Eesti Panga nõukogu istung

Täna toimunud istungil tutvus Eesti Panga nõukogu keskpanga spetsialistide koostatud regulaarse majandusülevaatega.
Tänavu teises kvartalis jätkus Eesti majanduse kiire kasv (11,7 protsenti), mis toetus peamiselt sisenõudlusele. Kolmanda kvartali esimeste kuude andmed ei näita sisenõudluse kasvu vaibumist. Näiteks jaekaubanduse läbimüük kasvas juulis-augustis 23,3 protsenti, mis viitab eratarbimise kiirele kasvule.
Inflatsioon langes septembris käesoleva aasta madalaimale tasemele ehk 3,8 protsendile. Seda mõjutas mootorikütuste hinnalangus, samas püsis mitmete kaupade ja eluasemekulude hinnakasv endine. Augustis-septembris ei toimunud ka tavapärast toiduainete hinnalangust.
Eesti intressitase on endiselt tõusuteel, mis johtub kõrgematest intressidest euroalal. Eraisikute eluasemelaenude keskmine intressimäär jõudis septembris 4,4 protsendini, olles aasta tagasi veel 3,2 protsenti. Juulis jäi reaalsektorile väljastatud laenude ja liisingute juurdekasv (4,7 miljardit krooni) eelnenud kuude kasvunumbritele mõnevõrra alla, kuid ulatus augustis 6,1 miljardi ning septembris 6,0 miljardi kroonini.

Panganõukogu sai istungil ülevaate euroalaga liitumise väljavaadetest. Eesti Panga seisukoht on, et euroalaga tuleb liituda niipea kui võimalik. Novembri alguses valmiv keskpanga sügisprognoos näitab, millised on Eesti võimalused Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks lähiaastatel.
Eesti Panga hinnangul ei ole eurole ülemineku viibimisega kaasnenud turgude negatiivseid reaktsioone, kuigi kaks reitinguagentuuri on muutnud Eesti riigireitingu väljavaate positiivsest stabiilseks. Eesti majanduse usalduse hoidmiseks on vältimatu konservatiivse majandus- ja eelarvepoliitika hoidmine.

Nõukogu võttis istungil teadmiseks ka informatsiooni keskpanga 2006. aasta üheksa kuu eelarve täitmisest.