Eesti Panga Nõukogu kiitis heaks Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformikava

25.aprillil 2000 andis Eesti Panga Nõukogu omapoolse heakskiidu Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformikavale. Kava heakskiitmine tähendab tehnilisi muudatusi kommertspankade kohustuslike reservide süsteemis, millistest peamiseks on kohustusliku reservi osaline välisaktivatega täitmise võimaldamine. Ühtlasi märgib reformikava heakskiitmine Eesti rahapoliitika raamistiku Europiirkonna omaga ühildamise algust. Kavandatavad sammud on jätkuks nii 1996.aasta likviidsussüsteemi reformidele kui ka 1999.aasta otsusele alustada kohustuslikele reservidele intresside maksmist. Reformikava detailne seletuskiri on alates järgmisest nädalast kättesaadav Eesti Panga koduleheküljel.

Viimastel aastatel on Eesti finantsturud kiiresti edasi arenenud. Muutused turgudel ja likviidsussüsteemis, sh. rahasüsteemi testimine ebastabiilsetel aegadel, pangandusturu kontsentreerumine ja jätkuv integreerumine rahvusvaheliste turgudega on tänaseks keskkonda nii oluliselt muutnud, et senine operatsioonilise raamistik on vaja kompleksselt üle vaadata ja vajadusel kaasajastada. Samas tuleb Eestil alustada oma rahapoliitika raamistiku ühtlustamist Eurosüsteemiga. Siit ka vajadus uute reformide järele.

Viimastest ulatuslikumatest rahapoliitilise raamistiku reformidest on tänaseks möödunud pea täpselt 4 aastat. 1996.aasta II poolaastast jõustus kommertspankade kohustus täita reservinõuet kuu keskmisena. Tollal oli selline lähenemine uudne ja omajagu ebaharilikki. 1996.a. võeti kasutusele ka hoiustamise püsivõimalus pankadele ja kaotati ostu-müügikursside erinevus Eesti krooni ja Saksa marga vahelistes tehingutes keskpanga ja kommertspankade vahel.

Mingeid väga järske muudatusi oodata pole. Reformide kavandamisel on arvesse võetud Euroopa Keskpanga (EKP) seisukohta, et enne ühinemist Euroopa Liidu ning Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) on kandidaatriikide puhul aktsepteeritavad erinevad vahetuskursimehhanismid. Samuti on kujunemas EKP toetav seisukoht valuutakomitee aktsepteeritavusest ühe alternatiivina ERM2 raames (s.o. perioodil, mil riik on küll Euroliidu liige, kuid pole veel täisõiguslik eurotsooni liige). Seetõttu jääb valuutakomiteele tuginev rahapoliitika raamistik keskmises perspektiivis põhiliselt muutumatuks. Eesti Pank on jätkuvalt seisukohal, et valuutakomitee on EMU-le lähenemisel parimaks strateegiaks.

Rahapoliitika operatsioonilise raamistiku (ROR) reformil on kaks eristatavat eesmärki. Lühikeses perspektiivis on selleks RORi ülevaatamine eesmärgiga tagada fikseeritud kursi sujuv toimimine valuutakomitee reŽiimis ja vähendada turumoonutusi, alandamata seejuures likviidsuspuhvreid. Pikemas perspektiivis on eesmärk operatsioonilise raamistiku ühildamine Eurosüsteemiga. Et Euroopa Liiduga ühinemise täpne kuupäev pole tänaseks teada, käsitleb operatsioonilise raamistiku reformikava vaid ühinemis-eelset perioodi. See on omakorda jagatud kahte etappi – kuni 1.juulini 2001 ja sealt edasi kuni ühinemiseni euroliiduga.

Reformi esimene etapp algab kohustuslike reservide süsteemi ja lisalikviidsusnõude ühtlustamisest, säilitades likviidsuspuhvrid praegusel tasemel. Samuti lõpetatakse EP laenusertifikaatide oksjonid alates 20.maist 2000. Enne kohustuslike reservide süsteemi reformi täiemahulist käivitumist 1.jaanuarist 2001 täpsustatakse kohustusliku reservi baasi ja reservinõude täitmiseks kõlblike varade, sh. sularaha arvestatavuse küsimus.

1 juuliks 2001 lubatakse pankadel kohustusliku reservi nõudest kuni 50% täita kvaliteetsete likviidsete välisvaradega. Reformi esimese etapi sisuks on kohustuslike reservide süsteemi muutmine kaheosaliseks. Eesti Pangas kroonideposiitides hoitava kohustusliku reservi määra muutmine viiakse läbi kahes etapis 1 aasta jooksul ning lõpetatakse mitte hiljem kui 1.juuliks 2001. Samaaegselt ja samal määral tõstetakse välisvarades täidetavat reservinõuet. Kohustuslike reservide kuukeskmine arvestus säilib. Esimese etapi vältel makstakse kohustuslikule reservile intresse praeguse süsteemi järgi.

Reformi teine etapp hõlmab rahapoliitika operatsioonilise raamistiku ühildamise Euroopa majandus- ja Rahaliidu raamistikuga keskmises perspektiivis. Teise etapi käigus ühildatakse kohustuslike reservide süsteem Eurosüsteemiga ning võetakse kasutusele päevasisesed likviidsusinstrumendid. Teise etapi lõpetab ühinemine Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga, misjärel võetakse kasutusele aktiivsed rahapoliitilised instrumendid seal hulgas avaturuoperatsioonid.

Avalike suhete osakond