Eesti Panga nõukogu leidis, et ühe meetmena tuleb tõhustada uute pangatähtede pistelist kontrolli enne nende ringlusse saatmist. Lisaks tuleb ajakohastada panga riskijuhtimissüsteemis antud juhtumi põhjal riskihinnanguid, mille põhjal täiendatakse vajadusel sisemisi kontrollisüsteeme.

Samuti oli nõukogu seisukohal, et Eesti Pank peab olema paremini valmis kommunikatsiooniks avalikkusega sarnastes olukordades, täiendades olemasolevat kommunikatsioonistrateegiat ning leidis, et nõukogu teavitamine juhtunust oleks pidanud toimuma varem.

Nõukogu peab eriti oluliseks tiheda koostöö jätkamist politseiga, et ära hoida ebameeldivusi inimestele seoses ringluses olevate defektsete rahadega.